Ernst Mach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teksti lisamine |
Info lisamine |
||
4. rida:
'''Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach''' ([[1838]]–[[1916]]) oli [[austria]] [[Füüsika|füüsik]] ja filosoof. [[Teadusfilosoofia|Teadusfilosoofina]] oli ta [[loogiline positivism|loogilise positivismi]] põhimõjutaja.
== Bibliograafia ==
Ernst sündis 18.veebruaril Chirlitz-Turas´ [[Moraavia]]s, [[Austria-Ungari|Austria-Ungari keisririigis]]. Ta oli oma vanemate Johann Mach´i ja Josephine Lanhaus´i kolmest lapsest vanim. Kuna noor Mach ei saanud õppimisega hästi hakkama, siis pärast aastat koolis õppimist jäi ta koduõppele. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee,M|URL=http://eds.a.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ut.ee/eds/detail/detail?vid=7&sid=462ecba4-1562-44a7-9292-060571e142ae%40sessionmgr4010&hid=4213&bdata=JnNpdGU9ZWRzLWxpd|Pealkiri=Ernst Mach|Väljaanne=Ernst Mach, 1|Aeg=2006|Kasutatud=27.04.2017}}</ref>Kuni neljateistkümne eluaastani omandas Ernst Mach haridust kodus. Pärast koduõpet jätkus tema haridustee Kroměříž´i gümnaasiumis, kus ta õppis kolm aastat. 1855 aastal asus ta õppima [[Viini Ülikool|Viini Ülikooli]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.thefamouspeople.com/profiles/ernst-mach-4770.php|Pealkiri=Ernst Mach Biography|Väljaanne=TheFamousPeople|Aeg=|Kasutatud=27.04.2017}}</ref> ning sai [[1864]]. aastal [[Graz]]is matemaatikaprofessoriks. [[1867]]. aastal asus ta tööle eksperimentaalfüüsika õppetoolis [[Praha Ülikool]]is. 1895-1901 oli ta Viini ülikooli professor. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=88}}</ref>
== Füüsika ==
Mach arendas fotograafilist meetodit, et uurida kiireid protsesse, sh kehade helisemist (1873) ja ülehelikiiruslikku voolamist (1887-1892). <ref name=":0" />Machi peamine panus füüsikasse oli tema kirjeldus ja pildid [[ballistika|ballistilistest]] šokilainetest.<ref>Chiesa (1994). Radical Behaviorism: The Philosophy and the Science. Authors Cooperative. ISBN 0962331147.</ref> Tema järgi on nimetatud [[Machi arv]], mis kirjeldab lennuki nn tegeliku lennukiiruse (kiirus, millega lennuk liigub õhumassi suhtes) ja helikiiruse suhet. Machi arv on mingis keskkonnas liikuva keha kiiruse ''v'' ja samas keskkonnas leviva heli kiiruse ''a'' suhe: ''M=v/a.'' Kui ''M<1,'' siis liigub keha alahelikiirusega, kui ''M>1,'' siis ülehelikiirusega. <ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entsüklopeedia|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=198}}</ref>
Mach avaldas töid ka soojuse, optika ja füsioloogia (tasakaalunähtuste) alalt. Tema filosoofia lähtus loodusteaduste, eriti mehaanika ja soojusõpetuse aluste ja nende tekkeloo tunnetusteoreetilisest analüüsist. Mach oli seisukohal, et füüsikateooria peab tuginema ainult meeltega tajutavale (vaatlusega määratavaile) suurustele ja mõistetele. Sellel põhinev Newtoni mehaanika aluste (absoluutse aja ja ruumi) kriitika virgutas A. Einsteini erirelatiivsusteooria loomisel. Tema idee selgitada inertsinähtusi ja -jõude kaugete taevakehade gravitatsiooniga (nn [[Üldrelatiivsusteooria|Machi printsiip]]) oli üldrelatiivsusteooria heuristilisi lähtekohti.<ref name=":0" /> Machi suurimaks teeneks peetaksegi liikumise probleemi käsitlust, mille tulemusel tekkis [[relatiivsusteooria]]. Mach andis ka olulise panuse [[Doppleri efekt|doppleri efekti]] mõistmisesse
Ernst Mach on tuntud ka kui teadlane, kes kangekaelselt eitas aatomite olemasolu. See tulenes asjaolust, et Mach keeldus aktsepteerimast teaduslikke hüpoteese, mida polnud võimalik testida. Tema range nõue, et teooria peab olema verifitseeritav, oli sel ajal üsna revolutsiooniline<ref name=":2" />
== Filosoofia ==
Läbi oma elu oli Ernst Mach huvitatud valdkonnast, mida kutsutakse [[Epistemoloogia|epistemioloogia]]<nowiki/>ks ja mis uurib inimese teadmisi ja arusaamise piiratust. Üks tema kahest viimasest raamatust "Knowledge and Error" (1905) oli seotud antud distsipliiniga. Mach´i olulisim epistemioloogiline idee oli, et meie arusaamine maailmast põhineb informatsioonile, mille saame oma meelte kaudu ja mis on seega ebatäiuslik ning ekslik. Tuginedes antud arusaamale, mida me kutsume teaduslikuks õiguseks, ei ole tegelikult absoluutne loodusseadus, vaid reflektsioon sellest, kuidas inimene tajub ümbritsevat universumi. Nendest ideedest on ta kirjutanud ka oma raamatus ''"The Analysis of Sensations"'' (1897)
== Psühholoogia ==
| |||