Briti impeerium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
169. rida:
=== Eemaldumise algus ===
[[Pilt:Partition of Punjab, India 1947.jpg|pisi|Ülerahvastatud rong põgenikega Indias (1947). India jagamisel lahvatanud usuliste rahutuste tõttu pidid miljonid inimesed kodumaalt põgenema]]
Dekolonisatsiooni pooldav [[Leiboristlik Partei|Leiboristlik]] valitsus (1945), keda juhtis [[Clement Attlee]], võttis kiirelt käsile impeeriumi kõige pakilisema probleemi – India iseseisvumise.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 322.</ref> Kaks India suurimat poliitilist parteid – [[India Rahvuskongress]] ja [[Muslimiliiga]] – pooldasid India iseseisvumist juba aastakümneid, kuid olid eri meelel, kuidas seda ellu viia. Rahvuskongress pooldas ilmalikku ühinenud Indiat, Muslimiliiga soovis aga eraldi riiki muslimienamusega regioonides. Kasvavad rahvarahutused ja mäss India kuninglikus laevastikus aastal 1946 sundisid britte India eraldumisprotsessi kiirendama ning lõplikuks iseseisvumise tähtajaks määrati 15. august 1947.<ref>[[#refSmith1998|Smith (1998)]], lk 67.</ref> Britid otsustasid luua kaks
Briti mandaadiga Palestiinas, kus araablastest enamus elas koos juutidest vähemusega, esines Indiaga samalaadne probleem.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 327.</ref> Olukord oli problemaatiline, kuna piirkonda asus elama suur hulk juudi põgenikke. Araablased olid samal ajal vastu iseseisva juudi riigi loomisele. Kasvavate sõjaliste kulutuste ja rahvustevaheliste vastuolude pärast andis Briti valitsus Palestiina küsimuse 1947 [[ÜRO]]-le arutada,<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 328.</ref> mille [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|Peaassamblee]] otsustas jaotada Palestiina juutide ja araablaste riigiks. 14. mail 1948 otsustas Suurbritannia loobuda Palestiina mandaadist ja alustas oma vägede väljaviimist. Juudiorganisatsioonide poolt Iisraeli riigi väljakuulutamisele järgnesid vahetult kokkupõrked juudi ja araablaste kogukondade vahel, mis viis esimese [[Araabia-Iisraeli sõda|Araabia-Iisraeli sõja]] puhkemiseni.<ref name="un1947"
Jaapani lüüasaamise järel Teises maailmasõjas otsustasid britid kiirelt võtta uuesti üle kontroll Malaisias asuva koloonia üle, kus leidus väärtuslikku tina ja [[kautšuk]]it.<ref name="ReferenceA">[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 335.</ref> Jaapanlaste vastu võidelnud partisanid pöörasid oma tegevuse nüüd brittide vastu. Kuna sissideks olid peamiselt malailastest-hiinlastest kommunistid, aitasid kohalik muslimitest enamus ülestõusu maha suruda. Vastutasuks lubasid britid neile riigi iseseisvust.<ref name="ReferenceA"/> Malaisia kriis kestis 1948–1960, kuid 1957 tundsid britid end piisavalt kindlalt, et anda iseseisvus [[Malaisia Föderatsioon]]ile, mis kuulus Briti Rahvaste Ühendusse. Aastal 1963 ühinesid föderatsiooniga [[Singapur]], [[Sarawak]] ja [[kroonikoloonia]] Põhja-Borneo, kuid aastal 1965 arvati hiinlaste enamusega Singapur liidust välja, kuna eelnevalt olid puhkenud pinged hiinlaste ja malailaste vahel.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 364.</ref> Briti protektoraat (alates 1888) [[Brunei]] otsustas föderatsiooniga mitte liituda <ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 396.</ref> ja säilitas oma staatuse kuni iseseisvumiseni aastal 1984.<ref name="Brunei"/>
=== Suessi kriis ===
265. rida ⟶ 266. rida:
<ref name="Gurtov">Melvin Gurtov, ''Southeast Asia tomorrow'', Baltimore: The Johns Hopkins Press, 1970, lk 42</ref>
<ref name="BBC-Empire-End">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/history/british/modern/endofempire_overview_07.shtml|title=Britain, the Commonwealth and the End of Empire|publisher=BBC News|accessdate=6. juuni 2017}}</ref>
<ref name="un1947">[http://www.un.org/Depts/dpi/palestine/ch2.pdf The plan of partition and end of the British Mandate (pdf)] www.un.org</ref>
<ref name="Partition">[http://www.newyorker.com/magazine/2015/06/29/the-great-divide-books-dalrymple William Dalrymple (2015) The Great Divide. The violent legacy of Indian Partition.] www.newyorker.com</ref>
}}
| |||