Valuuta: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Valuuta''' ehk vääring (ld. k ''currere'' „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid<ref>http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=valuuta&F=M</ref> ([[euro]], [[USA dollar]], [[Inglise nael]], [[Jaapani jeen]] jt). Rahasüsteem on ajaloo jooksul tekkinud ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus, mis koosneb järgnevatest põhielementidest:
*rahaühik ja selle väiksemad osad
*erinevad seaduslikud raha liigid (paber -ja metallraha jt)
*raha emiteerimise kord, raha tagamine ning raha käibesse laskmine ja käibest eemaldamine
*raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon ([[keskpank]], [[valitsus]] jt)<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
==Ajalugu==
Rahasüsteeme liigitatakse mitmeti, üheks võimaluseks on nende jagamine kaheks – seaduse alusel kehtestatud valuuta ja eraalgatuslik rahasüsteem. Viimane neist kannab ajaloolist rolli tänapäevaste rahasüsteemide välja arenemisel, kuna eraalgatuslik rahasüsteem pärineb ajast, mil esimesed pankurid hakkasid hoiustama väärismetalli ning selle tõenduseks ka [[veksel|veksleid]] välja kirjutasid. Vekslite kirjutamine ei olnud riigi poolt reguleeritud, nii võis iga pankur oma veksleid välja kirjutada ja intressitulu teenimise eesmärgil neid välja laenata.
Seaduse alusel kehtestatud valuuta ehk riikliku rahasüsteem alguseks võib lugeda I maailmasõja lõppu, kui enamikes riikides muutus rahaemissioon keskpankade poolt kontrollitavaks tegevuseks. Kuid see ei tähenda, et eralgatuslikke valuutasid enam tänapäeval ei eksisteeriks. Nendeks on vekslid, kinkekaardid, tšekid, ostuboonused, tasaarveldused jms isikutevahelistes arveldustes.<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
Kuigi valuuta mõiste on äärmiselt tihedalt seotud [[raha]] mõistega, tuleks täheldada, et peamiseks erinevuseks on standardiseeritus.<ref>http://encyclopedia.kids.net.au/page/cu/Currency</ref> Niisiis võib raha tekkeajaks lugeda 9000 eKr, kui teravilja ja karjaloomi kasutati maksevahendina, millele läbi kauplemise väärtus omistati.<ref>http://www.pbs.org/wgbh/nova/ancient/history-money.html</ref> Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et kariloomad ja teravili olid sel ajal laialt väärtustatud ehk eksisteeris nõudlus ning nende kvantiteeti oli lihtne mõõta. Nende massi ja suuruse tõttu oli aga tehingute tegemine küllaltki ebamugav ja ajakulukas, mistõttu on maksevahendite füüsiline suurus ning mass ajaloo jooksul järjepidevalt vähenenud. Näiteks alates 8000 eKr kasutati [[Mesopotaamia|Mesopotaamias]] maksevahendina peamiselt teravilja ning mõnedes kultuurides raha asendavat žetoone, mis sarnanesid oma füüsiliste omaduste tõttu müntidega.<ref>http://factsanddetails.com/world/cat56/sub363/item1514.html</ref>
===Metallraha===
Standardiseeritud valuutat kasutati juba alates 3000 eKr [[Egiptus|Egiptuses]] ja Mesopotaamias kullakangide näol, millel oli kindlaks määratud väärtus ja mass.<ref>http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ab14</ref> Samuti kasutati maksevahendina Ida-Aasias ja Aafrikas peamiselt kaurikarpe, kive, pärleid ja muid tarbeaineid.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/01/cowry-shells.htm</ref>
Esimesed mündid pärinevad 7. sajandist eKr kunagisest [[Lydia kuningriik|Lydia kuningriigist]] (praegu [[Türgi]] läänerannik). Need vermiti kulla ja hõbeda sulamist ning nende kuju ja mass varieerusid (vahemikus 0,15g-14g). Sealt levis müntide kasutamine edasi [[Kreeka]] aladele.<ref>http://www.britishmuseum.org/explore/themes/money/the_origins_of_coinage.aspx</ref>
Metallraha kasutati samal ajal ka Hiinas. Esialgu sarnanes müntide kuju tööriistadele<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>, alates 350. a eKr hakkasid need meenutama tänapäeva metallraha, võttes ümara kuju<ref>http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm</ref>. Standardiseeritud vermimine terve impeeriumi raames sai alguse [[Qini dünastia]] (221-206 eKr) võimuletulekuga.
===Paberraha===
[[Tangi dünastia]] ajal (618-907) kasvas vajadus metallraha järele, mis pani koos paberi leiutamisega aluse esimestele paberrahatähtedele.<ref>http://www.nbbmuseum.be/en/2007/09/chinese-invention.htm</ref> Enne paberraha kasutusele võtmist olid müntide keskel augud, mis võimaldas münte nööri otsa siduda, lihtsustades transporti. Rikkamad hiina kaupmehed leidsid, et metallraha kaasaskandmine muutus tema suure massi tõttu keerukaks, seetõttu jäeti raha tihtipeale usaldusväärse isiku kätte hoiule ning kaupmees sai vastu paberilipiku, kus oli kirjas hoiustatud summa, mida sai lipiku esitamisel uuesti välja võtta.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Banknote#Early_Chinese_paper_money</ref> Nendest võlakirjadest sai [[Songi dünastia]] ajal alguse [[jiaozi]] valuuta, mille pabertähtedel kohtas ka spetsiaalset pitsatit, et vältida rahatähtede [[võltsimine|võltsimist]]. Songi dünastia ajal muutus paberraha emissioon täielikult institusionaliseerituks.<ref>http://www.silk-road.com/artl/papermoney.shtml</ref>
Pabervaluutat hakati hiljem kasutama ka Euroopas, esialgu vekslite näol ning hiljem juba seadusliku maksevahendina. 17. sajandil lasti Rootsis valitsuse poolt käibele Euroopa esimesesed kaasaegsed rahatähed.<ref>http://www.historytoday.com/richard-cavendish/europe%E2%80%99s-first-banknotes-issued-sweden</ref> Ka Suurbritannias lasti 17. sajandil käibele esimesed kupüürid, millest kõige väiksem oli 50-naelane. Kuna sel ajal jäi keskmine sissetulek alla 20 naela aastas, siis üldsus paberrahaga kokku ei puutunud.<ref>http://www.bankofengland.co.uk/banknotes/Pages/about/history.aspx</ref>
18. sajandil hakati ka USA-s kongressi poolt pabervaluutat käibele laskma, milleks sai USA dollar. Regulaarselt hakati üldsuse jaoks rahatähti trükkima alles 1861. aastal.<ref>https://uscurrency.gov/history-american-currency</ref>
===Elektronraha===
Tänapäeval on tehnoloogia arengu tõttu lisandunud lisaks metall- ja paberrahale kasutamisele ka elektroonilise raha kasutamine. See on oma madala emissiooni- ja ringluskulude tõttu sisuliselt kõige laiemalt kasutatav raha erivorm. [[E-raha]] on elektrooniline maksevahend, mis vastab kõikidele järgmistele tunnustele:
*see salvestatakse elektroonilisele seadmele, milleks võib olla kaart, arvuti mälu või muu kliendi jaoks rahaühikute elektroonilist salvestamist võimaldav vahend;
*selle väljastamisel ei või seadmele salvestatud summa olla suurem selle vastu antud rahasummast;
*seda aktsepteerib maksevahendina lisaks seda väljastavale asutusele või krediidiasutusele vähemalt üks ettevõtja, kellel on e-raha kasutamisel maksevahendina e-raha asutuse kliendiga otsene võlasuhe<ref>Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
Üheks populaarsust koguvaks e-raha vormiks peetakse bitimünti ([[Bitcoin]]) – krüptovaluuta, mis ei tugine usaldusele teiste valuutade suhtes. Bitcoini P2P-võrgustik ja detsentraliseeritus välistavad bitimüntide väärtusega manipuleerimist.<ref>https://bitcoin.org/en/</ref> Bitimüntide arv on teooretiliselt piiratud 21 miljonini, seega ei saa tekkida inflatsiooni.<ref>https://www.bitcoin.com/</ref>
==Kauplemine==
Üheks peamiseks rakenduseks valuuta sõltuvusele teistest valuutadest on nendega kauplemine valuutaturul. [[Forex]] turul, mis on viis päeva nädalas ööpäevaringselt avatud, kaubeldakse ligikaudu 5 triljonit dollarit päevas.<ref>http://www.bis.org/publ/rpfx13fx.pdf</ref> Primitiivsed valuutaturud on ajaloolaste sõnul eksisteerinud juba antiikajast peale, kui kullassepad ja hõbesepad valuutaga kauplesid.<ref>Crump, Thomas. 2011. The Phenomenon of Money (Routledge Revivals)</ref>
Modernse välisvaluutaturu alguseks peetakse 17. sajandit, kui Hollandis avati [[börs]] [[aktsia|aktsiate]] ja [[võlakiri|võlakirjadega]] kauplemiseks.<ref>http://european-heritage.org/netherlands/alkmaar/dutch-east-india-company</ref> Kuigi raha funktsiooniks oli algselt ainult vara soetamine, on nüüdseks rahast endast kujunenud üks vara liike.
Kui algselt määrati metallvaluuta väärtus tema koostise ja massi järgi, siis pabervääringu puhul seda teha ei saanud. Seetõttu kasutati paberraha tagamiseks teisi varasid. Ilma tagatiseta pangatähti nimetatakse [[fidutsiaarraha|fidutsiaarrahaks]]. Üheks kõige levinumaks tagatiseks on läbi ajaloo olnud väärismetallid, peamiselt kuld.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref> Riiklikul tasandil läks kullastandardile üle esimesena Suur-Britannia 1821. aastal.<ref>http://www.nber.org/chapters/c11125.pdf</ref>
Pärast mitmeid ebaõnnestunud katsetusi tagada riiklik valuuta kullaga, sõlmiti 1946. aastal [[Bretton Woods|Bretton-Woodsi lepe]], mille läbi sai läänemaailmas domineerivaks kursiks dollar, mis oli seotud kinda kullakogusega. Kõik teised maailmavaluutad seoti omakorda aga dollariga. 1971. aastal loobuti sellest süsteemist. Praegu ei rakenda ükski riik enam kullastandardit, üldiselt sõltub riigi valuutakurss valitsuse usaldusväärsusest ja laenu tagasimaksmise võimest.<ref> Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.</ref>
== Vaata ka ==
10. rida ⟶ 46. rida:
*[[Valuutarubla]]
*[[Vnešposõltorgi tšekk]]
*[http://www.eestipank.info/dynamic/erp/erp_et.jsp Eesti panga valuutakursid]
==Viited==
*http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=valuuta&F=M
*Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.
[[Kategooria:Finantsjuhtimine]]
| |||