Mihhail Gorbatšov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
27. rida:
Pärast NLKP KK peasekretäri [[Konstantin Tšernenko]] surma valiti Gorbatšov 1985. aastal uueks parteijuhiks. Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud Nõukogude Liidus. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning [[korruptsioon]] süvenenud.
Nii otsustas Gorbatšov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai [[uutmine]] (vene keeles ''perestroika'', "ümberehitus"). Ta alustas [[korruptsioon]]i- ja [[alkoholism]]i<nowiki>vastast</nowiki> võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär [[Jegor Ligatšov]]<ref name="kyllakutse"
[[Pilt:Reagan and Gorbachev hold discussions.jpg|right|250px|thumb|Mihhail Gorbatšov ja USA president Ronald Reagan]]
Gorbatšovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. [[1990]]. aastal pälvis ta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
Hiljem on Gorbatšov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks kasutanud Berliini müüri langemisele eelnenud demonstratsioonide vastu 1989. aastal sõjaväge, võinuks see viia Kolmanda maailmasõjani. Tema eesmärk oli hoida ära selline stsenaarium: "Minu poliitika oli avatud ja siiras, poliitika, mille eesmärk oli demokraatia vahendite kasutamine, mitte verevalamine. Aga see läks mulle väga kalliks maksma, uskuge mind."<ref
== Tegevus Nõukogude Liidu presidendina ==
42. rida:
Gorbatšov asutas [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]], mis on jäänud nišiparteiks. Juunis [[1996]] kandideeris ta [[Venemaa]] presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest.
2009. aastal avaldas Gorbatšov piiratud tiraažiga plaadi "Laulud Raissale" [[romanss]]idega oma abikaasa mälestuseks, kes suri 1999. aastal [[leukeemia]]sse. 6. juunil 2009 koostöös [[Raissa Gorbatšova fond|Raissa Gorbatšova nimelise fondi]] ja [[Marie Curie fond|Marie Curie nimelise fondiga]] Londonis korraldatud heategevuslikul [[oksjon]]il tõi plaat 1,7 miljonit naelsterlingit tulu, mis annetati leukeemiahaigeid lapsi abistavatele organisatsioonidele.<ref name="plaat"
Leedu prokuratuur on pöördunud Venemaa poole õigusabipalvega, et küsitleda Mihhail Gorbatšovi tunnistajana sündmuste kohta 13. jaanuaril 1991, mil [[Vilniuse veresaun|Nõukogude armee rünnakus Vilniuse teletornile]] hukkus 14 ja sai vigastada tuhatkond tsiviilisikut. <ref
== Süüdistused Leedult kompensatsiooni nõudmises ==
9. märtsil 1990 kirjutas tollal [[Leningrad]]is [[Rootsi]] peakonsulina töötanud [[Dag Sebastian Ahlander]] [[Stockholm]]i läkitatud memos, et Gorbatšov olevat nõustunud Leedu iseseisvumisega, kuid nõudnud kohtumisel Leedu juhi [[Algirdas Brazauskas]]ega 21 miljardit rubla [[kompensatsioon]]iks tööstusettevõtete eest. Samuti olevat ta tahtnud, et [[Klaipeda]] linn, kus elas kõige rohkem sisse sõitnud venelasi, loovutataks [[Kaliningradi oblast]]i koosseisu vastavalt [[1939]]. aasta oktoobris sõlmitud [[baaside leping]]us määratletud piirile.<ref name="eitab"
Gorbatšov lükkas memo avalikustamise järel 2011. aastal meedias levitatud väited ümber, kinnitades, et läbirääkimistel lähtus ta vaid poliitilisest realismist: "Ma arvan praegugi, et kui Leedu oleks nõustunud suveräänsete riikide liidu lepingule alla kirjutama, oleks tal olnud piisavalt võimalusi iseseisvuseks ning seejuures märksa rohkem plusse vastastikku kasulikuks koostööks teiste liidulepingu osalistega."<ref name="eitab" />
== Gorbatšov ja Eesti ==
Mihhail Gorbatšov külastas Eestit 19.–[[21. veebruar]]ini [[1987]]<ref name="juubilar"
Nõukogude Liidu ja NLKP juhina oli Gorbatšovil oluline roll [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumises]]. Ehkki ta ise Balti riikide iseseisvuse taastamist ei pooldanud, päästis ta valla protsessid, mille tulemusena sai Baltimaade iseseisvuse taastamine võimalikuks.
68. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="kyllakutse">Enn Anupõld, [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=26129169 "Mihhail Gorbatšov: Kas küllakutse tulla Eestit vaatama on jätkuvalt jõus?"] Maaleht, 8. oktoober 2009</ref>
<ref name="plaat">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/mihhail-gorbatsov-ullitas-plaadi-oma-lauludega.d?id=24064627 "Mihhail Gorbatšov üllitas plaadi oma lauludega"] Delfi, 16. juuni 2009</ref>
<ref name="eitab">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gorbatsov-eitab-leedult-iseseisvuse-eest-raha-noudmist.d?id=40964403 "Gorbatšov eitab Leedult iseseisvuse eest raha nõudmist"] Delfi, 24. veebruar 2011 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref>
<ref name="juubilar">Arvo Sarapuu [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=9215 "Nädala juubilar Endel Lieberg 80"] Kesknädal, 29. august 2007</ref>
<ref name="C8vyv">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/gorbatsov-1989-oleks-voinud-alata-iii-maailmasoda.d?id=26686211 "Gorbatšov: 1989 oleks võinud alata III maailmasõda"] Delfi, 4. november 2009 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref>
<ref name="f4xtq">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/leedu-prokuratuur-tahab-gorbatsovi-kusitleda.d?id=45762197 "Leedu prokuratuur tahab Gorbatšovi küsitleda"] Delfi, 11. mai 2011 (vaadatud 6. augustil 2011)</ref>
}}
== Välislingid ==
| |||