Haljasväetis: erinevus redaktsioonide vahel

== Haljasväetis ==

Põllumajanduses haljasväetisena kasutatav taim küntakse maasse värskena - [[Ädal|ädalana]] või niidetakse ja jäetakse maapinnale kõdunema ja siis küntakse sisse - mängides rolli multšina ja mulla omaduste parendajana.<ref> https://en.wikipedia.org/wiki/Green_manure</ref> Haljasväetisena kasutatakse taimi enamasti kattevilja eesmärgina, et vähendada mullast vee aurustumist, [[Sooldumine|mulla sooldumist]], vähendada umbrohtuvust ja kahjurite hulka ja suurendades bioloogilist mitmekesisust. (Lu et al. 2000) Haljastväetist kasutakse kõige intensiivsemalt maheviljeluses, kus mineraalväetised on keelatud.

| Harilik nõiahammas || 94-133 || 93

|}

Tabel 1. Haljasväetiskultuuride biomassiga mulda viidud lämmastiku kogused (külviaasta sügisel) kg/ha <ref name=":1">http://www.seemneliit.ee/wp-content/uploads/2015/11/Mulla-omaduste-parandamine-haljasv%C3%A4etiste-ja-vahekultuuridega-L.-Talgre.pdf</ref>

 

== Kasvatamine ==

Haljasväetiste kultuuride kõige sobilikum künniaeg on varakevadel. Rajades põllule haljasväetist katteviljaga, tuleb külvata nad koos. Kui on allakülvil katteviljast ülekasvamise oht, siis tuleks rajada allakülvina liblikõieline kattevilja tärkamise või hiljemalt 2-3 lehe faasis. Esimest korda põllul liblikõielist haljasväetist kasvatades peab töötlema seemneid mügarbakteri preparaadiga, et taimikutel saaksid mullas tekkida juurtele [[mügarbakterid]], mille abil seovad nad mulda õhulämmastikku. <ref name=":0" />

 

=== Kasvatamise viisid ===