Mälu: erinevus redaktsioonide vahel

Mitmes [[filosoofia]] harus (näiteks [[epistemoloogia]]s ja [[isikuidentsus]]e uurimises) on [[mälu]]l suur tähtsus. Mälu uurivad [[mälumetafüüsika]] ([[vaimufilosoofia haru]] haru), [[mäluepistemoloogia]] ja [[mälueetika]], kokkuvõtvalt räägitakse [[mälufilosoofia]]st.<ref name="stan">[[Kourken Michaelian]], [[John Sutton]]. [https://plato.stanford.edu/entries/memory/ Memory], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], [[2017]].</ref>

Arvutiajastu on toonud kaasa ülemineku olukorrast, kus [[unustamine]] on norm (inimese sõnad ja teod jätavad üldiselt vähe püsivaid jälgi), olukorda, kus paljud sõnad ja teod jätavad püsivaid jälgi<ref>Mayer-Schönberger 2009.</ref>, nii et pärast sobimatut käitumist pole inimestel võimalust tühjast kohast uuesti alustada. Seetõttu on mõned autorid rääkinud [[õigus olla unustatud|õigusest olla unustatud]]<ref>Ghezzi, Guimarães Pereira, Vesnic-Alujevic 2014; Rosen 2012.</ref> Seda õigust on õiguslikult ja tehniliselt tõenäoliselt raske ellu viia. Pole ka selge, kas on usutav, et inimestel on kohus unustada, mille see õigus kaasa toob<ref>[[David Matheson]]. A Duty of Ignorance. – ''Episteme'', [[2013]], 10(2), lk 193–205.</ref>.<ref name="stan" />