Tõnissoni vaated olid kaunis [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes teosoofiast[[teosoofia]]st, uuspaganismist[[uuspaganlus]]est tema isukupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud Buddha, [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref>K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref>. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref>Sakala (1878-1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref>.
