Käsiõng: erinevus redaktsioonide vahel

Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest [[õngenöör]]ist ning selle lõpus olevast landist võiüheharulisest konksust. Lihtkäsiõngega püügil kasutatakse looduslikku sööta (nt. vihmaussid, vaglad) ning see on tavaliselt varustatud veel raskuse ja ujukiga <ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+, lk 28.</ref>. Eestis võib lihtkäsiõngega kala püüda igaüks ning seda võib teha kõikides avalikes veekogudes.<ref>Koržets, Vladislav; Koržets, Kaarel. Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn: Sõnavald kirjastus, 2016</ref> Lihtkäsiõnge ridval ei ole rõngaid ega rulli, rulli ja rõngastega ritv kuulub juba harrastuspüügivahendite hulka ning eeldab püügiõiguse olemasolu. Püügiõigus on tasuline.<ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+. Tallinn: Sõnavald kirjastus, 2013.</ref>

* Lihtõng – on oma skeemilt väga lihtne: ritv, õngenöör, ujuk, tina, [[konks]], sööt. Lihtõnge eelis teiste õngetüüpide ees on see, et sellega on hõlbus heita õngesööta täpselt peibutussööda juurde ning heite sooritamine on lihtne ja kiire. Ritv võib olla väga erineva pikkusega, tavaõngitsejatel enamjaolt 6-7 meetri pikkune [[klaaskiud]]- või komposiitritv. <ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+., Tallinn: Sõnavald kirjastus,lk 2013122.</ref>

* Stekker-õng – koosneb kahest osast: peenem osa 3-4 jätku on ühendatud teleskoopiliselt, jämedam osa 6-10 jätku kinnituvad üksteise otsa, stekkerühendustena. Peenem osa ei ole siiski tavaline lihtõngeritv, vaid selle sisse on paigutatud kummiamortisaator, mille ülesandeks on summutada suuremate kalade sööste, sest stekker-ritv tervikuna on sedavõrd jäik, et ei suuda järsemaid tõmbeid summutada. Stekker-ridva puhul kasutatakse niipalju õngenööri, kui suur on püügipaiga sügavus, pluss 50-60 cm. <ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+., Tallinn: Sõnavald kirjastus,lk 2013136.</ref>