Terrorism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
'''Terrorismi''' all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist [[poliitika|poliitiliste]], [[ideoloogia|ideoloogiliste]] või [[religioon|religioossete]] eesmärkide saavutamiseks.
Sõna ''terrorism'' on tuletatud [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast <em>terror</em> ('ehmatus', 'hirm', 'füüsiline vägivald', 'õud') ning seda kasutati [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suure Prantsuse revolutsioon]]i ajal. Siis mõisteti [[prantsuse keel|prantsuskeelse]] sõna <em>terreur</em> all revolutsioonivastases tegevuses kahtlustatavate suhtes vägivalla- ja repressiooniderohket korda, mille kehtestas Rahvapäästekomitee (<em>Comité de salut public</em>) aastail
Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend [[ÜRO]] egiidi all.
11. rida:
'''Terror''' tähendab riigi vägivalda oma ''[[kodanik]]e'' suhtes (nt [[stalinism]]). '''Terrorism''' aga tähendab poliitiliste rühmituste, usu[[sekt]]ide ja teiste mitteriiklike organisatsioonide ja ka üksikisikute toime pandud vägivalda ''[[tsiviilisik]]ute'' vastu. Kui rühmitus (nt [[metsavennad]]) võitleb sõduritega, on nad vabadusvõitlejad; kui tapmine on suunatud rahulike elanike vastu, on nad terroristid (nt pommivööga enesetapjad pühakojas, Iraagi sõjas ning järgnenud kodusõjas töömehi, naisi ja lapsi tapvad sissid).
Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on raske, sest konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt
==Definitsioon==
36. rida:
Pärast Teist maailmasõda algas [[külm sõda]] ehk varjatud sõjategevus, sest avalik konflikt oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega. Aastakümneid kestnud varjatud sõjategevuse ajal upitasid mõlemad vaenupooled võimule ja rahastasid mitmeid poliitilisi režiime ja liikumisi, valmistades ette tuhandeid iga masti partisane, vastupanuvõitlejaid, terroriste, separatiste, natsionaliste. Tihti kasutati ühiskondade destabiliseerimiseks palgamõrtsukate teenuseid. Samal ajal kasvas ühiskondades protestilaine ning rahulolematus, mis väljendus erinevate usuliidrite, apokalüptiliste prohvetite, usupuhastajate, sektide, paramilitaarsete organisatsioonide ning teiste tihti vägivaldseid meetodeid kasutavate rühmituste ja gruppide poolehoidjate ja liikmete arvu kasvus.
Kui kahe ideoloogia ja süsteemi aastakümneid kestnud vastasseis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal, ennustati uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht
Aastail
Samal ajal lähevad ekspertide hinnangud maailmas üha leviva vägivalla ja fundamentalismi põhjuste kohta lahku, nagu ka ÜRO liikmesriikide arvamused terrorismi definitsiooni suhtes. Vägivalda ja terrorismi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete või religioossete eesmärkide saavutamiseks kasutavad ning oma tegevust globaalseks muuta üritavad jõud on saanud koondnimetuse globaalne terroristlik võrgustik.
==Terrorismiga seotud kuriteod Eesti seadusandluses==
Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui seaduses. Eesti õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. '''Terrorism on kuritegu''' EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "[[süütu|süütumate]]" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina.{{tsitaat|: § 237. '''Terrorikuritegu'''
*(1) Rahvusvahelise julgeoleku vastase, isikuvastase, elu või tervist ohustava keskkonnavastase,välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastu suunatud või üldohtliku kuriteo toimepanemise, keelatud relva tootmise, levitamise või kasutamise või vara ebaseadusliku hõivamise või olulises ulatuses rikkumise või hävitamise või arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise eest, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise eest, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või see hävitada või tõsiselt häirida rahvusvahelise organisatsiooni tegevust või see hävitada või tõsiselt hirmutada elanikkonda.
*(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse sundlõpetamisega.
*(3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.
54. rida:
*(1) Käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo, samuti terroristliku ühenduse või isiku, kelle tegevus on suunatud käesoleva seadustiku §-s 237 sätestatud kuriteo toimepanemisele, [[rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine|rahastamise]] või muul viisil teadvalt toetamise, samuti vahendite kättesaadavaks tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada täielikult või osaliselt käesoleva seadustiku §-s 237, 2371 või 2372 sätestatud kuriteo toimepanemiseks –karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
*(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistuse või sundlõpetamisega.
*(3) Kohus kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.|<ref
==Terrorismiga seotud kuriteod Ameerika Ühendriikide seadusandluses ==
*''[[USA PATRIOT Act]]''
==Terrorismiga seotud kuriteod Venemaa Föderatsiooni seadusandluses ==
==Viited==
{{viited
<ref name="HJ2No">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13328657 KARISTUSSEADUSTIK, 3. jagu. Süüteod riigivõimu vastu]</ref>
}}
== Kirjandus ==
* [[John Pynchon Holms]] ja [[Tom Burke]], "Terrorism: tänapäeva suurim oht vabadusele". Inglise keelest tõlkinud [[Hugo-Tanel Kaasik]], [[Ersen]], [[Tallinn]] [[2002]], 270 lk.
| |||