Rääbis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
18. rida:
==Välimus==
Rääbis võib kasvada kuni 45 cm<ref name="TFTAK" /> pikkuseks ja 1,2 kg<ref name="Selgroogsed" /> raskuseks, kuid tavaliselt jäävad mõõtmed palju tagasihoidlikumaks.
Keha on rääbisel värtnakujuline ja külgedelt lamendunud. Sabavarrel on lõheliste seltsile omane väike rasvauim. Suu on ülaseisune ja hambutu, alalõualuu on järsult üles pööratud. Ninamik on rääbisel terav. Rääbise selg on sinakasroheline või hallikas, küljed ja kõht hõbedased. Selja-, rasva- ja sabauim on rohekashallid, ülejäänud uimed värvusetud. Emased ja isased rääbised on väliselt ühesugused. <ref name="mageveekalad"
[[Pilt:Coregonus albula (Linnaeus 1758) Kopf Fig 113 (Matschie et al. 1909).svg|pisi|Rääbise ninamik ja suu]]
57. rida:
==Levila==
Rääbis levib [[Läänemeri|Läänemere]] [[valgla]] suuremates järvedes ja magestunud merelahtedes. Levinud on ta ka [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Koola poolsaar|Koola poolsaarel]], [[Valge meri|Valge mere]] piirkonnas, samuti [[Volga]] ülemjooksul. [[Soome|Soomes]] on rääbis sisevete kõige arvukam ja olulisem kala. Lõuna ja ida pool elavad mitmed erivormid. [[Eesti]] asub rääbise leviala lõunapiiril. Rääbis eelistab külmemat vett ning pikemaid [[talv|talvi]] kui meil tavaliselt [[Eesti|Eestis]] on – 5–6 kuud järvejääd oleks rääbisele igati meeltmööda. [[Eesti|Eestis]] elab rääbis vaid neljas suuremas järves: [[Peipsi järv|Peipsi]] suures ja sügavas põhjaosas ehk Suurjärves, [[Võrtsjärv|Võrtsjärves]], [[Saadjärv|Saadjärves]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järves]], samuti vähesel määral [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas ([[Narva laht|Narva lahes]]). [[Saadjärv|Saadjärve]] ja [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] on kala asustanud tänu inimesele. [[Peipsi]] rääbiste väiksemad [[parv|parved]] ujuvad vahel kuni paari kilomeetri kaugusele [[Emajõgi|Emajõkke]]. Asustamiskatsed teistesse järvedesse pole [[Eesti|Eestis]] seni õnnestunud.<ref name="mageveekalad" /><ref
==Eluviis==
Rääbis on tüüpiline järvekala, kuid elab ka [[riimvesi|riimvees]]. Rääbis armastab juba varasest vastseeast saadik hoida [[kalaparv|parvedesse]]. Rääbis hoidub tavaliselt avavette ja eelistab põhjast kõrgemat veekihti. Rääbis on külmalembene ja hapnikunõudlik kala ja seetõttu on ta tundlik järvede [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]] ja reostumise suhtes. Jahedal suvel toitub rääbis peamiselt pinnalt ja keskmiselt sügavuselt <ref
==Sigimine==
66. rida:
==Areng==
Vastsed kooruvad enamasti aprilli keskel ja elavad esimesed 1–2 nädalat rebukoti arvel. Vastsed on 7–8 mm pikad, väga liikuvad, ei karda valgust ega püsi ainult põhjakihtides, vaid liiguvad ka kõrgemates veekihtides. Alguses aitab suhteliselt abituid ja kaitsetuid kalu hädast välja äärmiselt tagasihoidlik välimus: nad on peaaegu läbipaistvad ning vees raskesti märgatavad. 1–1,5 kuud pärast koorumist saavad 2–3 cm pikkustest rääbisevastsetest tumeda selja ning hõbedaste külgedega [[maim|maimud]]. Maimuperiood lõppeb sigimiselundkonna väljaarenemisega. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid kolme suvega.<ref
==Kasv ja vanus==
76. rida:
===Kisklus===
Rääbis on spetsialiseerunud sööma zooplanktonit. Üllatavalt on rääbise toitumist viimasel ajal uurides leitud tema seedeelundkonnast ka teiste kalade jäänuseid. Seedemassist on suudetud määrata liigini [[luukarits|luukaritsa]] (''[[Pungitius pungitius]]'') jäänused. Peamiselt on leitud kalade jäänuseid suurte rääbiste seedeelundkonnast. Taolised rääbised on 23–46 cm pikad ja võivad kaaluda kuni 1 kg, täiskasvanuks saavad nad hilisemas eas. Kuid kalajäänuseid on leitud ka väikeste rääbiste kõhust. Sellised toitumisharjumused võisid tuleneda mingi aja zooplanktoni nappusest ja rääbis oli seega sunnitud laiendama oma toitumisnišši. Toitumisharjumuste muutus toimus väga kiiresti, mis demonstreerib rääbiste paindlikkust.<ref
===Kannibalism===
Kannibalismi võib esineda, kui vabaltujuvad rääbise vastsed kohtuvad kõrgemates veekihtides täiskasvanud rääbistega. Kuna rääbis on üldiselt planktontoiduline ja otsib süüa kõrgematest veekihtidest, siis kannibalismi põhjas olevate marjaterade suhtes ei toimu. Kannibalismi evolutsiooniliseks põhjuseks võib olla ühe isendi soov kõrvaldada konkurendid oma enese järglaskonna jaoks.<ref
==Püük==
Töönduslikul eesmärgil püütakse rääbist Peipsis, mõningal määral ka Saadjärves. Peipsis oli rääbis 1980-ndail üks tähtsamaid töönduskalu. 1990. aastal langes rääbise arvukus järsult. Ilmselt põhjustasid rääbise vähenemist mitu järjestikust sooja talve aastatel 1988–1992. Sel ajal polnud rääbise [[koelmu|koelmute]] kohal piisavat jääkatet või polnud seda üldse. Jääkatte puudumine soodustas tormiste ilmadega [[laine|lainetuse]] ulatumise järvepõhjani ja [[laine|lainetus]] põhjustas õrnade [[marjatera|marjaterade]] hõõrdumist vastu kive ja kruusa ning nende mattumist põhjasetete alla. Hiljem järgnesid normaalsed talved ja varud hakkasid järves tasapisi taastuma. Kuid 20 aasta tagusele tasemele see arvatavasti enam ei tõuse, kuna rääbise elutingimised on Peipsis [[eutrofeerumine|eutrofeerumise]] tõttu halvenenud ja samuti on Peipsis järsult tõusnud [[koha]] arvukus. [[Koha]] on rääbise tähtsamaid vaenlasi ja talle sobib [[eutrofeerumine|eutroofne]] keskkond hästi. Varude madalseisu tõttu kehtestati rääbisele 2000. aastal püügikeeld. Alates 2010. aastast on täheldatud kasvutendentsi ja püük on lubatud teatud ajal. 2011. aastal võis Peipsi järvest püüda kuni 10 tonni rääbist. Ka 2012. aastal lubati rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.–31. juulini ning siis võis püüda 15 tonni. Rääbise alammõõt [[Peipsi]], [[Lämmijärv|Lämmi]] ja [[Pihkva järv|Pihkva järves]] on 20 cm ja teistes siseveekogudes 12 cm.
Püügikeeld kehtib siseveekogudes jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini, välja arvatud Peipsi, Lämmi ja Pihkva järves, kus on keelatud püüda 21. augustist 20. juunini.<ref
==Toidulaual==
Rääbise liha on õrn ja maitsev. Liha [[kalorsus]] on teiste [[kalad|kaladega]] võrreldes üle keskmise, suvel on [[rasvasus]] kuni 11%. Rääbise söödav osa on suhteliselt suur, kuni 75% [[kala]] üldkaalust<ref name="mageveekalad" />. 100 grammis rääbise lihas on 9,2 µg [[D-vitamiin]]i. Talvel annab rääbise liha umbes 1kcal 1 grammi kohta, augustis ja septembris aga 1,3 kcal 1 grammi kohta. Rääbist süües tuleks olla ettevaatlik, sest lihast võib saada inimesele ohtliku [[laiuss|laiussi]] (''[[Diphyllobothrium latum]]'') [[põistang|põistange]]. [[parasiit|Parasiidiga]] nakatumist pole aga vaja karta, kui [[kala]] korralikult kuumutada või hoida vähemalt kaks päeva sügavkülmas<ref
[[Pilt:Fried vendaces.jpg|pisi|Praetud rääbised]]
100. rida:
<ref name="TFTAK">[http://www.agri.ee/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-Kalaliikide_toitev_rtused.pdf Kalaliikide toiteväärtuste ja koostiskomponentide võrdlus]. TFTAK. {{väiksem|Kasutatud 17.10.2010}}</ref>
<ref name="Selgroogsed">[http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/r22bis.htm Rääbis]. ''Eesti selgroogsed''. Tartu ülikooli loodusteaduste didaktika lektoraat. {{väiksem|Kasutatud 17.10.2010}}</ref>
<ref name="mageveekalad">Ervin Pihu, Aleksei Turovski. Eesti mageveekalad, 2001</ref>
<ref name="AXXZ1">Kožetsi Õpiköök [http://www.opikook.ee/artikkel52.html]</ref>
<ref name="KfAIe">http://www.tartupostimees.ee/964936/raabisepuuk-laks-tanavu-lorri</ref>
<ref name="sisaV">Ervin pihu. Matk kalariiki, Tln: Valgus, 1987</ref>
<ref name="yhRGJ">S. Liso, K. Ø. Gjelland, Y. S. Reshetnikov, P.-A. Amundsen (2010). A planktivorous specialist turns rapacious: piscivory in invading vendace Coregonus albula. Journal of Fish Biology (2011) 78, 332–337</ref>
<ref name="0VxK6">Olli Urpanena, Timo J. Marjomäkia, Tapio Keskinena & Juha Karjalainena (2012). Features of intercohort cannibalism of Vendace (Coregonus albula (L.)) under laboratory conditions</ref>
<ref name="RSZ69">http://www.envir.ee/1147902</ref>
<ref name="1bqNI">http://www.envir.ee/1181814</ref>
<ref name="uAI7x">Tuvikene, L., 2002. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel39_5.html Rääbis]. ''Eesti Loodus'', 5.</ref>
}}
| |||