Redaktsioon: 20. aprill 2017, kell 12:19 redigeeri 2001:7d0:87cd:2b80:acd3:9db7:f9db:efa2 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2017, kell 19:24 redigeeri eemalda KaiLii (arutelu \| kaastöö) 31 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: ==Ajalugu== 19. sajandi lõpus kasutati krediitkaardi põhimõttel münte ~~ning~~ja metallplaate. See andis kaubamajadele ~~ning~~ja naftakaupmeestele võimaluse tekitada endale püsikliente ning lihtsustada nende ~~ostlemist~~ostude eest tasumist.<sup>[2][3]</sup> Pangad võtsid krediitkaardid kasutusse alles II maailmasõja lõpus. Krediitkaartide kasutamine laienes sellega märgatavalt. Esimesed pangandussektori krediitkaardid loodi New York Citys. Esimese krediitkaardi andis välja Franklin National Bank 1951. aastal. Antud krediitkaarti said kasutada vaid selle panga lepingulised kliendid. Samal ajal hakkas levima ka Diners Club Card, mis oli mõeldud New Yorgi restoranides einetamiseks ning meelelahutuseks. Kaart levis kiiresti massidesse ning 1951. aastaks oli Diners Club Cardi kasutajaid üle 20 000. 1959. aastal lõi American Express esimese plastikust krediitkaardi. Varasemalt olid krediitkaardid tehtud kas papist või tselluloidist.<sup>[2][3]</sup> 1960ndatel hakati panganduses laialdasemalt kasutama arvuteid ning see tõi omakorda kaasa krediitkaartide intensiivsema kasutuselevõtu. Arvutite kasutuselevõtu tõttu oli väljastatud krediiti lihtsam arvestada ~~ning~~ja kontrollida. Erinevate krediidiasutuste koostöö tulemusel tulid turule MasterCard ja Visa. Krediitkaardid hakkasid levima ka USAst väljapoole. 1960ndate keskpaigaks oli üle maailma kasutusel umbes 1 000 000 krediitkaarti. Eestis võeti krediitkaardid kasutusele 1994. aastal.<sup>[2][3]</sup> Kuna 90ndate alguses hakati üha rohkem kasutama ~~interneti~~internetti, siis on ka krediitkaartide kasutamise võimalused laialdasemaks muutunud. Tänapäeval on paljud krediitkaardid digitaliseeritud. Neid kaarte füüsiliselt ei eksisteeri ~~ning~~ja neid kasutatakse veebipoodides. Järjest enam arenevad mobiilimaksed.<sup>[2][4]</sup> ==Kasutamine== Krediitkaardi kasutamine on tänapäeval üsna turvaliseks muudetud. Krediitkaardilt saab pangaautomaatides sularaha välja ~~võta~~võtta, tasuda hotellides, poodides, ~~hotellides ning ka~~sh internetipoodides. Internetis ostlemisel on krediitkaardi eeliseks deebetkaardi ees see, et internetipanka ei pea sisse logima ning vaja on vaid krediitkaardi andmeid. Ostlemisel peab kindlasti veenduma, et ostuportaal juhinduks turvasüsteemidest (SSL-turvaprotokoll) ~~ning~~ja kannaks embleemi MasterCard SecureCode või Verified by Visa.<sup>[5]</sup> Krediitkaardiga makse sooritamine on lihtne. Tasumisel suunatakse ostja makseplatvormile, mis on erapooletu turvasüsteem. Makseplatvorm on kõigest krediitkaardi andmete vahendaja pangale. Tänu sellele ei ole krediitkaardi andmed ostuportaalidele kättesaadavad. Ostuportaalid saavad vaid ~~maksekinnituse~~kinnituse ~~või~~makse ~~info,~~toimumise ~~et makse~~või eimittetoimumise ~~toimunud~~kohta.<sup>[5]</sup> Krediitkaardiga maksmisel on vaja sisestada kaardi omaniku ees- ja perekonnanimi, krediitkaardi number, krediitkaardi aegumiskuupäev ning kaardi pöördel asuva 3-kohaline turvakood.<sup>[5]</sup>

Krediitkaart: erinevus redaktsioonide vahel