Viikingid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
Nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.
Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus [[romantism]]iajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema [[popkultuur]]i ([[film]]id, [[koomiks]]id jms) põhjalmõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloohuvilisedmuinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja [[teemapark]]ides.
 
Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi [[natsionaalsotsialism]]i [[ideoloogia]]. Osa viikingihuvilisi on koodunud [[odinism]]i, [[asatru]], [[wotanism]]i jt [[uuspaganlus|uuspaganlikke]] uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas [[Norra]]s kirikute saripõletamise viikingihuvilise [[Varg Vikernes]]e poolt.