Newtoni seadused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset [[füüsika]]list [[loodusseadus|seadus]]t, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 klassikalisele mehaanikale]. Newtoni seadused kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist talle mõjuvate jõudude tulemusel. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Klassikaline_mehaanika&action=edit&redlink=1 Klassikalise mehaanika] all mõistetakse seda liikumisõpetust, mis valitses mitme sajandi vältel enne relatiivsusteooria ja kvantmehaanika teket 20. sajandi algul. [[Isaac Newton|Newton]] esitas oma seadused teoses ,,[[Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica]]" (,,[[Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid]]"), mis ilmus 1687. aastal. Newton ise rakendas oma seadusi selleks, et kirjeldada erinevate objektide ja süsteemide liikumist. Newtoni seadused kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist talle mõjuvate jõudude tulemusel.
*'''[[Newtoni esimene seadus]]''' ehk [[inertsiseadus]] väidab, et [[keha (füüsika)|keha]] liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv [[resultantjõud]] on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Sellist nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse
kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{a}=0</math> ehk kui <math>\vec{F}=0</math>, siis <math>\vec{v}=const</math>.
| |||