Koosa keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrgete eemaldamine |
|||
2. rida:
| nimi = Koosa keel
| riigid = [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]<br/> [[Lesotho]]s<br/> [[Botswana]]s<br/>
| rääkijad = 7,8 miljonit (2006) <ref name="Etno"
| keelkond = [[Nigeri-Kordofani hõimkond]]
:*[[Atlandi keelkond]]
22. rida:
{{veerud-lõpp}}
'''Koosa keel''' on [[Bantu keeled|bantu keelte]] hulka kuuluv toonikeel, mida kõneldakse [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] rannikuäärses Transkei ja KwaZulu-Natal piirkonnas ning ka [[Botswana|Botswanas]] ja [[Lesotho|Lesothos]]. Koosa keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, Atlandi keelkonda ja bantu keelte S-rühma nguni alarühma keelte alla. Koosa keele lähimad sugulased on teised nguni keeled:[[Suulu keel|suulu]], [[Nbedele keel|nbedele]] ja [[Svaasi keel|svaasi keel]]. Koosa keelt on suuresti mõjutanud kokkupuude [[Khoisani keeled|khoisani keeltega]]. Sellest annab tunnistust [[Imihäälik|imihäälikute]] olemasolu. Arvatakse ka, et ligikaudu 15% koosa keele sõnavarast moodustavad khoisani laenud. Tänapäeval on koosa keelde laenanud sõnu ka [[Afrikaani keel|afrikaani]] ja [[Inglise keel|inglise keelest]]. Koosa keel on levikult teine kodune keel Lõuna-Aafrikas, jäädes alla vaid suulu keele. Olles üks üheteistkümnest Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvuskeelest, õpetatakse seda nii sealsetes alg- kui keskkoolides.<ref name="Tuhat keelt"
== Arvsõnad ==
50. rida:
==Dialektid==
Koosa keelel on mitmeid erinevaid [[Dialekt|dialekte]]. On eristatud Gealeka, Ndlambe, Gaika (Ncqika), Thembu, Bomvana, Mpondomse (Mpondomisi), Mpondo, Xesibe, Rhathabe, Bhaca, Cele, Hlubi, Mfengu dialekti. <ref name="Ethnologue: Languages of the World, Fifteenth Edition. 2005"
==Kiri==
Koosa keel kasutab [[Ladina tähestik|ladina tähestikku]]. Ladina tähestikul põhinev süsteem koosa keele kirjapanekuks pärineb 19. sajandi algusest kristlikelt misjonäridelt. Keeles kasutatakse ka erinevaid [[Grafeem|grafeemide]] kombinatsioone väljendamaks imihäälikuid, mida ladina tähestik märkida ei võimalda. <ref name="The UCLA Language Materials Project"
==Häälikud==
Koosa keele [[Vokaal|vokaalid]] on a, e, i, o ja u, mis esinevad nii pikalt kui ka lühikeselt, moodustades niimoodi 10 erinevat vokaali. <ref name="Wikipedia, the free encyclopedia"
Koosa keel on [[Toonikeel|toonikeel]], millel on kaks erinevat foneemilist tooni: kõrge ja madal. Toonist sõltub leksikaalne tähendus. Tavaliselt ei ole kirjapildis tooni märgitud, ent juhul, kui seda on siiski tehtud, näeb see välja nii: a [à], á [á], â [áà], ä [àá]. Pikad vokaalid on foneemilised, aga tavaliselt neid kirjapildis ei märgita. Erandjuhtudeks on tähed â ja ä, mis on tekkinud kahe erineva tooniga vokaali topeldumise teel ning mille tulemusel on moodustunud kaks kontuurtooni (â kõrge-madal =kukkumine, ä madal-kõrge =tõusmine).<ref name="Wikipedia, the free encyclopedia" />
Koosa keeles on rikkalikult ebatavalisi [[Kaashäälik|konsonante]]. Sellised on näiteks häälduselundite üksteise vastu imemisel tekkivad artikuleeritavad häälikud ehk imihäälikud. Koosa keeles on kasutusel kolm põhilist imihäälikut, mida kirjapildis tähistatakse c-tähega (dentaalne imihäälik), x-tähega (külghäälik) ja q-tähega (hambasombuhäälik). Tooni kirjapildis ei märgita, kuigi sellest sõltub leksikaalne tähendus. Keerukamaid imihäälikuid saab moodustada kombineerides ´c´, ´x´ ja ´q´ häälikut ühe või kahe ninahäälikuga või hääldades imihäälikuid peaaegu üheaegselt ´k´ või ´g´-ga. <ref
Kolme põhilisemat imihäälikut saab kuuldavale tuua viiel erineval moel, seega on keeles kokku 15 imihäälikut. Viie dentaalse imihääliku moodustamiseks suunatakse keel vastu hammaste tagakülge. Viie külghääliku moodustamisel osalevad keele küljed. Viit hambasombuhäälikut moodustatakse suunates keeleots vastu suulage. <ref name="Tuhat keelt" />
66. rida:
==Lingvistilised omadused==
Koosa keel on aglutineeriv keel, milles on sõnatüvedele liitunud ridamisi [[prefiks|prefikseid]] ja [[sufiks|sufikseid]]. Nagu ka teistes bantu keeltes on ka koosa keele nimisõnad jagatud viieteistkümnesse morfoloogilisse klassi, kus ainsuse ja mitmuse väljendamiseks on kasutusel erinevad prefiksid. Erinevad nimisõnafraasi laiendiliikmed peavad ühilduma vastava nimisõna sooga. Sõnajärg lauses on subjekt-verb-objekt (SVO).
Verbid on moodustatud [[Afiks|afiksitega]], mis märgivad subjekti, objekti, [[Tempus|tempust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[Kõneviis|kõneviisi]]. Lause erinevad osad peavad ühilduma oma klassis ja arvus. <ref name="Wikipedia, the free encyclopedia"
{|
91. rida:
|}
===Verbidega seotud seaduspärasused<ref name="The Kamusi Project"
1. [[Tegusõna|Verbi]] infinitiiv kannab 15. klassile omast prefiksit (-''uku'') ja funktsioneerib nagu sellesse klassi kuuluv [[Nimisõna|nimisõna]].
''Ukutya'': u-ku-tya: suurendussõna ''u'', prefiks ''ku'', tüvi ''-tya''
2. ''Ukutya'' tähendab nii verbi "sööma" kui ka nimisõna "toit". Verbina saab seda pöörata koos teiste verbidega.
''Kukutya oku''
''Ndiyafuna ukutya'' – ma tahan süüa
3. Tulevik moodustatakse vormide ukuza (tulema) ja suurendusvormita infinitiivi (vokatiivi) abil.
104. rida:
'''''Si'''hambe'' – me kõnnime
5. Objekt liitub tegusõna olevikuvormi ''-ya-'' lõppu.
''Ndiya'''''m'''bona
6. Kolmanda isiku puhul peavad kõik ühildumised olema vastavuses [[Subjekt|subjekti]] ja [[Objekt|objekti]] klassile.
'''''Ba'''ya'''''lu'''bona – nemad (II klass) näevad seda (XI klass)
110. rida:
''Uku'''''lu'''bona – seda nägema (XI klass)
===Prefiksid ja nende kasutus <ref name="The Kamusi Project"
{| class="wikitable"
149. rida:
===Asesõnad===
Koosa keele [[asesõna|asesõnad]] jagunevad jagunevad neljaks: <ref name="The Kamusi Project"
1. absoluutsed asesõnad (''Izimelabizo zoqobo'');
161. rida:
==Muud huvitavat==
[[Pilt:Miriam makeba 01.jpg|Miriam makeba 01|pisi|200px|Legendaarne Lõuna-Aafrika laulja Miriam Makeba]]
Esimene koosakeelne trükis anti välja 1834. aastal, see oli koosa keele grammatika. <ref name="Omniglot"
Alates aastast 1997 koosneb Lõuna-Aafrika Vabariigi hümn erineva päritoluga osistest. Nimelt on selles kombineeritud ingliskeelsed sõnad katkenditega hümnidest [[Nkosi Sikelel' iAfrika|''Nkosi Sikelel' iAfrika'']] (Jumal, õnnista Aafrikat) ja [[Die Stem van Suid-Afrika|''Die Stem van Suid-Afrika'']] (Lõuna-Aafrika kutse). Hümni sõnades on kasutatud viit Lõuna-Aafrika Vabariigis levinumat keelt. Hümni esimene salm on koosakeelne. <ref name="anthem"
''Nkosi sikelel' iAfrika
173. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="Etno">[http://www.ethnologue.com/language/xho The Ethnologue. Xhosa, a language of South Africa.] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="Tuhat keelt">Austin, Peter K. 2009. "Tuhat keelt". «Koolibri»</ref>
<ref name="Ethnologue: Languages of the World, Fifteenth Edition. 2005">[http://archive.ethnologue.com/15/show_country.asp?name=ZA. Ethnologue: Languages of the World, 15th Edition (2005) . Languages of South Africa .] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="The UCLA Language Materials Project">[http://www.lmp.ucla.edu/Profile.aspx?LangID=21&menu=004. UCLA Language Materials Project. Xhosa ] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="Wikipedia, the free encyclopedia">[http://en.wikipedia.org/wiki/Xhosa_language. Wikipedia, the free encyclopedia. Xhosa language ] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="The Kamusi Project">[http://kamusi.org/languages/xhosa. The Kamusi Project. Xhosa] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="Omniglot">[http://www.omniglot.com/writing/xhosa.htm. Xhosa (isiXhosa)] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="anthem">[https://en.wikipedia.org/wiki/National_anthem_of_South_Africa. Wikipedia, the free encyclopedia. National anthem of South Africa ] <small>Kasutatud 25.10.2013. (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="FEuKV">Comrie, B. , Matthews, S. , Polinsky, M. 2001. Keelteatlas. Maailma keelte päritolu ja areng. «Koolibri»</ref>
}}
{{wikivoyage|Xhosa_phrasebook|Xhosa phrasebook}}
| |||