Keila–Haapsalu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
13. rida:
| avati =[[1905]]
| suleti =[[2004]] ([[Haapsalu]]st [[Riisipere]]ni)
| omanik =[[Keila-Riisipere raudtee|Keila-Riisipere]]
| operaator =
| depoo =
27. rida:
| kaardi_seis = collapsed
}}
'''Keila–Haapsalu raudtee''' oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Keila]]t [[Haapsalu]]ga. Alates [[2004]]. aastast on säilinud 24,6 km pikkune [[Keila–Riisipere raudtee]]lõik, mis on elektrifitseeritud ja kuulub [[Eesti Raudtee]]le<ref
[[Pilt:Keila jaamahoone03.jpg|pisi|Keila jaamahoone]]
[[Pilt:Riisipere jaamahoone.jpg|pisi|Riisipere jaamahoone]]
43. rida:
Keila–Haapsalu raudtee äärde rajati neli raudteejaama: [[Riisipere raudteejaam|Riisipere]] (''Ризенбергъ, III klass''), [[Risti raudteejaam|Risti]] (''Ристи, III klass''), [[Palivere raudteejaam|Palivere]] (''Паллиферъ, V klass'') ja [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu]] (''Гапсаль, II klass'').
[[1917]]. aastaks lisandusid [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemma]] (''Вазалемъ''), [[Ellamaa raudteepeatus|Ellamaa]] (''Элламма'') ja [[Taebla raudteejaam|Taebla]] (''Тайбель''). Haapsallu rajati kahekohaline veduridepoo koos vedurite [[Pöördsild|pöördsillaga]]<ref
1920. aastatel pikendati raudteed [[Rohuküla sadam]]a basseinidevahelisele kaile. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli raudteel 17 jaama ja peatuskohta (kaasa arvatud nõudepeatused):
63. rida:
** [[Uuemõisa raudteepeatus]]
* [[Haapsalu raudteejaam]] (einelaud)
* [[Rohuküla raudteejaam]] <ref
==Ajalugu==
69. rida:
Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.
[[15. juuli]]l [[1965]] alustasid [[elektrirong]]id sõitu kuni [[Vasalemma raudteejaam]]ani. <ref
[[4. september|4. septembril]] [[1981]] avati pikendusena elektrifitseeritud [[Tallinna–Riisipere raudteeliin]]. <ref
1980. aastatel sõitis liinil [[Tallinna–Haapsalu raudtee|Tallinn–Haapsalu]] kolm paari [[reisirong]]e päevas, sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi.
1990. aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni. [[1995]]. aasta kevadel lepiti [[Eesti Raudtee]] ja kohalike omavalitsuste poolt kokku alustada laguneval raudteel remonditöid. Riisipere–Haapsalu lõik oli tehniliselt tolleks ajaks Eesti Raudtee üks kõige mahajäänumaid. <ref
1995. aastal kestis rongisõit Tallinnast Haapsallu juba ligi kolm ja pool tundi.
Sama aasta augustis oli rongisõitjaid keskmiselt 130–190 inimest päevas. Hoolimata suhteliselt väikesest sõitjate arvust sõitis liinil täispikk kuuevaguniline [[diiselrong]] [[DR1|DR1A]], kuigi kulude kokkuhoiu seisukohalt oleks tasuvam olnud väiksem koosseis. Ebaefektiivselt toimis ka piletimüügikorraldus. Keskmiselt ostis pileti vaid kolmandik reisijatest. 1995. aasta alguses maksis sõidupilet Tallinnast Haapsallu 14 krooni ja 90 senti. <ref
Kohalik rongisõitja on meenutanud:
{{tsitaat|Need, kes pidevalt sõidavad teavad täpselt, millal peab pileti ostma ja millal ilma läbi saab.|<ref
Raudtee kehvale seisukorrale vaatamata püsis kaubavedu Haapsalu liinil kasumis. Keskmiselt laaditi igas jaamas ööpäevas peale kaks vagunitäit metsamaterjali ja loomasööta. Mahalaaditi kolm vagunitäit teravilja, kütust, loomasööta ja liipreid.
[[15. september|15. septembril]] [[1995]] võttis [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu ühehäälselt vastu otsuse sulgeda 52,8 km pikkune Riisipere–Haapsalu raudteelõik. <ref
Põhjuseks toodi raudtee halb tehniline seisukord: enamus rööpastest olid amortiseerunud ning liiga kerget tüüpi. Lisaks oli rööbastee töökorras hoidmiseks vajalike osade tootmine lõpetatud. Riisipere–Taebla vahelisel lõigul olid rööpad valdavalt maha pandud 1960. aastatel ning mõned kõrvalteed isegi sõjaeelsel ajal. Lisaks olid raudteealused puitliiprid amortiseerunud, olles 30–40% ulatuses mädanenud ega suutelised enam rööpaid ohutult kinni hoidma. Sellises seisus raudtee kujutas rongidele ohtu isegi sõidukiirusel 27 km/h. Liinil reisirongiliikluse ajutiseks jätkamiseks oleks EVR-i hinnangul tulnud kohe investeerida 10 miljonit krooni. <ref
Oluliselt paremas seisus oli [[Taebla]]–[[Haapsalu]] jaamavahe, kuna seal oli 1980. aastate lõpus teostatud kapitaalremont ning lubatud sõidukiirus tänu sellele 80–100 km/h.
91. rida:
[[22. september|22. septembril]] [[1995]] väljus [[Balti jaam]]ast viimane regulaarne [[reisirong]] ([http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-1384033615 DR1A-226]) [[Haapsalu|Haapsallu]].
Rongiliikluse sulgemine põhjustas kohalikes suurt vastuseisu ja viimane rongisõit osutus üliemotsionaalseks ning rahvarohkeks. Reedel 22. septembri õhtul jätsid Harju- ja Läänemaa elanikud kõigis Riisipere–Haapsalu raudteejaamades/peatustes hüvasti viimase leinavärvides kuusevanikuga pärjatud [[reisirong]]iga. [[Jaamahoone]]tel rippusid loosungid "Olgu jääv meile raudtee" ja "Ükskord me võidame niikuinii". [[Riisipere jaam]]as põlesid päikseloojangul rööbastel küünlad. <ref
Sõitjate ajutise veo korraldamist jätkati Eesti Raudtee tellitud bussidega, vastavalt raudteel kehtinud sõiduplaanile ja tariifidele. <ref
23. septembril 1995 kirjutas Eesti Päevaleht:
{{tsitaat|Huviline matkaja võis viimastel kuudel jälgida, kuidas Haapsalu rong roomas 20 km/h üle mädanenud liiprite, kõikudes pudeneval raudteetammil kahele poole nagu pärast reedest palgapäeva hilisööl kojunaasev pereisa.|<ref
Esialgu jäi Riisipere–Haapsalu lõigule sõitma üks [[kaubarong]] päevas, kuid vähese kasutusega raudtee langes kiiresti metallivaraste kätte.
Raudteelõigul töötanud 60 inimest viidi ettevõttesiseselt üle teisele tööle. <ref
1995. aasta lõpuks ei olnud Haapsalu ja Rohuküla sadamat ühendavat raudteed enam peaaegu olemas. Lisaks olid rööpad, eriti jaamade kõrvalteed, hakanud kaduma ka Riisipere–Haapsalu vaheliselt raudteelõigult. <ref
Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) ärimees Aarne Taalile. Kaasavaraks saadi Luganski veduritehase kaubarongivedur [[M62]]-1296, mis nimetati ümber Robertiks. Loodi OÜ [[Haapsalu Raudtee]], mis alustas kaubarongidega opereerimist antud lõigul. Esialgselt sõitis kaubarong kolm korda nädalas vedades [[Lääne maakond|Lääne]]-, [[Hiiu maakond|Hiiu]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] jaoks (kokku 11 firmalt) kütust, puitu, vilja, vanarauda, kivisütt, soola ja kalakonserve.<ref
[[2004]]. aastal otsustati Haapsalu–Riisipere vaheline raudteelõik demonteerida. <ref
OÜ [[Haapsalu Raudtee]] opereeris kokku 6 aastat ja 24 päeva, pakkumisele raudtee taasriigistada andis [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|MKM]] eitava vastuse. Vanaraua müügist saadud tulust investeeriti osaliselt raudteetammile rajatud kergliiklustee ehitusse.
113. rida:
Säilinud 24 km pikkusel [[Keila–Riisipere raudtee]]l liiguvad täna [[Elron|Elroni]] [[elektrirong]]id liinil [[Tallinna–Riisipere raudteeliin|Tallinn–Riisipere]], peatudes: [[Keila raudteejaam|Keilas]], [[Kulna raudteepeatus|Kulnas]], [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemmas]], [[Kibuna raudteepeatus|Kibunas]], [[Laitse raudteepeatus|Laitses]], [[Jaanika raudteepeatus|Jaanikal]] ja [[Riisipere raudteejaam]]as.
[[2008]]. aastal avati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee tammil ligi 60 km pikkune [[Läänemaa Tervisetee]]. <ref
[[2015]]. aasta aprillis asutasid Haapsalu ettevõtjad raudteefirma (Lääne Raudtee AS), mille esialgne eesmärk on taastada Riisipere–Turba vaheline 6,5 km pikkune raudteelõik. <ref
== Välislingid ==
128. rida:
*[[Tallinna–Haapsalu raudtee]]
==Viited==
{{viited|1=2
<ref name="Ajalugu">[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Ajalugu.] Elektriraudtee</ref>
<ref name="4gK5o">[http://www.evr.ee/failid/ER_2009_2010_vorgustiku_teadaande_LISA_3.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.]</ref>
<ref name="6xY4a">[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila-Haapsalu raudtee Vene keisririigi päevil.] Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref>
<ref name="LGb2X">[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=49 Keila-Haapsalu raudtee Eesti Vabariigi Raudteede võrgus 1920–1940.] Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref>
<ref name="jwddr">Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk. 81</ref>
<ref name="FwN8t">T. Tammearu. Lk. 102</ref>
<ref name="1Ccv0">"Haapsallu rongiga enam ei saa". Eesti Päevaleht, 16.09.1995</ref>
<ref name="TfbCp">"Täna suletakse Riisipere–Haapsalu liinil rongiliiklus". Postimees, 22.09.1995</ref>
<ref name="uYrMW">"Eesti Raudtee võib hakata kasutama autobusse". Postimees, 03.12.1994</ref>
<ref name="FAhyb">"Hiiu–, Lääne– ja Saaremaalt valitud Riigikogu liikmed ei ole nõus Haapsalu raudtee sulgemisega". Postimees, 19.09.1995</ref>
<ref name="MczwP">[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004]</ref>
<ref name="sF110">"Viimane rong Riisiperest Haapsallu sõidab nädala pärast". Postimees, 16.09.1995</ref>
<ref name="sLZ3V">"Viimane reisirong Haapsallu". Eesti Päevaleht, 23.09.1995</ref>
<ref name="eXAuk">"Riisipere–Haapsalu liinil suletakse rongiliiklus". Eesti Päevaleht, 22.09.1995</ref>
<ref name="JqYeA">Kristi Malmberg: "Raudteelased tupikus". Eesti Päevaleht, 23.09.1995</ref>
<ref name="MP2G6">"Hüvastijätt rongiga". Eesti Päevaleht, 25.09.1995</ref>
<ref name="FbTel">"Osa Haapsalu raudteed on läinud varaste saagiks". Postimees, 05.12.1995</ref>
<ref name="HkGZw">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/alustas-esimene-eraraudtee.d?id=50755115 "Alustas esimene eraraudtee"] EPL, 04. mai 1998</ref>
<ref name="L9StU">[http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref>
<ref name="niAaw">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/haapsalu-raudtee-omanik-plaanib-roopad-ules-votta?id=50979184 "Haapsalu raudtee omanik plaanib rööpad üles võtta". EPL, 16.03.2004]</ref>
<ref name="tHpJM">[http://www.puhkaeestis.ee/et/laanemaa-tervisetee Läänemaa Tervisetee, Lääne maakond]</ref>
<ref name="nnBXZ">[http://online.le.ee/2015/06/03/haapsalu-ettevotjad-asutasid-raudteefirma-riisipere-turba-loigu-taastamiseks/ "Haapsalu ettevõtjad asutasid raudteefirma Riisipere-Turba lõigu taastamiseks". Lääne Elu, 03.06.2015]</ref>
}}
[[Kategooria:Endised Eesti raudteeliinid]]
| |||