Urho Kekkonen: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[1949]], kui Kekkosest hakkas saama tõsine presidendikandidaat, retušeeriti ''Lepikon torppa'' fotolt [[korsten]] välja, et näidata Kekkost suitsutare poisina ning püüti teda muulgi kombel näidata rahva seast võrsunud haritud parvepoisina.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo|pealkiri=Presidenttikirja|aasta=2001|koht=Helsingi|kirjastus=Ajatus|lehekülg=151}}</ref> Juho Kekkonen ostis ''Lepikon torppa'' maja 1900. aasta suvel ja perekond elas seal kuni 1906. aastani. Seejärel koliti kõigepealt 1906. aastal Pielavesi vallast [[Kuopio]]sse ja hiljem pereisa töökoha muutuste tõttu Lapinlahti valda, [[Iisalmi]]sse ja aastal 1911 koliti [[Kajaani]]sse. Juho Kekkonen oli töödejuhataja ''Kajaanin Puutavara Osakeyhtiö'' ettevõttes. Suurema osa kooliõpetusest sai Urho Kajaanis. [[Gümnaasium|Gümnaasiumiõpilasena]] astus ta Kajaani kaitseliitu ning osales [[Soome vabadussõda|Soome vabadussõjas]] Kajaani sissirügemendi koosseisus valgete poolel. Ta osales Soome vabadussõja lahingutes Kuopios, Varkauses, Mouhus ja Viiburis ning juhatas [[Hamina]] linnas üheksa punase hukkamist.

 

Ka Kekkose sportlasekarjäär sai osaks tema legendist. Aastal [[1924]] võitis ta hoota hüpete Soome meistrivõistlused [[Kõrgushüpe|kõrgushüppes]] ja [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]]. 1924. aasta Kaleva mängudel tuli ta võitjaks kõrgushüppes ja teiseks 100 m jooksus. Kõrgushüppes võitis Kekkonen kolm pronksmedalit mängudel, mis toimusid aastatel 1923, 1927 ja 1928. Ta oli hoota kolmikhüppe Soome rekordiomanik (tulemusega 9,72 m). Ka Kekkose tulemus [[100 meetri jooks|100 meetri jooksus]] oli üpris hea – 11,0 sek (käsitsi mõõdetud). Tema kõrgushüppe tulemus oli 185 cm ja kolmikhüppe tulemus 14,06 m.