Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Alicenarep (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib loodusest; filmi kohta vaata artiklit [[Metsik loodus (film)]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}}
'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on vägameie väheselümber määrallooduslikel võialadel. täiestiPidevas puutumatamuutumises olev looduslik alaprotsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. MetsistunudEluta liigirikasja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved ja metsad.jõed- Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.
 
AlalOluline puudubon täieliksäilitada võisuure osalineteadusliku inimtegevusväärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on keerulineinimegevus liikudakeerukate ühestliikumistrajetooride sihtkohasttõttu teisevähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. MetsistunudÜrglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.
 
Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud erinevate seadustega. Näiteks Jõgeva maakonnas asuv Laiuse siniallikas, mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks Tuhala Nõiakaevu keemine.
 
Veel näiteid Eesti ürgloodusest:
 
- Pakri neem - on pärjatud suurejoonelise pangaga, mis püstloodselt tõuseb otse merest. Selles värvikirevas veerandsaja meetri kõrguses pangas avaneb ligi viiskümmend miljonit aastat Maa kivistunud ajalugu.
 
- Lüsingi karstiala- asub Ambla lähedal loopealses metsas. Suurvee ajal ei mahu kogu vesi enam maa alla ja seega tekib karstijärvestik.
 
- Sopa allikas- on Eesti sügavaim allikas. Lehti sügavus ligi 5 meetrit.
 
- Tolkuse raba- asub Luitemaal. Merelahe osa, mille eraldumisel algas kiire soostumine.
{{Panoraam |Ahja jõe ürgorg.jpg |800px |Ahja jõe ürgorg}}