Pühak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida:
[[Katoliiklus]]es ja [[Õigeusk|õigeusu]]s on pühakute eestkoste ja abi [[palve|palumine]] laialdaselt levinud. Paljud [[pühakoda|pühakojad]] on pühendatud pühakutele. Igal pühakul on oma mälestuspäev [[kirikukalender|kirikukalendris]]. [[Ristimine|Ristimisel]] ristitakse laps pühaku nime (pühakute nimede) järgi, et pühak (pühakud) teda edaspidises elus kaitseks. [[Kaitsepühak]]ud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas [[paavst]] [[Johannes Paulus II]] [[Euroopa]] kaitsepühakuks [[püha Birgitta]].
 
[[Kirik]]likus traditsioonis nimetatakse pühakuteks ([[ladina keel]]es ''Sanctus / Sancta'', lühendatult ''StS.'', [[kirikuslaavi keel]]es ''Святый'', lühendatult ''Св.'') enamasti neid isikuid, keda [[kirik]] on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). [[Kanoniseerimine|Kanoniseeritud]] pühakute arv ulatub tuhandeteni.
 
[[Reformatsioon]] kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning [[luterlus]]es jt [[protestantism|protestantlikes]] kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole.