Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 217.159.171.34 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi NOSSER. |
|||
49. rida:
|põllumajandus =
}}
'''Rooma keisririik''' ehk '''Rooma impeerium''' ([[ladina keel]]es ''
{{Sisukord paremale}}
Oma eksistentsi jooksul oli Rooma impeerium majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsam riik maailmas. Oma kõrgajal [[Traianus]]e valitsuse all laius impeerium 6,8 miljonil ruutkilomeetril ja selle 70 miljonit elanikku moodustasid viiendiku kogu maailma rahvaarvust. Keisririigi pikaealisus ja territoriaalne haare tagasid ladina ja kreeka keele, kultuuri, religiooni, leiutiste, arhitektuuri, filosoofia, õiguse ja valitsemisvormide püsiva mõju impeeriumi alade tulevikule. Impeerium kestis umbes 500 aastat. Esimese 200 aasta jooksul suurendati impeeriumi territooriumit drastiliselt, riigis oli enneolematu poliitiline stabiilsus ja õitseng, seda perioodi nimetatakse ka ''[[Pax Romana]]'', 'rooma rahu'.
65. rida:
===Ühiskondlik korraldus===
Rooma ühiskond keisririigi
*Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad.
*Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks.
76. rida:
===Esimene Rooma keiser===
{{Vaata|Vana-Rooma keiser}}, ''[[Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni]]''
500 aastat kestnud vabariik oli muutunud ebastabiilseks pidevate kodusõdade ja senati intriigide tõttu. [[Julius Caesar]] kehtestas 44 eKr diktatuuri, [[60 eKr]] sõlmisid [[Caesar]], [[Pompeius]] ja [[Crassius]] senativastase I [[triumviraat|triumviraadi]]. Järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas [[diktatuur]]i, mis lõppes tema mõrvamisega. See põhjustas võimuvaakumi ja hulga konflikte Caesari pooldajate ja senati vahel. Pärast Caesari surma sai ainuvalitsejaks [[Octavianus]]. [[27 eKr]] tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle ''Augustuse'' tiitli. Caesari lapsendatud poeg ja pärija [[Octavianus]] lõi 31 eKr [[Aktioni lahing]]us [[Marcus Antonius]]t ja [[Kleopatra VII|Kleopatra]]t.
[[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
[[File:Roman-legions-14-AD-Centrici-site-Keilo-Jack.jpg|right|thumb|300px|[[Vana-Rooma armee|Rooma impeeriumi armee]][[leegion]]ide asukohad ca 14. aastal]]
| |||