Redaktsioon: 4. mai 2017, kell 20:17 redigeeri MikkMGK (arutelu \| kaastöö) 122 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2017, kell 20:34 redigeeri eemalda MikkMGK (arutelu \| kaastöö) 122 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
89. rida: 2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva poolt toodetud elektromagnetiline kiirgus on loomkatsetes näidanud valu teket ning ajutist halvatust. Ühendriikide erioperatsioonide juhatuse 2010. aasta plaanide kohaselt plaaniti alustada samalaadse mehitamata sõidukite vastase tehnoloogia arendamist.<ref name="globalsecurity.org">{{cite web\|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/pep.htm\|title=Pulsed Energy Projectile (PEP)\|first=John\|last=Pike\|publisher=}}</ref> === Aktiivne tõrjesüsteem (Active Denial System) === Aktiivne tõrjesüsteem on mitte-letaalne suunatud energia relv, mis on arendatud Ühendriikide sõjaväe poolt<ref> name="Global Security">{{cite web\|accessdate=March 2, 2008\|url=http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/v-mads.htm\|title=Vehicle-Mounted Active Denial System (V-MADS)". \|publisher=Global Security~~. Archived from the original on~~ \|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080305153515/http://www.globalsecurity.org/military/systems/ground/v-mads.htm\|archivedate=March 5, 2008. ~~Retrieved March 2, 2008.~~\|deadurl=no}}</ref> ning mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks<ref> name="DVIDS">{{cite web\|url=http://www.dvidshub.net/news/85028/new-marine-corps-non-lethal-weapon-heats-things-up\|title=DVIDS - News - New Marine Corps non-lethal weapon heats things up". \|work=DVIDS~~. Retrieved~~ \|accessdate=November 1, 2014.}}</ref>. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks<ref> name="boston.com">Ross Kerber, [http://www.boston.com/news/nation/articles/2004/09/24/ray_gun_sci_fi_staple_meets_reality/ "Ray gun, sci-fi staple, meets reality"]. ''Boston Globe'', September 24, 2004.</ref>, sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu Ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle inkorporeerivad mitte-letaalseid relvi.<ref name=GCVspecs>{{cite "web \|first= \|last= \|url=http://defense-update.com/features/2010/january/gcv_army_details_100110.html \|title=U.S. Army Outlines Ground Combat Vehicles Priorities". \|publisher=Defense update. ~~Retrieved~~\|date= \|accessdate= January 26, 2010.}}</ref> 2011. aastal kujundati süsteem ümber, muutmaks seda väiksemaks, usaldusväärsemaks ning liikumise pealt kasutatavaks. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni disainitakse olema võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei käsitle uuendus lahendusi probleemidele erinevates keskkonnaoludes<ref name="ADS 2">[http://strategypage.com/htmw/htmurph/articles/20121003.aspx Death Ray Turns Warm And Fuzzy] – Strategypage.com, October 3, 2012</ref>. Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide juhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaa peal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mitte-letaalse ründe võime. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikele õhusõidukitele ka mitte-letaalse ründe võimaluse<ref name="flightglobal.com">[http://www.flightglobal.com/news/articles/us-special-forces-pursuing-ac-130-based-active-denial-415124/ US Special Forces pursuing AC-130-based 'active denial system'] - Flightglobal.com, 29 July 2015</ref> aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol<ref name="AC-130J Gets A Ray Gun">[http://strategypage.com/htmw/htairw/articles/20150810.aspx AC-130J Gets A Ray Gun] - Strategypage.com, 10 August 2015</ref>. === Pikamaa Akustiline Seadeldis (Long Range Acoustic Device) === Pikamaa Akustiline Seadeldis on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporation’i poolt, saatmaks välja teavitusi ning hoiatussignaale suurematele vahemaadele või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse pikamaa kommunikatsiooniks erinevatel aladel<ref> name="lradx.com">{{cite web\|url=http://www.lradx.com/application/\|title=Long Range Acoustic Device Industry Applications - Public Safety & Security Solution".\|publisher=}}</ref>, näiteks mitte-letaalseks, mitte-kineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi Pikamaa Akustilist Seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga. Vastavalt tootja tehnilistele nõuetele, seadeldise kaal jääb vahemikku seitsmest kuni saja neljakümne viie kilogrammini ja see suudab emiteerida heli 30 kuni 60 kraadises sektoris 2.5 kHz sagedusega<ref> name="Corbett, ~~Peter (~~2009) 65">{{cite book \|url=https://books.google.com/books?id=E0kUYUOtG0AC&pg=PA65 \|page=65 \|last=Corbett \|first=Peter \|title=A Modern Plague of Pirates~~. p. 65. ISBN~~ \|isbn=0-9562107-0-8.\|year=2009 }}</ref>. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info saatmiseks massidele, mis levitab heli 360 kraadise ulatusega.<ref> name="LRAD Corporation website">{{cite web\|url=http://www.lradx.com/product_categories/lrad_mass_notification_systems/\|title=LRAD Mass Notification & Life Safety Systems Archives - LRAD Corporation".\|publisher=}}</ref>▼ ▲Vastavalt tootja tehnilistele nõuetele, seadeldise kaal jääb vahemikku seitsmest kuni saja neljakümne viie kilogrammini ja see suudab emiteerida heli 30 kuni 60 kraadises sektoris 2.5 kHz sagedusega<ref>Corbett, Peter (2009). A Modern Plague of Pirates. p. 65. ISBN 0-9562107-0-8.</ref>. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info saatmiseks massidele, mis levitab heli 360 kraadise ulatusega.<ref> "LRAD Mass Notification & Life Safety Systems Archives - LRAD Corporation".</ref> === Dazzler === Dazzler on suunatud energia relv, mille idee on sihtmärki ajutiselt intensiivse kiirgusega pimestada või desorienteerida. Sihtmärgiks võib siis olla kas mingi sensor või inimsilm. Dazzler emiteerib infrapunast või üldiselt nähtamatut valgust erinevate elektrooniliste sensorite vastu ning nähtavat valgust inimeste vastu, kui ei soovita tekitada pikaajalist kahju silmadele. Relvas kasutatakse enamasti laseri ja seetõttu kutsutakse neid tihtipeale nimega Laser Dazzler. Enamik kaasaegseid süsteeme on kaasaskantavad ning töötavad kas punases (dioodlaser) või rohelises (DPSS laser) elektromagnetilise spektri alas. Algselt sõjaväe jaoks arendatud relvad on muutunud kättesaadavaks ka õiguskaitseorganite ja turvasektori jaoks.<ref>{{cite web \|url=http://www.techradar.com/news/world-of-tech/us-cops-and-military-to-get-laser-guns-602983 \|title=US cops and military to get laser guns \|date=27 May 2009 \|author=Mark Harris \|publisher=[[Techradar.com]] \|accessdate=28 July 2010}}</ref><ref>{{cite web \|url=http://news.cnet.com/8301-17852_3-20011548-71.html \|title=Police to experiment with blinding 'Dazer Laser'? \|author=Chris Matyszczyk \|date=23 July 2010 \|publisher=[[CNET]].com \|accessdate=28 July 2010}}</ref> Relvad, mis on disainitud tekitama püsivat nägemispuudulikkust on alates 1995. aastast ÜRO pimestavate laserrelvade protokolli järgi keelatud. Kuna Dazzler on mitte-letaalne relv, mis tekitab ajutist nägemisvõime vähenemist, siis antud protokoll teda ei mõjuta. PHASR on prototüüp mitte-letaalsest Dazzler laserist, arendatud Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadi poolt<ref>Eva D. Blaylock (Air Force Research Laboratory Directed Energy Directorate Public Affairs). [http://archive.is/20120721195102/http://www.af.mil/news/story.asp?storyID=123012699 New technology 'dazzles' aggressors], The Official Website of the U.S. Air Force, Posted November 2, 2005</ref>. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. Permanentselt pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini<ref>{{cite web\|url=http://www.unog.ch/__80256ee600585943.nsf/(httpPages)/3ce7cfc0aa4a7548c12571c00039cb0c?OpenDocument&ExpandSection=1%2C3%2C2#_Section1\|title=United Nations Office at Geneva\|publisher=www.unog.ch\|accessdate=15 January 2009}}</ref>. PHASR on madala intensiivsusega laser, ei ole antud protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit<ref>[http://www.kirtland.af.mil/shared/media/document/AFD-070404-043.pdf PERSONNEL HALTING and STIMULATION RESPONSE (PHaSR) Fact Sheet], Air Force Research Laboratory, Office of Public Affairs, April 2006; [https://web.archive.org/web/20080313035036/http://www.kirtland.af.mil/shared/media/document/AFD-070404-043.pdf Archived]</ref>. PHASR’i testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis. Pimestavaid laserrelvasid on arendanud paljud riigid ning neid on väidetavalt kasutatud Ukrainas Donbassi sõjas.<ref>{{cite web\|url=http://uawire.org/news/three-ukrainian-border-guards-in-the-donbas-suffer-retina-burns-after-being-shot-with-laser-pointers\|title=Three Ukrainian border guards in the Donbas suffer retina burns after being shot with laser weapons\|publisher=}}</ref> == Gaasid ja spreid == 118. rida ⟶ 122. rida: === Pipragaas === Aktiivne koostisosa pipragaasis on OC (Oleoresin Capsicum), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne’i pipra kaunast.<ref>{{cite web \|url=//www.ncjrs.gov/pdffiles/162358.pdf \|title=Evaluation of Pepper Spray \|last1=Edwards \|first1=Steven M. \|last2=Granfield \|first2=John \|last3=Onnen \|first3=Jamie \|date=February 1997 \|publisher=National Institute of Justice \|work=Research in Brief \|accessdate=August 6, 2013}}</ref> 1998. aasta hinnangu järgi oli pipragaasist tulenevalt surnud 113 inimest Ühendriikides. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või kägistus politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist<ref>{{cite web \|url=http://www.terryjallen.com/journo-subP/teargas.htm \|title=Tear Gas: Chemical Cops \|last=Allen \|first=Terry J. \|work=In These Times \|date=May 29, 2000 \|accessdate=October 4, 2011}}</ref>. Üldiselt on soovitav kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust peale pipragaasiga kokku puutumist.<ref>{{cite web \|url=http://www.aclu-sc.org/attach/p/Pepper_Spray_New_Questions.pdf \|title=Pepper Spray Update: More Fatalities, More Questions \|publisher=ACLU of Southern California \|date=June 1995 \|accessdate=October 4, 2011}}</ref>▼ ▲1998. aasta hinnangu järgi oli pipragaasist tulenevalt surnud 113 inimest Ühendriikides. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või kägistus politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist. Üldiselt on soovitav kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust peale pipragaasiga kokku puutumist. === Pisargaas === Keemiliste relvad nagu pisargaas ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treening ajal tagamaks liikmete turvalisus. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal eksinud pisargaasi kanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ning gaasid ise, näiteks 2011 sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus ~~surma~~tõsiselt vigastada sõjaveteran Scott Olsen. <ref>{{Cite web\|title = Oakland Police Critically Injure Iraq War Veteran During Occupy Protest\|url = http://www.huffingtonpost.com/2011/10/26/iraq-vet-oakland-police-tear-gas_n_1033159.html\|website = The Huffington Post\|accessdate = 2016-01-08}}</ref> === Mace === Sageli enesekaitse jaoks soovitatud gaaside segu Mace koosneb erinevates variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ning 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.<ref>Bunker 1997, page 25</ref> === Psühhokemikaalid === Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mis on disainitud omama segadusse viivat mõju ülekuulamise või võitluse ajal.<ref name=rozsa>Rózsa L 2009. [http://www.zoologia.hu//list/subst.pdf A psychochemical weapon considered by the Warsaw Pact: a research note. ''Substance Use & Misuse,'' '''44,''' 172-178.] accessed: 27. 11. 2009.</ref> === Unegaas ===

Mittesurmavad relvad: erinevus redaktsioonide vahel