Suurajukoor: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suurajukoor''' ehk '''ajukoor''' (''cortex cerebri'') on [[neuron]]itest ja [[neurogliiarakk]]udest koosnev 1–5 mm paksune [[hallaine|hallaine]] kiht [[suuraju poolkerad]]e pinnal.<ref name="ana">M.Roosalu."Inimese anatoomia". Tallinn: Koolibri, 2006, lk 203–205 </ref>

Suurajukoor on üks keerulisemaid ajuosasid, sisaldades väga palju [[närvirakk|närvirakk]]e (ligikaudu 10–14 miljardit), mis paiknevad kuues kihis.<ref name="Anatoomia">L.Gavrilov, V.Tatarinov."Anatoomia". Tallinn: Valgus, 1985, lk 300 </ref>

[[Närilised|Näriliste]] ning teiste väiksemate [[imetaja|imetaja]]te ajukoor on sile, kuid suuremate imetajate (näiteks inimese) suuraju pind on liigendunud vagude varal sagarateks ja käärudeks.<ref name="WMNDr" /> {{netiviideNeed |võimaldavad Autor=Ericpinda C.Olsensuurendada, mahutades seega rohkem närvirakke &ning Christophersoodustades Averevarustust.Walsh |URLLiigendatuse =tõttu http://wwwon koore pindala suhteliselt suur – ligikaudu 1500–2200 cm².walshlab.org/pdf/Olson.pdf|Pealkiri<ref name="ana" /> Ehk siis teisendatuna Smooth1,5 roughkuni and2,2 upside-downm². neocortical development

Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteem]]ist. Sellega on seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine.<ref name="füsioloogia">Peet-Henn Kingisepp."Inimese füsioloogia". Tartu: AS Atlex, 2006, lk 256.</ref>

Koore pinnal on mitmeid vagusid ja käärusid. Suuremad vaod jagavad [[suuraju poolkerad]]e selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: [[otsmikusagar|otsmiku]]-, [[kiirusagar|kiiru]]-, [[oimusagar|oimu]]- ja [[kuklasagar|kuklasagar]]aks.<ref name="anatoomia">W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.E Björkqvist, W.S Osakeyhtiö."Inimese füsioloogia ja anatoomia". Tallinn: Medicina, 2005.</ref>

* [[Otsmikusagar|Otsmikusagar]] (frontaalsagar) paikneb ajukoore eesmises osas ning on seotud loomingulise mõtlemise, otsuste tegemise, samuti ka liigutuste planeerimise, teostamise ning kontrollimisega. Otsmikusagara alumisel küljel paikneb arenguliselt vanim peaaju osa – [[haistmisaju|haistmisaju]].<ref> {{netiviide | Autorname=K.Semendeferi,"qe8R5" H.Damasio,/> R.Frank,<ref Garyname="ana" W./> Van Hoesen[[Inimene|URLInimesel]] =http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0047248496900998|Pealkiri=paikneb Theotsmikusagara evolutiontagaosas of[[motoorne the frontal lobes: a volumetric analysis based on three-dimensional reconstructions of magnetic resonance scans of human and ape brains|ajukoor]].<ref Väljaannename="mlerF" Journal of Human/> Evolution

*[[Oimusagar|Oimusagar]] (temporaalsagar) on külgmine osa kummastki ajupoolkerast ning selles toimub auditoorse info töötlus, visuaalsete objektide äratundmine ning kõne mõistmine.<ref> {{netiviide | Autorname="U5GlF" J. A. Kiernan| URL=http://www.hindawi.com/journals/ert/2012/176157/| Väljaanne= Epilepsy Research and Treatment |Pealkiri= Anatomy of the Temporal Lobe| Aeg = 2012, PMID 22934160 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>

*[[Kuklasagar|Kuklasagar]] (oktsipitaalsagar) paikneb [[kuklaluu|kuklaluu]] all, ajukoore tagumises osas. [[Kuklasagar|Kuklasagar]] on seotud nägemisega- võtab silmadelt vastu informatsiooni ning töötleb seda.<ref> {{netiviide | Autorname="gMNeb" Leon Nehmad| URL=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0953443198000137 |Pealkiri= The end in sight: a look at the occipital lobe| Väljaanne= Clinical Eye and Vision Care| Aeg = 1998 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>

Närvirakud asetsevad [[fülogeneetika|fülogeneetiliselt]] vanades peaajuosades tihkelt koos, kuid suuraju koores asetsevad nad kihiti, mis võimaldab efektiivsemat talitlust.<ref name="bio">J.Aul."Inimese anatoomia õpik bioloogidele". Tallinn: Valgus, 2.trükk, 1976, lk 170–174 </ref>

Närvirakkude kuus kihti erinevad üksteisest rakulise koostise ja rakkude tiheduse poolest.<ref name="histoloogia">P.Hussar, Ü.Hussar, J.Kärner, T.Suuroja."Histoloogia". Tartu: OÜ Halo Kirjastus, 2005, lk 177 </ref> Kihid märgitakse enamasti Rooma numbritega I, II, III, IV, V ja VI, kus I on välimine ning VI sisemine kiht.<ref>http: name="UEm1H" //www.dartmouth.edu/~rswenson/NeuroSci/chapter_11.html</ref>

Kuju ja [[jätke|jätkete]] kuju poolest jaotatakse [[rakk|rakke]] [[pikaneuriidilised rakud|pika]]- ja [[lühineuriidilised rakud|lühineuriidilisteks]] [[rakk|rakkudeks]]. [[Pikeneuriidilised rakud|Pikaneuriidilised]] närvirakud on suured ja püramiidja kujuga. Viiendas ja kuuendas kihis on need peamisteks närvirakkudeks. Lühineuriidilised närvirakud on väikesed ämbliku- ja tähekujulised rakud. Neid leidub suuraju koore kõikides kihtides, kõige enam teises ja kolmandas kihis. Lühineuriidilised rakud võtavad vastu erutusi ja levitavad neid koore kaugematesse piirkondadesse.<ref name="bio">< /ref>

Suuraju koore viimane kiht läheb üle valgeaineks, kus paikneb rohkelt müeliniseerumata ja müeliniseerunud rakke ning [[gliiarakud|gliiarakke]]. Närvirakkude vahel eristatakse kiude: radiaal-, interradiaal-, supraradiaal- ja tangentsiaalkiude. <ref name="histoloogia">< /ref>

Sekundaarsed motoorsed väljad on vajalikud üksikute liigutuste mälupiltide talletamiseks. Sellisteks keskusteks on näiteks keskses [[otsmikukäär|otsmikukäärus]] paiknev motoorne kirjutamisväli ning alumises otsmikukäärus asuv kõneväli. Kui motoorne kirjutamisväli kahjustub, ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi. Motoorse kõnevälja häire korral ei saa inimene rääkida, kuigi selleks vajalikud [[lihas|lihased]] on terved.<ref name="ana">< /ref>

*[[Apraksia]] on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi, kuigi [[lihashalvatus|lihashalvatust]] ega [[koordinatsioonihäire|koordinatsioonihäireid]] ei esine.<ref name="neuro">Osama O. Zaidat, Alan J. Lerner. "Neuroloogia taskuraamat". Tallinn:AS medicina, 2004. ISBN 9985829522 </ref> Apraksia on põhjustatud otsmikusagara kahjustustest.<ref> {{netiviide | Autorname="gcZOd" Jasvinder Chawla |URL =http://emedicine.medscape.com/article/1136037-overview|Pealkiri= Apraxia and Related Syndromes | Väljaanne= Medscape |Aeg = 2013 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>

*[[Agnoosia]] on [[tajuvõimetus|tajuvõimetus]]. Üheks näiteks on [[visuaalne agnoosia|visuaalne agnoosia]], mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. <ref>http: name="P7BMf" //entsyklopeedia.ee/artikkel/agnoosia/</ref> Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega [[kuklasagar|kukla]]-, [[oimusagar|oimu]]- või [[kiirusagar|kiirusagarates]].<ref> {{netiviide | Autorname="mQIW5" John D.W.Greene| URL=http://jnnp.bmj.com/content/76/suppl_5/v25.full|Pealkiri= Apraxia, agnosias, and higher visual function abnormalities| Väljaanne= Journal Neurology, Neurosurgery&Psychiatry | Aeg = 2005 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>

*kolmanda kihi moodustavad vabalt paiknevad närviraku soomad.<ref>Philip S.name="6Xd7o" Ulinski,[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.901580303/abstract Cytoarchitecture of cerebral cortex in snakes], Article first published online: 9 OCT 2004, DOI: 10.1002/cne.901580303, Journal of Comparative Neurology>

{{viited}}|allikad=