Urho Kekkose suurimaks teeneks on peetud Soome ja idanaabri vaheliste suhete kiiduväärt hoidmist idanaabriga välispoliitiliselt raskel ajal. Poliitikuna ei rahuldunud Kekkonen üksnes kompromisside tegemisega, vaid alistas nii mõnedkipaljud sisepoliitilised konkurendid, osadosalt ka rangetekarmide meetmetegavõtetega. Ta kasutas sisepoliitikas ära isiklikke suhteid idanaabriga sisepoliitikas, nii, et jubaisegi mõnedmitmed poliitilised vastased hakkasid teda asendamatuks pidama. Kekkost on kritiseeritud Soome keeruliseraske olukorra ärakasutamise pärast oma isiklike huvideisiklikes saavutamisekshuvides. Poliitika strateegilises võimumängus oli Kekkonen meister. Rootsi päevaleht [[Expressen|Expresse]] pidas 25. septembril 1977 avaldatud juhtkirjas Kekkose liigset mõjuvõimu Soome poliitikas ohtlikuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Luoma, Jukka|pealkiri=Mitä Missä Milloin 1979|aasta=1978|koht=|kirjastus=Kustannusosakeyhtiö Otava|lehekülg=14-15}}</ref>
President Kekkose ametiaeg oli Läänemaade demokraatlike riikidega võrreldes erakordselt pikk. Seda on seletatud Kekkose [[karisma]]ga, halastamatu taktikaga, rahva soosingugapopulaarsusega ja [[Külm sõda|Külma sõja]] aegse poliitilise tundlikkusega. SoomePeaaegu poliitikakogu oliKekkose (kuipresidendiametiaja mittevarjutas terveSoome Kekkose presidendiaja) varjatudpoliitikat suurriikide võimumängudegavõimumäng, kus Soome asend maailmakaardil oliNõukogude ainukeseLiidu ainsa läänemeelse piirinaabrina oli strateegiliselt õrn. KekkonenKa suurriikide surve all säilitas Kekkonen austatud riigimehe positsiooni suurriikide surve all nii idas kui läänes. Tema poliitilise karjääri suurimaks rahvusvaheliseks tunnustuseks võib pidada [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]]i korraldamist Helsingis 1975. aastal, kuskui Kekkonen juhtis Külma sõja leevendamiseks kogunenud suurriikide tippkohtumist.
Pärast Urho Kekkose surma hakati meedias temast vabamalt kirjutama. On publitseeritud mitmeid teda käsitlevaid raamatuid ja avaldatud tema päevik aastatest 1958–1981.<ref>http://journal.fi/tt/article/view/56911</ref><ref>http://www.formin.fi/public/default.aspx?contentid=56154&culture=fi-FI</ref>
Presidendi õigusivõimu on pealepärast Kekkose presidendiaega vähendatud. Neid ülesandeid on1980. 1980ndatestaastatest alates viidudon kohustusi üle Eduskundaleantud parlamendile ja valitsusele. 2000. aasta Soome põhiseaduse uuenduseparanduse järel jäi presidendi peamiseks ülesandeks koos riiginõunikugavalitsusega lahendadavälispoliitika välispoliitilised ülesandedkorraldamine.<ref>https://tampub.uta.fi/bitstream/handle/10024/82350/gradu04884.pdf?sequence=1</ref>
Pärast Kekkose viimase presidendiaja poolelijäämist on järgnevad presidendid võtnud tavaks avalikkust teavitada oma tervislikust seisundist teavitada.<ref>http://www.presidentti.fi/halonen/Public/defaultbd2d.html?contentid=242649&nodeid=41416&contentlan=1&culture=fi-FI</ref><ref>http://www.presidentti.fi/public/default.aspx?contentid=269782&nodeid=44809&contentlan=1&culture=fi-FI</ref>
Aastal 2004 toimunud küsitluses "Suured soomlased" sai Urho Kekkonen kolmanda koha 57 456 häälega,ennekolmanda teda olidkoha [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i ja [[Risto Ryti]] järel.<ref>http://vintti.yle.fi/yle.fi/suuretsuomalaiset/tulosseuranta/</ref>
