Peptiidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
7. rida:
===Terminoloogia,klassifikatsioon ja ehitus===
Oligopeptiidide ja polüpeptiidide vaheline piir on üsna suhteline. Alla 10–20 happe jäägi sisaldavad peptiidid liigitatakse enamasti oligopeptiidide, suuremad molekulid aga polüpeptiidide hulka. Vahel pole see piir kirjanduses üldse üheselt ja selgelt määratletud.
Peptiidi molekul kujutab endast aminohappe jääkide ahelat. Kaks amiidsidemega seotud jääki moodustavad dipeptiidi, kolm
* '''oligopeptiidid''' – tavaliselt kuni 10 [[aminohape|aminohapete]] jääki sisaldavad molekulid; vahel on nimetuses ära toodud ka jääkide hulk: tripeptiid, dipeptiid, heksapeptiid jne.
*'''polüpeptiidid''' – molekulid, mis koosnevad enam kui 10–20 happe jäägist.
15. rida:
*'''Homomeersed peptiidid''' – ainult aminohapetest koosnevad ühendid.
*'''Heteromeersed peptiidid''' – ained, mille molekulides esineb ka mittevalgulisi osi.
Lisaks jagunevad peptiidid ka aminohapete omavahelise ühenduse viisi alusel: esimesed nendest on peptiidid, kus aminohappe jäägid on seotud ainult amiidsidemetega; teised aga sisaldavad ahelas teist liiki sidemeid. Näiteks võivad aminohappe jäägid olla seotud [[ester(aine)|ester-]], [[asoühendid|aso]]-, di[[sulfiid]]- ja teiste sidemetega.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
===Ajalugu===
Esimesed peptiidid saadi valkude fermentatiivsel hüdrolüüsil. Termini “peptid” pakkus välja
saksa keemik [[Hermann Emil Fischer|H. Fischer]].
Aastal 1953 sünteesiti [[oksütotsiin]], esimene polüpeptiidne hormoon. 1963. aastal arendas [[Robert Bruce Merrifield]] uue sünteesimeetodi tahkel kandjal, mis tegi sünteesi palju kiiremaks ja võimaldas vältida töömahukaid protseduure(eriti ekstraheerimist ja solventide destilleerimist iga etapi järel). Selle meetodi kasutamise tulemusena olid loodud esimesed süntesaatorid. Polüpeptiidide süntees võimaldab toota sünteetilist [[insuliin]]i ja mõningaid fermente.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
===Opioidsed peptiidid===
Opioidsed peptiidid moodustavad rühma looduslikke ja sünteetilisi peptiide, mis sarnanevad oma retseptoritega seondumise võime poolest erinevate opiaatidega ([[morfiin]], [[kodeiin]] jne).
Selliseid aineid eraldati 1975. aastal tuvide, rottide ja küülikute ajuripatsist.
1976. aastal leiti samalaadseid ühendeid ka inimese seljaaju vedelikust ja verest. Nende oligopeptiidide liigid on tuntud [[endorfiinid]]e ja [[enkefaliinid]]e nime all. Enamik selliseid ühendeid tekib organismis teiste kõrgmolekulaarsete ühendite rakusisese lagunemise teel. See toob endaga kaasa bioloogiliselt aktiivsete fragmentide tekke.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
===Omadused===
32. rida:
Madala molekulmassiga peptiidid on oma omaduste poolest sarnased aminohapetega. Tavaliselt on nad kristalsed, hästi vees ja lahjades hapetes ning leelistes lahustuvad ained, peaaegu ei lahustu orgaanilistes solventides, lagunevad kuumutamisel kuni 200...300 °C. Molekulmassi suurenemine põhjustab teisese struktuuri teket. Peptiidi omadused hakkavad meenutama valkude omadusi.
Keemilised omadused on määratud vabade funktsionaalrühmadega ja sarnanevad vastavate aminohapete omadustega.
Peptiidid ja aminohapped annavad värvilise reaktsiooni [[ninhüdriin]]iga, millel põhineb nende kvalitatiivse määramise meetod.<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия" />
===Peptiidside===
41. rida:
See väljendub sidemepikkuse vähenemises kuni 1,33 [[Å]] võrreldes C-N üksiksidemega:
:[[Pilt:Trans-Peptide Bond.png|400 px]]
Kontsentreeritud hapete ja aluste mõjul toimub peptiidsideme [[hüdrolüüs]], mille tulemusena saadakse vabad aminohapped.<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия2" />
===Tähtsus===
Peptiidsed [[hormoon]]id ja neuropeptiidid reguleerivad enamikku organismis toimuvatest protsessidest, samuti võtavad nad osa rakkude regenereerimisest. Immunoloogilist mõju omavad peptiidid kaitsevad organismi erinevate toksiinide mõju eest. Seega on organismi normaalseks funktsioneerimiseks vaja teatavat kogust bioaktiivseid peptiide. Kuid vanemas eas ja patoloogiliste muutuste tagajärjel tekib peptiidide defitsiit, mis märgatavalt kiirendab kudede kulumist ja põhjustab organismi vananemist.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
===Süntees (põhjused)===
52. rida:
#Sünteetilised peptiidid võimaldavad uurida aktiivsuse ja aminohapete järjestuse vahelist seost. Selle seose kindlaks tegemiseks sünteesiti tuhandeid analooge. Tulemusena selgus, et ühe aminohappe asendamine teisega võib peptiidi bioloogilist aktiivsust mitmekordselt muuta või muuta aktiivsuse suunalisust. Peptiidahela pikkuse muutmine aitab leida aktiivsete tsentrite paiknemist ja retseptoorse vastastikmõju alasid.
#Tänu lähteahela modifitseerimisele tekib võimalus uusi ravimeid luua. Looduslike molekulide analoogide loomine võimaldab leida “efektiivsema” molekuli struktuuri, mis suurendab bioloogilist efekti.
Lisaks nimetatud põhjustele on peptiidide süntees majanduslikult kasulik. Enamik ravimeid oleks mitukümmend korda kallimad, kui neid looduslikest ainetest valmistada.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
===Süntees===
60. rida:
Lisaks leiavad kasutamist ka [[p-tolueensulfonüül]]- ja [[tert-butoksükarbonüül]]rühm. Mõlemad on eemaldatavad nõrkade hapetega ja [[Naatrium|Na-ga]] vedelas [[ammoniaak|ammoniaagis]] (NH<sub>3</sub>).
Karboksüülrühma kaitsmiseks [[Esterdamine|esterdatakse]] seda, muutes metüül- või bensüülestriks. Esimene rühm on kõrvaldatav aluselise hüdrolüüsiga, teine aga hüdrogenolüüsiga.
Teisi funktsionaalrühmi sisaldavate peptiidide sünteesil kasutatakse spetsiifilisi kaitserühmi, mida on võimalik selektiivselt eemaldada.<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия" />
===Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid===
70. rida:
#vererõhku ja veresoonte toonust reguleerivad ained.
Selline jaotus on samuti natuke tinglik, sest sageli omab üks ja sama ühend mitut omadust ja võib seega avaldada mõju mitmele protsessile.
<ref name="Якубке,Эшкайт" />
====Peptiidsed hormoonid====
On kõige suurem ja laiem hormonaalsete ühendite klass. Hormonaalne mõju põhineb informatsiooni ülekandmisel, kuid erinevalt närvisüsteemist ei toimu nende puhul informatsiooni salvestamist.
Organismis sünteesitud, satuvad hormoonid vereringesse ja vajaliku rakuni jõudes seonduvad nad spetsiifiliselt retseptoriga. Hormooni retseptorid asuvad [[rakumembraan]]il või selle [[tsütoplasma]]s. Kui hormoon interakteerub retseptoriga, siis adenülaattsüklaasi aktivatsiooni tulemusena tekkiv tsükliline AMP ([[adenosiinmonofosfaat]]) astub rakus toimuvate reaktsioonide eri staadiumide "vahendajana". Sellisel viisil initsieeritud hormonaalne efekt on määratud raku omadustega.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
====Neuropeptiidid====
{{Vaata|Neuropeptiidid}}
On neuronites sünteesitavad peptiidid, mis kannavad edasi signaale. Neuropeptiidide mõju [[kesknärvisüsteem]]ile on väga erinev. Nad mõjuvad vahetult ajule ja reguleerivad und, mälu, käitumist, avaldavad valuvaigistavat efekti.<ref name="Якубке,Эшкайт" />
==Vaata ka==
85. rida:
== Viited ==
{{
<ref name="Якубке,Эшкайт">Х.Д.Якубке, Х.Ешкайт "Аминокислоты, Пептиды, Белки". Москва, "Мир", 1985 г.</ref>
<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия">Краткая Химическая Энциклопедия, том 3, стр.
<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия2">Краткая Химическая Энциклопедия, том 3, стр.
}}
| |||