Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 21:48 redigeeri 2001:7d0:87c4:2080:3c60:6992:208e:43b3 (arutelu) →‎Peaministrist presidendiks ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2017, kell 22:18 redigeeri eemalda 2001:7d0:87c4:2080:3c60:6992:208e:43b3 (arutelu) →‎Haridus ja poliitilise karjääri algus Uuem muudatus →
41. rida: ==== Haridus ja poliitilise karjääri algus ==== Kekkonen sai keskhariduse Kajaani lütseumis aastal 1919. Pärast ~~gümnaasiumi~~seda ~~viibis~~oli ta [[ajateenistus]]es Helsingis, kus ta ülendati [[Seersant\|seersandiks]]. Kekkonen kolis Helsingisse 1921 ja sai õigusteaduskonna bakalaureusekraadi aastal 1926.<ref name=":2" /> Õigusteaduskonna tudengina ja asekohtunikuna töötas Kekkonen Soome riigi salapolitseis (''Etsivä keskuspoliisi)'' ja sai tuttavaks kommunismivastase tegevusega. Arvo Tuomise arvates oli Kekkonen oma tegemistes vastastega asjalik ja professionaalne.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Tuominen, Arvo\|pealkiri=Maan alla ja päällä\|aasta=1958\|koht=Helsingi\|kirjastus=Tammi\|lehekülg=180}}</ref> Salapolitseis tutvus Kekkonen [[masinakirjutaja]] [[Sylvi Uino]]ga, kes oli preestri tütar [[Karjala kannas]]elt ja kellest sai tema abikaasa.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo\|pealkiri=Presidenttikirja\|aasta=2001\|koht=Helsingi\|kirjastus=Ajatus\|lehekülg=156}}</ref> 49. rida: Kekkonen kaitses doktoriväitekirja õigusteaduses aastal 1936. Tema doktoriväitekiri käsitles valdade valimisõigusi Soome seaduste järgi.<ref name=":4">{{Raamatuviide\|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo\|pealkiri=Presidenttikirja\|aasta=2001\|koht=Helsingi\|kirjastus=Ajatus\|lehekülg=159}}</ref> Urho Kekkose aatelised juured olid rahvameelses üliõpilaspoliitikas ja selle loomulikuks jätkuks oli tema tegevus Akadeemilises Karjala Seltsis (''[[Akateeminen Karjala-Seura]]''). Kekkonen pidas tähtsaks rahva ühendamist, ~~venelaste vastalisust~~venelastevastalisust (''[[ryssäviha]]''), soome ja rootsi keele positsioonide pärast Soome ühiskonnas peetavat poliitilist võitlust ning Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid halvendanud Ida-Karjala loovutamist [[Nõukogude Venemaa]]le Tartu rahulepingu sõlmimisega aastal 1920. Pärast Soome iseseisvumist lootsid paljud, et Ida-Karjala liidetakse taas Soomega. Seda nimetati [[Ida-Karjala küsimus]]eks (''Itä-Karjalan kysymys''). Kekkonen kirjutas poliitilisi följetone AKS-i ajalehte [[Suomen Heimo]] ('Soome Hõim'), aastal 1930 sai temast AKS-i poolt kolm aastat varem vallatud Soomluse Liidu (''Suomalaisuuden Liitto'') esimees. Kekkonen lahkus koos paljude teistega AKS-ist aastal 1932, kui AKS-i enamus ei soovinud kohut mõista [[Mäntsälä mäss]]u üle. Kekkonen jätkas följetonide kirjutamist Soomluse Liidu ajalehes [[Suomalaisessa Suomessa]] (~~hiljem~~hilisem [[Kanava]]), kus ta keskendus ülikoolide soomestamisele.<ref name=":7">{{Raamatuviide\|autor=Haataja, Lauri; Friman, Paavo\|pealkiri=Presidenttikirja\|aasta=2001\|koht=Helsingi\|kirjastus=Ajatus\|lehekülg=154}}</ref> ==== Parteipoliitikasse astumine ====

Urho Kekkonen: erinevus redaktsioonide vahel