Turbulents: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Seppsigrid (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Seppsigrid (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
18. rida:
; Hajumine : Et hoida turbulentset voogu, on vajalik püsiv energiaallika varu, kuna turbulents hajub kiirelt, kui kineetiline energia muutub viskoosse nihkepinge tõttu sisemiseks energiaks. Turbulents tekitab palju erineva suurusega pööriseid. Enamus kineetilise energia turbulentsest liikumisest sisaldub suureulatuslikes struktuurides, millelt energia „langeb tulvana“ väiksema ulatusega konstruktsioonidele ja neilt omakorda veel väiksematele. Selle protsessi tulemusena tekivad struktuurid, mis on piisavalt väiksed, et molekulaarne difusioon muutub oluliseks ja algab viskoosne energia hajumine. Skaalat, kust see algab, nimetatakse Kolmogorovi ulatuse skaalaks.
==Turbulentsi algus==
[[File:Laminar-turbulent transition.jpg|thumb|right|Küünla suitsusammas muutub laminaarsest turbulentseks. Reynoldsi number saab ennustada, kus see muutumine aset võtab]]
Turbulentsi algust saab ette ennustada Reynoldsi numbri abil, mis on inertsiaalse ja viskoosse jõu suhe vedelikus. See allub erinevate vedelike kiiruste tõttu suhtelisele siseliikumisele. Võime turbulentset voogu ette ennustada on tähtis tööriist paljudele varustustele, nagu torustikud või lennuki tiivad. Reynolds’i numbrit kasutatakse hüdrodünaamika probleemide määramisel ja dünaamilise sarnasuse määramisel kahe erineva vedeliku voolu puhul, näitkes lennuki mudeli ja päris versiooni puhul.
== Voolurežiim ja Reynoldsi arv ==
| |||