Taani keel: erinevus redaktsioonide vahel

Üksikud erandid välja arvata, on [[Kopenhaagen]]i keelelise domineerimise täielikkuse tõttu 1960–1980ndatel aastatel taani keele praegust kõnelejaskonda hinnatud ehk üheks homogeniseerunumaks omasuuruste seas maailmas.<ref name="Siiner2012" /> Kui ka enne 1960. aastat peeti ka pealinna kõnelemisviisi prestiižseimaks, siis varasem vahetegemine nõnda pealinna "hea" ja "kombeka" vs murrete "halva" ja "lohaka" kõnelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele suurt mõju. 1960ndatest aastatest hakati aga juba televiisori vahendusel rääkima "kohasest" ja "kohatust" kõnelemisest, mis tasalülitas keelelise mitmekesisuse peaaegu täielikult ning murdetunnusteks jäi peamiselt [[prosoodia]].<ref>Kristiansen, Tore.name="ZpTRU" 1990. Udtalenormering i skolen. Skitse af en ideologisk bastion. Copenhagen: Gyldendal</ref> Sellest hoolimata levis pealinna prestiižsuse läbi kaks eristatavat kõnevormi – riigitaani keel (''rigsdansk'') ja Kopenhaageni keel (''københavnsk''), mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku päritolu tõttu nimetatud vastavalt ka kõrg-Kopenhaageni keeleks ja madal-Kopenhaageni keeleks vastavalt nende algse kõnelejaskonna ühiskondlikule positsioonile.<ref name="Siiner2012" />

Tänapäeva noorte seas õpitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja Kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel<ref>Kristiansen, Tore.name="BXifb" 2001. “Two Standards: One for the Media and One for the School”. In Kristiansen, Tore (ed.). 2001: 9–24</ref>, mistõttu on keelevariandid omandanud ka teatud stereotüübid. Nõnda tunnetatakse riigitaani keele kõnelejaid kui "harituid", "sihikindlaid" ja "hoolsaid", samas kui Kopenhaageni keel assotsieerub "laheda", "moodsa" ja "enesekindlaga". <ref>Kristiansen, Tore.name="UNA3j" 2009. The macro-level social meanings of late-modern Danish accents. Acta Linguistica Hafniensia 41: 167–192.</ref> Sedamoodi on riigitaani keelega seotud teadvustatud prestiiž, s.t. kui otse eelistustest küsitakse hinnatakse teda kõrgemalt, Kopenhaageni keelega aga varjatud prestiiž, s.t. vabalt rääkides eelistatakse seda vormi.<ref>Kristiansen, Tname="WKkez" , Clausen, TB & Havgaard, M 2002, ' Sprogholdninger hos unge i Nakskov ' Danske Talesprog , no. 3, pp. 17–70</ref> Valdava varjatud maine tõttu on hinnatud ühiskeelt tulevikus just Kopenhaageni keele poole liikuvana.<ref>Tore Kristiansenname="4qQlt" (2003a): Language attitudes and language politics in Denmark. International Journal of the Sociology of Language 159 (Special Issue: The Sociolinguistics of Danish): 57–71.</ref> Pealinna keeleline mõju püsib aga siiani üleüldine ja teiste keskuste panused ühiskeelte muutusse on minimaalsed. <ref>Tore Kristiansenname="gXjTZ" (2003b): The youth and the gatekeepers: reproduction and change in language norm and variation. Jannis K. Androutsopoulos and Alexandra Georgakopoulou (eds) Discourse Constructions of Youth Identities. Amsterdam/Philadelphia: Benjamins: 279–302.</ref> Tänapäeva keelelist mitmekesisust ilmestavad viimasel ajal ka multietnolektsed taani keele variandid, mis on immigrantide kakskeelsetes keskkondades välja kujunemas.<ref>Quist, Pianame="O8eCg" 2008 Sociolinguistic approaches to multiethnolect: Language variety and stylistic practice. International Journal of Bilingualism 12: 43–61</ref>

Taani tänapäevane keelepoliitika on tuntud kui ametlikult märkimisväärselt [[Liberalism|liberaalne]] ja [[Laissez-faire|''laissez-faire'']]. Taani keelt ennast ei peeta riigisiseselt ohustatud keeleks ning seetõttu ei ole peetud vajalikuks taani keele staatust eraldi seadusega kaitsta. Taani keelel on olnud Taani kuningriigis [[koloniaalkeel]]e staatus, mille kõrval on ametlik staatus antud [[fääri keel]]ele 1948. aastal ning [[Gröönimaa]]l [[grööni keel]]ele 1979. aastal. Alates aastast 2009 on grööni keele läänegrööni murre Gröönimaa ainus ametlik keel. Eraldi on kaitstud ka ajalooliste saksa vähemuste õigused Taanis.<ref name="Siiner2012">Siiner, Maarja (2012). [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28036/siiner_maarja.pdf Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia.] Tartu ülikool, Tartu: Tartu University Press</ref>