Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 16:05 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 34 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 13:59 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kiudained''' on mitteseeditavad [[Sahhariidid\|süsivesikud]] ja [[ligniin]], mida leidub vaid taimses toidus. ~~{{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2008}}{{vikinda}}~~ Kiudaineid sisaldavad vaid taimsed toiduained, millest suurimad kiudainete allikad on täisteratooted, [[Kaunvili\|kaunviljad]], [[Pähkel\|pähklid]] ja [[Seeme\|seemned]] ning ka [[Puuvili\|puu]]- ja [[Köögivili\|köögiviljad]].<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=Aet Trisberg\|URL=http://tervisliktoitumine.ee/kiudained-tagavad-korras-seedimise/\|Pealkiri=Kiudained tagavad korras seedimise\|Väljaanne=Tervislik toitumine. ee\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> ~~== Kiudainete tähtsus organismis. Ületarvitamisest ja puudustest tingitud ohud ==~~ Kuigi kiudained enamasti soolestikus ei lahustu, on nad siiski organismile väga olulised. Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad soolestiku talitust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja ateroskleroosi. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist.▼ Süsivesikuid jaotatakse toiteväärtuse järgi seeditavateks (ehk glükeemilisteks) ja mitteseeditavateks (need on kiudaineid). Erinevalt glükeemilistest süsivesikutest ([[suhkrud]], [[tärklis]]) ei suuda inimese organism kiudaineid täielikult lõhustada, seega ei anna kiudained organismile ka otseselt toiduenergiat.<ref name=":0" /> Kiudained jaotatakse veeslahustuvateks (nt [[pektiin]]) ning vees mittelahustuvateks (nt [[tselluloos]]). Organism vajab neid mõlemaid umbes võrdses koguses. Enamikus kiudaineid sisaldavates toiduainetes on erinevas vahekorras nii lahustuvaid kui lahustumatuid kiudaineid. Suurem osa lahustuvatest kiudainetest leidub puu- ja köögiviljades, rohkem lahustumatuid on teraviljas.<ref name=":0" /> ~~Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust. Kiudained jaotatakse veeslahustuvateks (nt [[pektiin]]) ning vees mittelahustuvateks (nt [[tselluloos]]).~~ ▲~~Kuigi kiudained enamasti soolestikus ei lahustu, on nad siiski organismile väga olulised.~~ Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhta, reguleerivad [[Sool (anatoomia)\|soolestiku]] talitust ja veebilanssi. Väheneb oht haigestuda jäme- või pärasoolevähki, hemorroididesse ja [[Ateroskleroos\|ateroskleroosi]]. Pole karta ka rasvumist. Kiudainete erilisim omadus on võime imada radioaktiivseid aineid, neutraliseerida neid ja kiirendada nende väljumist organismist. Kiudainete tarvitamine aitab ära hoida kõhukinnisust. Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad kaltsiumi organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist mineraalained välja.▼ ▲Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad [[Kaltsium\|kaltsiumi]] organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist [[Mineraaltoiteained\|mineraalained]] välja. == Viited == <references />

Kiudained (toit): erinevus redaktsioonide vahel