GULAG: erinevus redaktsioonide vahel

Algselt “klassivaenlaste” ümberkasvatamiseks, kinnipidamiseks ja kõrvaldamiseks mõeldud laagrid muudeti kiiresti arenevaks kommertsettevõtteks Solovetsi laagri (vt [[Solovets#Ajalugu]]) endise vangi (vabastati ametlikult 1927. aastal) ja pärastise komandandi Naftali Aronovitš Frenkeli initsiatiivil ja abil. Paljud laagrid paiknesid kõige kaugemates ja külmemates piirkondades: GULag kui kolonialiseerimise süsteem võimaldas võtta kasutusele ressursse kohtades, mida peeti varem elamiskõlbmatuteks. GULagi tippajal oli selles 476 laagrikompleksi, millest igaüks koosnes mõnikord sadadest üksiklaagritest. Neist käis Stalini ajal läbi umbes kaheksateist miljonit inimest. Koos kuue kuni seitsme miljoni asumisele saadetuga ulatus sel ajal karistatute osakaal 15 protsendini%-ni. GULagile  allusid

peale laagrite ka asumisele saadetulesaadetuile mõeldud eriasulad. Aastail 1930–1931

küüditati riigi põhjapiirkonnas, Uuralis[[Uural]]is ja Kasahstanis[[Kasahstan]]is [[OGPU]] poolt ette

valmistatud tuhandesse eriasulasse kaks miljonit inimest. „Hiiglasliku"Hiiglasliku orjandusliku süsteemi põhimure oli uute orjade pideva juurdevoolu tagamine.”"<ref name="7048b" />