|
Rahasüsteem on ajaloo jooksul tekkinud ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus, mis koosneb järgnevatest põhielementidest:
*rahaühik ja selle väiksemad osad;
*erinevad seaduslikud raha liigidrahaliigid (paber- -ja metallraha jt);
*raha emiteerimise kord, raha tagamine ning raha käibesse laskmine ja käibest eemaldamine;
*raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon ([[keskpank]], [[valitsus]] jt)<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>.
==Ajalugu==
Rahasüsteeme liigitatakse mitmeti,. üheksÜks võimaluseksvõimalus on nende jagamine kaheks –: seaduse alusel kehtestatud valuutavaluutaks ja eraalgatuslikeraalgatuslikuks rahasüsteemrahasüsteemiks. Viimane neist kannab ajaloolist rolli tänapäevaste rahasüsteemide välja arenemisel, kuna eraalgatuslik rahasüsteem pärineb ajast, mil esimesed pankurid hakkasid hoiustama väärismetalli ning selle tõenduseks ka [[veksel|veksleid]] välja kirjutasid. Vekslite kirjutamine ei olnud riigi reguleeritud, niiseega võis iga pankur oma veksleid välja kirjutada ja neid intressitulu teenimise eesmärgil neid välja laenata.
Seaduse alusel kehtestatud valuuta ehk riikliku rahasüsteemrahasüsteemi alguseks võib lugeda I maailmasõja lõppu, kui enamikesenamikus riikides muutushakkasid rahaemissioonkeskpangad keskpankaderahaemissiooni poolt kontrollitavaks tegevusekskontrollima. Kuid seeSee ei tähenda siiski, et eralgatuslikke valuutasid tänapäeval enam tänapäeval ei eksisteeriks. Nendeks on vekslid, kinkekaardid, tšekid, ostuboonused, tasaarveldused jms isikutevahelistes arveldustes.<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
Kuigi valuuta mõiste on äärmiselt tihedalt seotud [[raha]] mõistega, tuleks täheldadatähele panna, et peamiseks erinevuseks on standardiseeritus.<ref>http://encyclopedia.kids.net.au/page/cu/Currency</ref> Niisiis võib raha tekkeajaks lugeda 9000 eKr, kui teravilja ja kariloomi kasutati maksevahendina, millele läbi kauplemise väärtus omistati.<ref>http://www.pbs.org/wgbh/nova/ancient/history-money.html</ref> Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et kariloomad ja teravili olid sel ajal laialt väärtustatud ehk eksisteeris nõudlus ning nende kvantiteeti oli lihtne mõõta. Nende massi ja suuruse tõttu oli aga tehingute tegemine küllaltki ebamugav ja ajakulukas, mistõttu on maksevahendite füüsiline suurus ning mass ajaloo jooksul järjepidevalt vähenenud. Näiteks alates 8000 eKr kasutati [[Mesopotaamia|Mesopotaamias]] maksevahendina peamiselt teravilja ning mõnedes kultuurides raha asendavatasendavaid žetoone, mis sarnanesid oma füüsilistefüüsilistelt omaduste tõttuomadustelt müntidega.<ref>http://factsanddetails.com/world/cat56/sub363/item1514.html</ref>
===Metallraha===
Standardiseeritud valuutat kasutati juba alates 3000 eKr [[Egiptus|Egiptuses]] ja Mesopotaamias kullakangide näol, millel oli kindlaks määratud väärtus ja mass.<ref>http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ab14</ref> Samuti kasutati maksevahendina Ida-Aasias ja Aafrikas maksevahendina peamiselt kaurikarpe, kive, pärleid ja muid tarbeaineid.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/01/cowry-shells.htm</ref>
Esimesed mündid pärinevad 7. sajandist eKr kunagisest [[Lüüdia|Lüüdia kuningriigist]] (praegu [[Türgi]] läänerannik). Need vermiti kulla ja hõbeda sulamist ning nende kuju ja mass varieerusid (vahemikus 0,15–14g15–14 g). SealtLüüdia kuningriigist levis müntide kasutamine edasi [[Kreeka]] aladele.<ref>http://www.britishmuseum.org/explore/themes/money/the_origins_of_coinage.aspx</ref>
Metallraha kasutati samal ajal ka Hiinas. Esialgu sarnanes müntide kuju tööriistade tööriistadeleomaga<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>, alates 350. a eKr hakkasid need meenutama tänapäeva metallraha,üma võttesra ümarakujuga kujumetallraha<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>. Standardiseeritud vermimine terve impeeriumi raames sai alguse [[Qini dünastia]] (221-206 eKr) võimuletulekuga.
===Paberraha===
[[Tangi dünastia]] ajal (618–907) kasvas vajadus metallraha järele, mis pani koos paberi leiutamisega aluse esimestele paberrahatähtedele.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/09/chinese-invention.htm</ref> Enne paberraha kasutusele võtmist olid müntide keskel augud, mis võimaldasvõimaldasid münte nööri otsa siduda, lihtsustades nende transporti. Rikkamad hiinaHiina kaupmehed leidsid, et metallraha kaasaskandmine muutus tema suure massi tõttu keerukaks,. seetõttuSeetõttu jäeti raha tihtipeale usaldusväärse isiku kätte hoiule ning kaupmees sai vastu paberilipiku, kus oli kirjas hoiustatud summa, mida sai lipiku esitamisel uuesti välja võtta.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Banknote#Early_Chinese_paper_money</ref> Nendest võlakirjadest sai [[Songi dünastia]] ajal alguse [[jiaozi]] valuuta, mille pabertähtedel kohtas ka spetsiaalset pitsatit, et vältida rahatähtede [[võltsimine|võltsimistvõltsimise]] vältimiseks. Songi dünastia ajal muutus paberraha emissioon täielikult institusionaliseerituksinstitutsionaliseerituks.<ref>http://www.silk-road.com/artl/papermoney.shtml</ref>
Pabervaluutat hakati hiljem kasutama ka Euroopas, esialgu vekslite näol ning hiljem juba seadusliku maksevahendina. 17. sajandil lastilasi RootsisRootsi valitsuse pooltvalitsus käibele Euroopa esimesed kaasaegsed rahatähed.<ref>http://www.historytoday.com/richard-cavendish/europe%E2%80%99s-first-banknotes-issued-sweden</ref> Ka Suurbritannias lasti 17. sajandil käibele esimesed kupüürid, millest kõige väiksem oli 50-naelane. Kuna sel ajal jäi keskmine sissetulek alla 20 naela aastas, siis üldsus paberrahaga kokku ei puutunud.<ref>http://www.bankofengland.co.uk/banknotes/Pages/about/history.aspx</ref>
18. sajandil hakatilasi ka USA-s kongressi poolt pabervaluutatkongress käibele laskmapabervaluuta, milleks sai USA dollar. Regulaarselt hakati üldsuse jaoks rahatähti trükkima alles 1861. aastal.<ref>https://uscurrency.gov/history-american-currency</ref>
===Elektronraha===
Tänapäeval on tehnoloogia arengu tõttu lisandunud lisaks metall- ja paberrahalepaberraha kasutamisele lisandunud ka elektroonilise raha kasutamine. See on oma madalamadalate emissiooni- ja ringluskulude tõttu sisuliselt kõige laiemalt kasutatav raha erivorm. [[E-raha]] on elektrooniline maksevahend, mis vastab kõikidele järgmistele tunnustele:
*see salvestatakse elektroonilisele seadmele, milleks võib olla kaart, arvuti mälu või muu kliendi jaoks rahaühikute elektroonilist salvestamist võimaldav vahend;
*selle väljastamisel ei või seadmele salvestatud summa olla suurem selle vastu antud rahasummast;
*seda aktsepteerib maksevahendina lisaks seda väljastavale asutusele või krediidiasutusele vähemalt üks ettevõtja, kellel on e-raha kasutamisel maksevahendina e-raha asutuse kliendiga otsene võlasuhe.<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
Üheks populaarsust koguvaks e-raha vormiks peetakse bitimünti ([[Bitcoin]]). See –on krüptovaluuta, mis ei tugine usaldusele teiste valuutade suhtes. Bitcoini P2P-võrgustik ja detsentraliseeritus välistavad bitimüntide väärtusega manipuleerimistmanipuleerimise.<ref>https://bitcoin.org/en/</ref> Bitimüntide arv on teooretiliseltteoreetiliselt piiratud 21 miljoninimiljoniga, seega ei saa tekkida inflatsiooni.<ref>https://www.bitcoin.com/</ref>
==Kauplemine==
Üheks peamiseks rakenduseks valuuta sõltuvusele teistest valuutadest on nendega kauplemine valuutaturul. [[Forex]] turul, mis on viis päeva nädalas ööpäevaringselt avatud, kaubeldakse ligikaudu 5 triljonittriljoni dollaritdollariga päevas.<ref>http://www.bis.org/publ/rpfx13fx.pdf</ref> Primitiivsed valuutaturud on ajaloolaste sõnul eksisteerinud juba antiikajast peale, kui kullassepadhõbe- ja hõbesepadkullassepad valuutaga kauplesid.<ref>Crump, Thomas. 2011. The Phenomenon of Money (Routledge Revivals)</ref>
Modernse välisvaluutaturu alguseks peetakse 17. sajandit, kuimil Hollandis avati [[börs]] [[aktsia|aktsiate]] ja [[võlakiri|võlakirjadega]] kauplemiseks.<ref>http://european-heritage.org/netherlands/alkmaar/dutch-east-india-company</ref> Kuigi raha funktsiooniks oli algselt ainult vara soetamine, on nüüdseks rahast endast kujunenud üks vara liike.
Kui algseltalgul määrati metallvaluuta väärtus tema koostise ja massi järgi, siis pabervääringu puhulpabervääringuga seda teha ei saanud. Seetõttu kasutati paberraha tagamiseks teisi varasid. Ilma tagatiseta pangatähti nimetatakse [[fidutsiaarraha|fidutsiaarrahaks]]. Üheks kõige levinumaks tagatiseks on läbi ajaloo on olnud väärismetallid, peamiselt kuld.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref> Riiklikul tasandil läks esimesena kullastandardile üle esimesena Suurbritannia 1821. aastal.<ref>http://www.nber.org/chapters/c11125.pdf</ref>
Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid tagada riiklik valuuta kullaga, sõlmiti 1946. aastal [[Bretton Woods|Bretton-Woodsi lepe]], mille läbi sai läänemaailmas domineerivaks kursiks dollar, mis oli seotud kindla kullakogusega. Kõik teised maailmavaluutad seoti omakorda aga dollariga. 1971. aastal loobuti sellest süsteemist. Praegu ei rakenda ükski riik enam kullastandardit, ning üldiselt sõltub riigi valuutakurss valitsuse usaldusväärsusest ja laenu tagasimaksmise võimest.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
== Vaata ka ==
| 