Digitaalne heli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fail Waveform_sample_rates.png on eemaldatud, sest kasutaja Daphne Lantier kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see c:Commons:Licensing. |
|||
56. rida:
Heli kandvad CD plaadid kasutavad diskreetimissagedust 44100 Hz. Inimkõne on arusaadav isegi siis, kui kõik sagedused üle 4000 Hz eemaldada. Telefonid edastavad ainult sagedusi vahemikus 200 Hz ja 4000 Hz. Seetõttu on levinud diskreetimissageduseks 8000 Hz, mida nimetatakse vahepeal kõnekvaliteediks. Tasub märkimist, et Nyquisti sagedusel on tarvis väga järsku filtreerimist, et signaale sellest piirist kõrgemal ei teisendataks tagasi kuuldavale sagedusele ja ei tekiks sakilisusest tulenevaid moonutusi.
Kõige tavalisemateks diskreetimissagedusteks hertsides on 8000, 16000, 22050, 44100, 48000, 96000 ja 192000. Diskreetimissagedustest räägitakse ka kilohertsides. Niisiis ühikutes kHz on levinumad sagedused 8 kHz, 16 kHz, 22.05 kHz, 44.1 kHz, 48 kHz, 96 kHz ja 192 kHz.
[[Fail:Waveform_sample_formats.png|pisi|576x576px|Pilt 3. Madal ja kõrge bitisügavus]]
Kõige levinum diskreetimissagedus on 44100 Hz.
| |||