Sündmuste horisont: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
=== Mustade aukude sündmuste horisondid ===
{| class="wikitable sortable" style="float:right; margin:1ex; width:400px;"
|[[File:BH-no-escape-1.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BH-no-escape-1.svg]]Mustast august kaugel olev valgus, saab liikuda vabalt, igas võimalikus suunas
|}
Üks parimaid ning lihtsamini hoomatavaid sündmuste horisondi (antud juhul absoluutne horisont) tööpõhimõtte seletusi tuleneb [[Must auk|mustade aukude]] olemuse kirjeldusest – [[taevakeha]], mis on nii massiivne, et tema [[Gravitatsiooniväli|gravitatsiooniväljast]] (ehk tema poolt painutatud aegruumist) ei saa väljuda ükski [[mateeria]] ega [[Kiirgus|kiirguse]] vorm. Mustade aukude puhul kirjeldatakse sündmuste horisonti kui piiri, millel musta augu gravitatsiooniväljast [[põgenemiskiirus]] on suurem, kui [[valguse kiirus]]. Tegelikult on seda nähtust täpsem selgitada läbi valguse [[Trajektoor|trajektooride]] – sündmuste horisondil piiril ning sellest seespool on kõik [[Valgustee|valgusteed]] (trajektoorid, mida mööda valgus, ehk antud juhul [[Foonon|footonid]], saaks liikuda) [[Aegruum|aegruumis]] painutatud nii, et ainuke viis liikuda on musta augu sissepoole. Kui footon on horisondist seespool, on augu sisse liikumine vältimatu, samamoodi nagu seda on ajas edasi liikumine (kusjuures, sellises olukorras tõmmatakse nende kahe vahele võrdusmärk, ehk nähtuse kirjeldamine on läbi mõlema muutuja korrektne).
{| class="wikitable" style="float:right; margin:1ex; width:400px;"
|[[File:BH-no-escape-2.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BH-no-escape-2.svg]]Liikudes mustale aukule lähemale, painutatakse aegruumi nii, et augu poole viivaid valgusteid on rohkem, kui neid, mis viivad sellest välja.
|}
==== Schwarzschildi printsiip ====
15. rida ⟶ 19. rida:
Teoorias saab mustaks auguks muutuda igasugune mateeria (keha), kuid seda ainult juhul, kui vastava keha mõõtmed on oma [[mass]]i kohta piisavalt väiksed, et mahtuda oma massile vastava Schwarzschildi raadiuse sisse (ehk antud raadiusele vastava kera sisse, või kattub sellega).
Teoretiseerides on [[Päike|Päikese]] puhul tema massile vastav Schwarzschildi raadius umbes 3 kilomeetrit, [[Maa (planeet)|Maa]] puhul on see suurus aga ainult 9 millimeetrit. Reaalsuses ei saaks aga ei Päike ega Maa mustaks auguks muutuda, sest kummalgi ei ole piisavalt massi (järelikult ka suutlikust piisavalt suure gravitatsioonilise
{| class="wikitable" style="float:right; margin:1ex; width:400px;" |[[File:BH-no-escape-3.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BH-no-escape-3.svg]]Olles sündmuste horisondist seespool, viivad kõik valgusteed musta augu poole ning põgeneda seal enam ei saa (v.a Hawkingi radiatsioon) |} vastastikmõju tekitamiseks), et ületada jõudu, mis hoiab mateeriaosakesi (elektronid, neutronid jne) formeerituna (stabiilse tähe puhul on see jõud, mis takistab gravitatsioonijõul tähte kokkukukkumast, ehk on sellega võrdne). Vähim mass, mis on vajalik, et seda jõudu ületada ([[Tolmani-Oppenheimeri-Volkoffi piir]]) on võrdne umbes kolme Päikese massiga. ==== Valearusaamad ====
| |||