Edise vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Edise linnus ehitati [[15. sajand Eestis|15. sajandil]] kolmekorruselise kindlustatud tornina. Ajaloolase [[Ants Hein]]a uurimistööde alusel võib arvata linnuse ehitusajaks aastat [[1477]]. Edise linnus oli koos [[Jõhvi Mihkli kirik|Jõhvi kindluskirik]]u ja [[Purtse vasallilinnus]]ega seal kandissealkandis üks kolmest sõjalisest tugipunktist ja kaitserajatisest. Edise linnus võimaldas kontrollida [[Tallinn]]ast ja [[Tartu]]st tulevaid ja [[Narva]] viivat teed. Edise vasallinnust mainis [[Johann Renner|Renneri kroonika]] [[Narva ordulinnus|Narva]] ja [[Vasknarva ordulinnus]]e kõrval tähtsuselt kolmanda linnusena [[Alutaguse]]l.

Linnus kuulus [[Michael von Taube]] andmetel [[Taube]]de suguvõsale 13. sajandist<ref>Prof. Bar. M. Taube, Archiv des uradl. Geschlechtes Taube I Abt. I Bd. Petersb., 1910, pg 128 jne</ref>, tõestuskirjades on lossi Taubede omanduses mainitud eśmakordseltesmakordselt [[1477]]. aastal, loss müüdi kindral [[Georg Johann von Maydell]]ile [[1698]]. aastal, [[Põhjasõda|Põhjasõja]] eel [[Otto Johann Taube]] poolt.

Edise linnust on mainitud [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal, kui ta vastupanu langes jasee jäi [[1558]]. aasta juunis venelaste kätte,. kindluseKindluse 10-meheline kaitsemeeskond alistus ja vabastati venelaste poolt, kindlus aga hävitati. 1600. aastal koostatud Rootsi [[maarevisjoniraamat]]ustesmaarevisjoniraamatutes linnust, kindlusena enam ei nimetata. 1816. aastast oli Edise pandiõiguse alusel kaupmees Frei valduses ja seejärel [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tollide]]’ide, [[Schwebs|Schwebside]]’ide ja Rosen’iteRosenite valduses.

[[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamise]] järel sai [[mõisasüda]]me omanikuks [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] tuntud kindral [[Aleksander Tõnisson]], hilisem [[Tartu linnapea|Tartu]] ja [[Tallinna linnapea]].