Kasetoht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilti ka
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Tuohta lahopuussa.JPG|thumb|Lahtine kasetoht surnud kasepuul]]'''Kasetoht''' on [[kask|kase]] koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada. Kasetoht koosneb [[suberiin]]<nowiki/>iga läbi imbunud korgirakkudest ja kihtidest, mille vahed on täidetud õhuga. Valge värvuse annavad sellele [[betuliin]]<nowiki/>ikristalle sisaldavad korgikoe rakud. Toht on poole kergem kui vesi (520 kg/m³), õhu- ja vedelikukindel, samuti halb soojus- ja elektrijuht. Kasetoht on puust eraldatav õhukeste valgete elastsete kihtidena.
 
Suberiin muudab kasetohu painduvaks ja niiskusele vastupidavaks, betuliinil on antiseptilised omadused. Kasetohtu on kasutatud viiskude, märsside, vakkade, toidu ja keedunõude jmt valmistamiseks ning veesõidukite, hoonete jmt katmisekskatmisel ja niiskuskindlaks muutmisel. Laialdaselt on seda kasutanud Põhja-Euroopa, Siberi ja Põhja-Ameerika asukad, Ida-Euroopas oli kasetoht kasutusel märkmete tegemise materjalina ning oli sellega n-ö paberi eellane. Tohust utmise teel saadav tökat kuulub tuntud [[Višnievski salv|Višnievski salv]]i koostisesse.