Vikipeedia

Rooma riik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
artiklisse Rooma vabariik
62. rida:
{{vaata|Rooma kuningriik}}
Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas kujunesid Tiberi jõe alamjooksu (~25 km jõe suudmest) küngastele maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753 eKr [[Romulus]] ning seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks.
 
===Kuningriigi valitsemiskorraldus===
{{vaata|Vana-Rooma kuningate loend}}, ''[[Senat|Rooma senat (Senatus Romanus)]]''
74. rida ⟶ 75. rida:
{{Vaata|Latium}}, ''[[Etruria]]'', ''[[Rooma]]''
{{vaata|Rooma vabariik}}, ''[[vabariik]]''
Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr – 509 eKr), [[Tarquinius Superbus]]e pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]].

Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa.

Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Plebeid said patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]] (patriitside ja rikaste plebeide esindajad, ld k ''nobilis'' – tuntud), kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
 
[[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png|pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 pKr]]
==Vana-Rooma sõjandus==
===Vabariiklik valitsemiskorraldus===
Vabariigi ajajärgul kujunes ka välja Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
:Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust ''res publika'' ([[ladina keel]]es 'ühiskondlik asi'), kuna enamik ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k ''populus romanus'' – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik – riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk [[nobiliteet]] (ld k ''nobilis'' – tuntud).
*[[Magistraadid]]: [[rahvakoosolek]]ul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed [[riigiametnik]]ud, kellele palka ei makstud.
*[[Konsul (Vana-Rooma)|Konsul]]id (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid.
*[[Preetor]]id (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge.
*[[Tsensor (Vana-Rooma)|Tsensor]]id (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust ([[tsensus]]t), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele.
*[[Diktaator]] (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal oli diktaatoril piiramatu võim, kuid oli pärast selle lõppu aruandekohustuslik.
*[[Rahvatribuun]]id (10 tk): plebeisid esindav ametnik, kelle peakohustus oli kaitsta nende huve patriitside vastu. Rahvatribuunid võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning nad võisid panna senati otsustele peale keelu (ld k ''[[veto]]''), kui see rikkus lihtrahva huve.
*[[Senat]] (liikmeid 300–600): Rooma riiki valitsev [[riiginõukogu]], mis koosnes senaatoritest (ld k ''senex'' – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi [[sisepoliitika|sise-]] ja [[välispoliitika]]t, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule [[seaduseelnõu]]sid.
*Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõja[[väeosa]]de või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
{{Vaata|Rooma Senat}}, ''[[SPQR]]''
===Vana-Rooma sõjandus===
{{Vaata|Vana-Rooma armee}}, ''[[Leegion]], [[Kohort]], [[Comitatenses]], [[Limitanei]], [[Pretoriaanid]]''
Kuni 2. sajandi lõpuni eKr moodustati Rooma sõjavägi [[maakaitsevägi|maakaitseväe]] põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid väeliikidesse jagatud vanuste järgi: 17–45-aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45–60-aastased moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev [[leegion]] (ld k ''legere'' – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena ([[maniipul]]itena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul.
 
Alates I Puunia sõjast (264–241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva [[Vana-Rooma merevägi|sõjalaevastiku]]. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sõjalaagritest kujunesid hiljem asulad ning antiiklinnad.
 
===Varane vabariik===
Varane vabariik, ajavahemikul 509–[[265 eKr]], mil pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. [[496 eKr]] alistasid roomlased [[Regilluse järv]]e juures [[latiinid]] ning 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu.
[[File:Etruscan civilization map.png|pisi|[[Etruuria]] alad]]
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid etruskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsuse murdsid latiinide tõus [[Latinum]]is ja [[samniidid|samniitide]] tõus [[Campania]]s. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
===Latiini liit===
[[File:Ligue-latine-carte.png|pisi|Latiinide liit ja Liidu alade põhilised linnad]]
{{vaata|Latiinide liit}}, ''[[Latiini sõda]], [[Regilluse järve lahing]]''
[[4. sajand eKr|4. sajandil]] eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka [[volskid]]e hõimu, [[396 eKr]]. aastal vallutasid etruskidelt [[Veji]] linna ja lõid latiinide hõimudega liidu. Latiinide liit oli ligikaudu 30 muistse Rooma lähedal asunud Latiumi piirkonna küla ja hõimu vastastikuseks kaitseks organiseeritud konföderatsioon. Liit loodi algselt kaitseks ümbritsevalt aladelt pärinevate vaenlaste (etruskide) vastu ja selle juhtrolli kandis [[Alba Longa]] linn [[keldid|keltidest]] [[gallid]]e uue [[invasioon]]i oht soodustas latiini liidu tugevnemist.
 
Rooma kasvav võim viis selleni, et Rooma hakkas liidus järk-järgult domineerima. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja nad nõudsid, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. [[340 eKr]] puhkes nn liitlaste sõda Rooma ja [[Latium]]i liitlaste vahel, kes nõudsid võrdseid õigusi. Latiinide sõja tulemusel, peale Rooma võitu saadeti liit laiali [[338 eKr]] ja Rooma võttis liitlased enda alla. [[Campania]] liideti Rooma riigiga. Peale Latiinide liidu lõppu aastal 338 eKr nimetas Rooma liitu kuulunud linnad [[munitsiipium]]ideks (''municipia'') ja rajas neisse [[Rooma koloonia|kolooniad]] (''coloniae''). See tähendas, et linnu valitses nüüd Rooma ja seal elanud inimesi peeti edaspidi Rooma kolonistideks. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
===Gallide sissetung===
[[Pilt:Servian Wall-Termini Station.jpg|pisi|Rooma Termini raudteejaama lähedal asuv [[Serviuse müür]]i säilinud osa]]
{{vaata|Gallid}}, ''[[Gallia]]''
Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung, 4. sajandi algul eKr tungisid [[Po]] jõe orust [[Etruuria]]sse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal [[390 eKr]] purustasid gallid Rooma armee [[Brennus]]e juhtimise all [[Allia lahing]]us, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud linna, purustasid selle peaaegu tervenisti.
[[File:Celtic Expansion.svg|pisi|left|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]] – [[3. sajand eKr]]]]
Pärimus kõneleb, et ainult väike salk noorukeid varjas end Rooma ligipääsematus linnuses [[Kapitoolium]]is. Gallide katse vallutada Kapitoolium ei õnnestunud ning nad asusid seda piirama. Ühel ööl hakkas gallide väesalk üles ronima mööda Kapitooliumi nõlva. Gallid liikusid nõnda vaikselt, et keegi ei kuulnud neid. Ühel gallil õnnestus pääseda isegi päris üles. Selle peale tõstsid hirmsat kisa haned, kes jumalatar [[Juno]] pühade lindudena elasid Kapitooliumil templis. Roomlased ärkasid ja paiskasid gallialaste väeüksuse kuristikku. (Siit ongi pärit väljend "[[haned päästsid Rooma]]".)
 
Saanud roomlastelt määratu suure lunaraha, 1000 naela kulda, gallialased lahkusid. Ka hiljem ründasid nad mitmel korral Rooma territooriumi, kuid neil ei õnnestunud enam linna vallutada. Pärast gallide rünnakut üles ehitatud Rooma sai endale tugevad kindlustused, [[380 eKr|380 aastaks eKr]] ümbritseti Rooma [[Serviuse müür]]iga, tänu millele püsis linn kaitstuna ligi 800 aastat. Müür oli kohati kuni 10 meetri kõrgune ja jalamil 3,6 meetri laiune. Arvatakse, et 11 kilomeetri pikkusel müüril oli 16 peaväravat, kuigi neist mitmest pole säilinud jälgegi ja neist teatakse vaid kirjalike dokumentide põhjal.
 
===Samniidi sõjad===
[[pilt:Ancient Samnium.png|pisi|Samniitide alad, [[Lõuna-Itaalia]]s. Samnium William R. Shepherdi "Ajalooatlase" ([[1911]]) järgi]]
{{vaata|Samniidi sõjad}}, ''[[Samniidid]]'', ''[[Sentinumi lahing]]''
Samniidi sõjad said alguse rikka ja viljaka Campania maakonna pärast ja jätkusid vaheaegadega aastatel [[343 eKr|343]]–[[290 eKr]]. Kui [[samniidid]] hõivasid Roomast lõunapool asuva [[Campania]] ja [[Capua]] linna, pöördusid sealsed elanikud abi saamiseks roomlaste poole. Sellest kasvas välja esimene samniidi sõda, mis kestis [[343 eKr|343]]–[[341 eKr]] ja lõppes Rooma võiduga.
 
Roomlaste tugevnenud positsioon võimaldas neil end Campanias paremini sisse seada, mis viis uue samniidi sõjani – [[327 eKr|327]]–[[304 eKr]]. Võitlus oli tasavägine, esialgne edu asendus raske lüüsaamisega. Rooma suutis end koguda alles pärast täielikku vägede reorganiseerimist. Samniidi föderatsioon jäi püsima ja Rooma sõlmis sellega lepingu.
 
Kolmas samniidi sõda puhkes [[gallid]]e ja [[etruskid]]e vägede [[invasioon]]ist Rooma piiridesse, mida kasutas ära ka samniidi [[föderatsioon]]. Sõja algul elasid roomlased üle raske lüüasaamise. Samniidid piirasid Rooma armee metsaga kaetud Caudiumi kitsustikus sisse ning sundisid häbistavail tingimustel alistuma. Roomlased pidid läbi minema "ikke alt": maasse pisteti kaks [[oda]] ja üles oli põiki seotud kolmas. Relvadeta Rooma sõdurid pidid ükshaaval minema odade vahelt läbi vaenlase pilkerahe all. Olukorra tegi eriti raskeks see, et roomlaste vastu tõusid üles nii etruskid kui gallid, kuid kuna erinevad hõimud polnud liitunud, väljus Rooma sõjast võitjana. [[296 eKr]] saavutasid roomlased otsustava võidu [[Sentinumi lahing]]us, mille tulemusena sõlmiti etruskidega rahu, samniidi riigid aga liideti Rooma riigiga. Hiljem alistas Rooma endale ka Põhja-[[Etruuria]]. Pärast samniidi sõdu jäi kogu [[Kesk-Itaalia]] ja osa [[Põhja-Itaalia]]st roomlaste kätte. Pärast võitu [[Sentinumi lahing]]us ulatus Rooma territoorium [[Napoli laht|Napoli lahest]] [[Aadria meri|Aadria mereni]].
[[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]]
[[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Aleksander Suur]]e vallutused ([[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]) olid suunatud itta, ta vallutas Pärsia, [[Vahemeri|Vahemere]] idakalda, [[Vana-Egiptus|Egiptus]]e. Seejärel vallutas ta [[Mesopotaamia]], [[Meedia]], [[Kesk-Aasia]]s [[Baktria]] ja [[Sogdiana]], [[India]]. Tema maailmariik piirnes [[Doonau]], [[Aadria meri|Aadria mere]], Egiptuse, [[Kaukasus]]e ja Indusega. Diadohhide sõdades Aleksandri loodud maailmariik lagunes. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e ([[Ptolemaios I]]), [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks.
 
===Lõuna-Itaalia alistamine===
[[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|pisi|Suur-Kreeka umbes 280 eKr]]
Lõuna-Itaalias asuvaist [[Vana-Kreeka|kreeka]] kolonistide [[Suur-Kreeka]] linnadest oli tugevaim rikas [[Taranto|Tarentum]]. Roomlaste tegevus Tarentiumi mõjualal sai piisavaks põhjuseks sõja alustamiseks. Tarentiumlased pöördusid abi saamiseks selle aja võimsaima [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku [[Kreeka]] [[Epeiros]]e kuninga [[Aleksander Suur]]e sugulase, [[Pyrrhos]]e poole, kes maabuski 280. aastal eKr Itaalias. Tema armee koosnes 20 000-mehelisest jalaväest, 3000 ratsurist ja hulgast sõjaelevantidest. Roomlased purustati juba esimeses lahingus [[Heracleia]] all. Kaalukeeleks said lahinguelevandid, keda Rooma sõdurid kartsid. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Äge [[Asculumi lahing]] vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Ἂν ἔτι μίαν μάχην νικήσωμεν, ἀπολώλαμεν" ("Veel üks selline võit ja ma olen kadunud"!) Siit ongi tulnud väljend [[Pyrrhose võit]].
 
[[275 eKr]]. aastal Phyrros kaotas [[Beneventumi lahing]]u ja Pyrrhos mõistis, et sõda Roomaga venib väga pikaks, kuid tema jõud on lõppemas. Ta otsustas mõneks ajaks Itaaliast lahkuda. Samal ajal olid gallialased sõjakäigul lõunasse, läbi praeguse [[Serbia]] ja [[Albaania]] Makedooniasse. Kui ta tagasi pöördus, koondasid roomlased oma jõud ja lõid ta puruks. Pärast seda oli roomlastel juba lihtne vallutada kogu Lõuna-Itaalia, laiendades oma võimu [[Messina väin]]ani. [[272 eKr]] – Rooma vallutas [[Tarentum]]i. Kogu [[Apenniini poolsaar]], välja arvatud [[Po jõgi|Po jõe]] org ja [[Sitsiilia]], läks Rooma kätte ja Lõuna-Itaalia kreeka linnriigid jäid Rooma ülemvõimu alla.
 
===Esimene Puunia sõda===
[[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Kartaago valdused Puunia sõdade ajal]]
{{vaata|Puunia sõjad}}
Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas ja toimunud I (264-241 eKr) ja II (218-201 eKr) Puunia sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] toimus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Kreeka [[linnriik]]ide allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). Sõdade alguses oli [[Foiniikia]] riigi (foiniiklased – roomapäraselt puunlased) järglane [[Kartaago]], suurvõim [[Vahemeri|Vahemere]] lääneosas ja Rooma vabariik alles tugevnemas. Natuke rohkem kui sada aastat hiljem oli Kartaago purustatud ja Rooma asunud tema kohale.
 
[[264 eKr|264]]–[[241 eKr]] [[Esimene Puunia sõda]]
Esmalt oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal, kuid said raskesti lüüa Palermo juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ja Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. Sitsiiliast, välja arvatud Sürakuu­sa kuninga valitsusalad, sai esimene [[Rooma provintsid|Rooma provints]]. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi [[Pürenee poolsaar|Ibeera poolsaar]] kuni [[Ebro]] jõeni, Kartaago võimu alla aga pidi maksma Roomale [[tribuut]]i. Rahu kestis 22 aastat.
{{Vaata|Sürakuusa}}, ''[[Sitsiilia#Ajalugu]]''
[[File:Gallia Cisalpina-fr.svg|pisi|left|Rahvad Põhja-Itaalias 4. ja [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]]]
===Gallia Cisalpina===
{{Vaata|Gallia Cisalpina}}
Pärast [[Esimene Puunia sõda|Esimest Puunia sõda]] survestas [[Rooma vabariik]] gallialaste võimuala. I ja II Puunia sõja vahelisel ajal tungisid [[gallia]]lased taas Rooma peale, gallialased löödi tagasi ja Rooma tun­gis edasi kuni Alpideni. [[225 eKr]] toimunud [[Telamoni lahing]]u järel käis gallialaste võim alla, [[223 eKr|223. aastal eKr]] vallutas Rooma [[gallid]]elt Põhja-Itaalia ([[Gallia Cisalpina]]). Gallia Cisalpina hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati [[Gallia Transpadana]]. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]]. Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]).
=== Illyricum===
[[Pilt:Illyrians (English).svg|pisi|[[Illüürlased|Illüüria hõimud]] enne Rooma vallutust]]
I ja II Puunia sõja vahelisel ajal laiendas Rooma oma valitsusalasid mööda [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikut [[Illüüria]]s praeguse [[Serbia]] aladeni. 3. sajandil eKr olid illüürlased tuntud mereröövlitena. Nad rüüstasid [[Itaalia]] ja Kreeka rannikualasid ning röövisid Aadria merel liikuvaid kaubalaevu. Kreeklased pakusid Roomalt abi, kuid illüürlased lükkasid roomlaste hüvitusnõuded tagasi. Illüürlased siiski alistusid pärast kaht [[Rooma-Illüüria sõjad|Rooma-Illüüria sõda]] (229–228 eKr ja 220–219 eKr). Samuti annekteeriti [[Korsika]] ([[238 eKr]]) ja [[Sardiinia]] ([[238 eKr]]), [[Vahemeri|Vahemeres]].
{{Vaata|Rooma-Illüüria sõjad}} ''229–228 eKr, 220–219 eKr ja 168–167 eKr''
===Teine Puunia sõda===
 
[[218 eKr|218]]–[[201 eKr]] [[Teine Puunia sõda]].
[[219 eKr]] toimus [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuvas [[Saguntum]]is linnas Rooma toetatud võimuhaaramine, [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] vallutas [[219 eKr]] Rooma liitlaslinna [[Saguntum]]i ja ületanud [[Püreneed]] ja [[Alpid]], kihutas [[gallia]]lased üles room­laste vastu ja jõudis [[218 eKr|218. aastal eKr]] [[Apenniini poolsaar]]ele ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma [[leegion]]e [[Ticinuse lahing]]us [[Ticino jõgi|Ticino jõel]], [[Trasimenuse lahing]]us, [[Trebia lahing]]us ning kontrollis [[Põhja-Itaalia]]t, kus ta ka talvitus.
[[Pilt:Hannibali sõjakäik.png|thumb|left|Hannibali sõjakäigu teekond [[Saguntum]]ist [[Apenniini poolsaar]]ele]]
[[Pilt:Mommsen p265.jpg|thumb|See rooma [[büst]] Hannibalist on leitud [[Capua]]st (Rahvusmuuseum, Napoli). Tõenäoliselt tehti see tema auks juba tema eluajal.]]
[[218 eKr]] võitis ta Rooma leegione, mida juhtisid [[Gaius Flaminius]] ja [[Servilius Geminus]]. Uus Rooma väejuht [[Fabius Verrucosus]] kasutas Hannibali vastu kurnamistaktikat ning Hannibal vallutas roomlaste moonalaod [[Cannae]]s ja paigutas oma väed roomlaste varustusteedele, et provotseerida roomlasi. [[Cannae lahing]]u võidu järel [[konsul]]ite [[Lucius Aemilius Paulus]]e ja [[Caius Terentius Varro]] juhitud Rooma vägede üle, [[Lõuna-Itaalia]]s Cannae linna lähedal [[Apuulia]]s [[216 eKr]] veetis Hannibal Itaalias veel 14 aastat. Roomlaste olukorda raskendas [[Balkani poolsaar]]el, [[216 eKr|216. aastal eKr]] [[Illüüria]]sse tunginud [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]]. Sõjas jõudsid Hannibali väed Roomani, kuid ei suutnud seda vallutada ressursside puudusel.
[[File:NE 200bc.jpg|thumb|left|Vahemere ümbruse maad pärast teist Puunia sõda]]
[[209 eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ning [[207 eKr]] said [[Kartaago]] väejuhi [[Hasdrubal]]i ([[Hannibal]]i noorem vend) väed [[Metauruse lahing]]us lüüa konsulite [[Gaius Claudius Nero|Claudius Nero]] ja [[Marcus Livius Salinator]]i juhitud vägedelt [[Metauro]] jõe juures. [[205 eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st, Aafrika mandrile. Ta sõlmis liidu [[Numiidia]] kuningaga ja vallutas [[Cap Boni poolsaarel]] [[Utica]] ning suundus [[Kartaago]] suunas. [[203 eKr]] kutsuti Hannibal Aafrikasse tagasi [[Publius Cornelius Scipio Africanus]]e vastu sõdima, kuid sai temalt [[Zama lahing]]us aastal [[202 eKr]] otsustavalt lüüa. Kartaago alistus, loovutades oma sõjalaevastiku ja Hispaania, makstes suurt [[kontributsioon]]i ning nõustudes Hannibali välja andmisega roomlastele. Sellest kuulnud, põgenes Hannibal Aasiasse. Järgmise viiekümne aasta jooksul oli Rooma ja Kartaago vahel rahu.
{{Vaata|Hannibal}}
 
II ja III Puunia sõja vahelisel ajal hõivas Rooma killustatud Kreeka, tungis Väike-Aasiasse ning tegi Egiptuse ja enamuse [[Väike-Aasia]] riikidest oma [[protektoraat|protektoraadi]] all olevaiks.
===Idaalade vallutamine===
[[File:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemereümbruse alad 218. aastal eKr]]
{{Vaata|Vana-Makedoonia}} ''[[Antigoniidide dünastia]]''
[[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|pisi|[[Antigoniidide dünastia]] [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]]
[[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Antigoniidide dünastia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. [[Aleksander Suur]]e surma järel valitses Kreeka aladel [[Diadohhide sõjad|segaduste aeg]], kuid 276. aastaks eKr oli haaranud Makedoonia üle kontrolli [[Antigoniidide dünastia]], mis põlvnes Aleksandri väejuhist [[Antigonos Monophthalmos]]est. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu enamikes Kreeka linnriikides. Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam Rooma, kes sõdis korduvalt Makedooniaga.
 
[[Illüüria sõjad|Illüüria sõdadega]] ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad|Vahemere maade]] allutamist. Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Makedoonia muudeti 148 eKr Rooma provintsiks. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us märkis Antigoniidide võimu lõppu Kreekas.Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) allutati [[Vana-Kreeka|Vana-]][[Kreeka linnriigid]]. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi.
{{vaata|Makedoonia sõjad}}, ''[[Esimene Makedoonia sõda]] (214–205 eKr), [[Teine Makedoonia sõda]] (200–197 eKr), [[Kolmas Makedoonia sõda]] (171–168 eKr), [[Neljas Makedoonia sõda]] (150–148 eKr)''.
 
Süüria sõjas (192–188 eKr) võitis Rooma [[Antiochos III]]-t, hellenistliku Süüria kuningat [[Seleukiidid]]e dünastiast, kes valitses 223–187 eKr ja Rooma pani seega aluse oma mõjuvõimule [[Väike-Aasia]]s. Süüria sõjas ja [[Termopüülide lahing (191 eKr)|Termopüülide]]e (191) ja [[Magnesia lahing]]us (190) sai Antiochos lüüa, pidi loovutama [[Tauruse mäestik]]ust lääne pool oleva Väike-Aasia osa ja maksma Apameia rahulepinguga 188. aastal eKr kõrget [[tribuut]]i. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel [[Hellenism|hellenistlik]] [[Pergamon]]i riik, [[Väike-Aasia]] loodeosas.
{{vaata|Rooma-Seleukiidide sõda}} ''ehk [[Antiookia sõda]] ehk [[Süüria sõda]] (192–188 eKr)''
 
===Kolmas Puunia sõda===
[[149 eKr|149]]–[[146 eKr]] [[Kolmas Puunia sõda]], kolmandas Puunia sõjas 146 aastal eKr vallutati [[tormijooks]]uga ja hävitati Kartaago linn. Kartaago vallutati lõpuks 3 aastat hiljem, erakordselt verised tänavalahingud kestsid kuus päeva ja kui linn viimaks kapituleerus, oli 80% elanikkonnast, umbes 200 000 inimest, surnud. Ellujäänud müüdi orjadeks, linn põletati ja lõhuti põhjalikult. Keset varemeid künti ja kül­vati, muuseas soola, märkides niiviisi tseremoniaalselt Kartaago maa pealt kustutamist.
{{Vaata|Rooma provintsid}}
 
===Gallia Narbonensis===
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|thumb|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
{{Vaata|Gallia Narbonensis}}
[[6. sajand eKr]] olid [[Suur-Kreeka|kreeka kolonistid]] rajanud püsiasustuse Massalias, tänapäeva [[Marseille]] kohal, Massaliast sai üks suuremaid kaubasadamaid [[antiikmaailm]]as. Massalialased rajasid ka rea väikseid kolooniaid ja kaubapunkte piki rannikut. [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] pöördus Massalia rahvas Rooma poole abipalvega [[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral, aastal 181 eKr surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel, alistasid roomlased [[Alpid]]e ja [[Apenniinid]]e vahel elavad [[keldid]] ja aastal 154 eKr alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't ning aastal 125 eKr surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada [[Provence]]'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, [[Aix-en-Provence|Aquae Sextiae]]. Aastal 118 eKr asutasid nad [[Narbonne]]'i ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'e provints ([[Septimaania]] ja [[Languedoc]]i alad, [[Sevennid]]e mäestikust [[Alpid]]eni). 50. aastatel eKr vallutasid Rooma väed kogu [[Gallia]], nn [[Gallia sõjad|Gallia sõdades]].
{{Vaata|Provence'i ajalugu}}
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
Ajavahemikul 133–30 eKr toimusid [[Rooma kodusõjad]], mis viis vabariigi languseni. Eelnevad edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja uued maadevaldused aitasid kaasa ülikute rikastumisele, samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavaldusi võlgade katteks suurmaaomanikele müüma. Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. [[Liitlassõda|Liitlassõja]] (90 —88 eKr) tulemusena anti [[Rooma kodanik]]u õigused kõigile Itaalia elanikele. Vabariiklik riigikorraldus oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga [[kodanik]] saab osaleda [[rahvakoosolek]]u või [[senat]]i töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid [[proletaar]]id, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritati lahendada reformidega: vendadest rahvatribuunide [[Gracchus]]te poolt reformikatse 2. sajandi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
{{vaata|Rooma vabariigi kriis}}
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
 
===Orjade ülestõusud===
[[132 eKr]] toimus mässajate [[ristilöömine|ristilöömisega]] lõppenud [[Sitsiilia orjade sõjad|orjade ülestõus Sitsiilias]] ja [[104 eKr]] orjade ülestõus Sitsiilias. 74–71 eKr toimus Itaalias [[Spartacus]]e juhtimisel antiikaja suurim [[Spartacuse ülestõus|orjade ülestõus]].
 
===Numiidia vallutamine===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111–105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal.
 
Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuninga ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda.
===Sõjategevus germaanlastega===
{{Vaata|Alemannid}}, ''[[sueebid]]''
[[113 eKr|113]]–[[101 eKr]] toimusid roomlaste esimesed kokkupõrked [[kimbrid|kimbrite]] ja [[germaanlased|germaanlastega]] nende sõjakäikude ajal [[Gallia]] piirialadel.
 
===Rooma kodusõjad===
{{vaata|Rooma kodusõjad}}
{{vaata|Liitlassõda}} (91–88 eKr), Rooma ja mitme selle Itaalia liitlase vahel, tulemuseks Rooma võit
{{vaata|Sulla esimene kodusõda}}, [[Lucius Cornelius Sulla]] toetajate ja [[Gaius Marius]]e vägede vahel, tulemuseks Sulla võit. Marius pages Aafrikasse.
{{vaata|Sertoriuse sõda}}, (83–72 eKr), Rooma ja Gaius Mariuse toetaja [[Quintus Sertorius]]e juhitud ''Hispania'' provintside vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Sulla teine kodusõda}}, (82–81 eKr), Sulla ja Mariuse toetajate vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Lepiduse mäss}}, (77 eKr) ehk konsul [[Marcus Aemilius Lepidus]]e mäss Sulla režiimi vastu. Mäss suruti maha.
{{vaata|Catilina vandenõu}}, (63–62 eKr) senati ja poliitik [[Lucius Sergius Catilina]] toetajate vahel, tulemuseks senati võit.
 
Sõjas [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga (89–63 eKr) sõdides hõivas Rooma uusi maid Aasias. 302 eKr oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai 281 eKr kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidid]] Väike-Aasiast välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal, kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja muudeti 64 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provintsiks]].
 
===Rooma-Pärsia sõjad===
{{vaata|Rooma-Pärsia sõjad}}, ''[[Seleukiidide riik]]''
[[File:Seleucid-empire-323BCE.png|pisi|Seleukiidide riik ([[312 eKr]]–[[63 eKr]]) kõrghetkel]]
Seleukiidide riigi ehk Süüria kuningriigi keskuseks oli [[Antiookia]]. Lagunedes tekkisid [[Pergamon]]i, [[Baktria]], [[Partia]] jt riigid. [[141 eKr]] loovutati eraldunud [[Partia]]le veel ka [[Mesopotaamia]] alad. {{kas|[[64 eKr]]}} muudeti piirkond Rooma impeeriumi [[Rooma provintsid|provints]]iks.
 
Sellega kaasnes ka [[Jeruusalemm]]a vallutamine Rooma väejuhi [[Pompeius]]e poolt. Sellega algas [[Iisrael]]is Rooma aeg. Pompeius kaotas [[monarhia]], pani Hyrkanose ülempreestriks ning andis talle [[etnarh]]i tiitli. Aastal [[57 eKr]] kaotas too siiski kogu poliitilise võimu Rooma [[prokonsul]]ile Süürias. Too pani sõjalisteks [[asehaldur]]iteks [[Juudamaa]] üle [[Phasael]]i ja [[Galilea]] üle Herodese ([[Herodes Suur]]). Herodes tegi Hasmoneide dünastiale lõpu. Pärast Herodese surma valitsesid tema pojad tetrarhina (nelikvürstina) Galiead ning etnarhina Juudamaad (sealhulgas [[Samaaria]]maad ja [[Edom|Idumea]]d).
 
===Esimene triumviraat===
{{vaata|Triumviraat}}
{{vaata|Esimene triumviraat}}, ''[[Gaius Julius Caesar]], [[Marcus Licinius Crassus]] ja [[Gnaeus Pompeius Magnus]] 59 eKr–53 eKr''
{{vaata|Teine triumviraat}}, ''[[Octavius|Gaius Octavius Thurinus]], [[Marcus Aemilius Lepidus]] ja [[Marcus Antonius]] 43 eKr-33 eKr''
 
===Gallia sõjad===
[[File:Gaul, 1st century BC.gif|thumb|Gallia [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]]]
[[Julius Caesar]] vallutas [[Gallia]] ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas [[Britannia]]t vallutada. Kuni Gallia vallutamiseni oli Gallia [[keldid|keltide]] asuala, mis oli killustatud umbkaudu 80 alaks (civitas’eks). Piirkonda asustas 4 [[hõim]]u: [[belgid]], [[gallid]], [[akvitaanlased]] ja [[liguurid]], kellel ei olnud ühtset riiki.)
 
Caesari ametiaja järel konsulina, määrati ta [[Gallia Cisalpina]] ([[Põhja-Itaalia]]) ja [[Illüürikum]]i provintsi (Lääne-[[Balkan]]) kuberneriks, hiljem ka [[Gallia Transalpina]] ehk [[Gallia Narbonensis]] ([[Lõuna-Prantsusmaa]]) kuberneriks. Caesari juhtimise all oli neli leegioni ja Illüürikum ja Gallia Narbonensis jagasid piiri seni vallutamata territooriumiga. [[Gallia]] oli ebastabiilne, roomlaste liitlased keltidest [[aeduid]] olid Gallia [[keldid|keltide]] ja [[germaanlased|germaanlastest]] [[sueebid]]e poolt võidetud, sueebid asusid elama vallutatud aeduide maale. [[Alpi mäed|Alpi mägedest]] põhjpool asunud [[Helveedid|Helvetiid]]e hõim valmistus samuti massiliseks migratsiooniks, Caesar võitis esmalt [[58 eKr|58. aastal eKr]] helveete ja seejärel [[sueebid|sueebe]] [[Ariovistus]]ega, jättes seejärel oma armee talvituma [[sequanid]]e territooriumile. [[57 eKr|57. aastal eKr]] võitis alistas [[belgid]] [[Axona lahing]]us ja seejärel vallutas Caesar Kirde-Gallias asuvad [[Belgia]] hõimud ükshaaval ning [[Reini jõgi|Reini jõest]] lõunas asuvad [[Madalmaad]]e territooriumid kuulusid järgnevalt Rooma Impeeriumi ''Gallia Belgica'' provintsi koosseisu. Caesari ja [[Pompeius]]ega koos [[Esimene triumviraat|esimese triumviraadi]] moodustanud [[Marcus Licinius Crassus Dives]]i poja [[Publius Licinius Crassus|Publiuse]] juhtimise all alustas üks [[leegion]] Armorica ja [[Bretagne'i poolsaar]]e vallutamist.
[[Image:Armorica.png|thumb|Armorica ja Bretagne'i poolsaar]]
[[56 eKr|56. aastal eKr]] viidi lõpule Armorica vallutus, võiduga [[venetid|veneetide]] üle merelahingus, samal ajal vallutas Publius Licinius Crassus edelas asuvad [[akvitaanid]]. Järgnevalt ulatus Rooma provints [[Akvitaania]] (''Gallia Aquitania'') [[Püreneed]]est [[Garonne]]'i jõeni.
 
[[55 eKr|55. aastal eKr]] lõi Caesar tagasi Galliasse sissetunginud [[Germaani hõimud]], ehitas ta silla üle Reini ja marssis armeega [[Germaania]] territooriumile. 55. aastal eKr suvel seilas Caesar pärast Madalmaade rannikul asunud morinide ja menapiide alistamist [[Britannia]]sse, uskudes, et [[bretoonid]] olid abistanud eelmisel aastal venetisid tema vastu. Caesaril õnnestus hankida Kenti rannikul sillapea, kuid võimalused aga sügavamale võõrale territooriumile sissetungimiseks puudusid ja ta naases talveks Galliasse.
 
[[54 eKr|54. aastal eKr]] suundus Caesar Britanniasse tagasi, ta tungis sisemaale, tõstes [[Mandubracius]]e trinovantese hõimust nende õiguspäraseks kuningaks ja oma liitlaseks ning alistas tolle rivaali, Cassivellaunuse. Samal ajal aga Gallias, viis kehv viljasaak laialdase ülestõusuni, mida juhtis hõimupealik Ambiorix. Caesar oli sunnitud tema vastu kogu talve ja ka järgmise aasta alguse sõdima. [[52 eKr|52. aastal eKr]] vallandus Gallias teine suur ülestõus, mida juhtis arverni hõimupealik Vercingetorix, kel õnnestus Gallia hõimud oma juhtimise alla ühendada. Vercingetorix võitis Caesarit mitmes kokkupõrkes, kaasa arvatud Gergovia lahingus, kuid Caesari lõpuks sundis hõimud alistuma ning Gallia oli otsustavalt võidetud.
{{vaata|Gallia sõjad}} ''([[58 eKr|58]]–[[50 eKr]])''
 
===Caesari kodusõda===
{{vaata|Julius Caesar}}
Julius Caesar alustas [[49 eKr]] [[Rubico]]t ületades [[Rooma kodusõjad|kodusõda]], mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma [[diktaator]]iks. [[Caesari kodusõda]] (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senati [[optimaadid|optimaatide]] [[fraktsioon]]i, mida esialgu juhtis [[Gnaeus Pompeius Magnus]], vahel ja lõppes Caesari võiduga.
 
Caesar ületas [[Rubico]], piirijõe tema provintsi ''Gallia Cisalpinaga''', millega puhkes kodusõda, kuna provintsi valitsejal oli keelatud sõjaväega oma valitsemispiirkonnast lahkuda. Senat tegi Pompeiusele ülesandeks [[Rooma]] linna kaitsmise. 49. aasta lõpus eKr anti Pompeiusele ülemjuhataja volitused, ent lõhestatus tema leeris jätkus. Jaanuaris [[48 eKr]] maabus Caesar Kreekas ning mõlemad armeed marssisid [[Dyrrhachium]]i, kus Caesar [[Dyrrhachiumi lahing]]us oleks äärepealt kaotanud. [[Pharsalose lahing]]us [[Tessaalia]]s sai Pompeius [[9. august]]il [[48 eKr]] hävitavalt lüüa.
{{vaata|Caesari kodusõda}} ''(49–45 eKr)'', ''[[Rubico ületamine]]''
Rahulolematud [[senaator]]id mõrvasid Caesari märtsi [[iidid]]e ajal 44 eKr.
===Teine triumviraat===
[[File:Roman-Empire-43BC.png|pisi|Rooma riigi alad 43. aastal eKr. [[Teine triumviraat|Teise triumviraadi]] liikmete valitsetud alad: [[Marcus Aemilius Lepidus]] (pruun), [[Octavius]] (punane) ja [[Marcus Antonius]] (roheline)]]
{{vaata|Teine triumviraat}}, ''[[Octavius|Gaius Octavius Thurinus]], [[Marcus Aemilius Lepidus]] ja [[Marcus Antonius]] 43 eKr-33 eKr''
===Süüria ja Palestiina===
Rooma riigi poliitik ja väejuht [[Gnaeus Pompeius]] vallutas [[Süüria]] ja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]].
 
==Rooma keisririik==
313. rida ⟶ 154. rida:
* [[Museo della civiltà romana]]
* [[Rooma tsensorite loend]]
* [[Vana-Rooma armee]]
* [[Vana-Rooma keisrite loend]]
* [[Vana-Rooma kuningate loend]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik"