Gregoriuse kalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Viniopolis Newlu (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
64. rida:
Ettepaneku võtta kasutusele Gregoriuse kalender, mis kujutab endast väikest parandust [[Juliuse kalender|Juliuse kalendris]], tegi esimesena [[Napoli]] arst [[Aloysius Lilius]] ning paavst Gregorius XIII võttis selle kasutusele alates [[24. veebruar]]ist [[1582]] (dokument on dateeritud [[1581]]. aastaga, sest paavsti jaoks algas aasta [[märts]]ikuuga). Juliuse kalendri järgi oli [[aasta]] keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 [[ööpäev]]a, kuid keskmise [[troopiline aasta|troopilise aasta]] kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et [[kalender|kalendri]][[aasta]] jääb [[päikeseaasta]]st maha.
Gregoriuse kalender parandab lähendust, jättes iga 400 aasta kohta 3 Juliuse kalendri [[liigpäev]]a ära, nii et aasta keskmiseks [[kestus]]eks tuleb 365,2425 [[keskmine päikesepäev|keskmist päikesepäeva]], mis teeb keskmise
[[Katoliiklus|Katoliku kirik]] tahtis [[kalender|kalendrit]] parandada selleks, et [[ülestõusmispüha]] saaks tähistada ajal, mis lepiti kokku [[esimene Nikaia kirikukogu|esimesel Nikaia kirikukogul]] aastal [[325]]. Ettenähtud aeg oli [[pühapäev]] pärast Kuu 14. päeva, mis langeb kas [[kevadine pööripäev|kevadisele pööripäevale]] või sellest hilisemale ajale. Kevadine pööripäev langes tol ajal ligikaudu [[21. märts]]ile. Selle kirikukogu ajal oli juba märgatud, et [[kevadine pööripäev]] oli pärast Juliuse kalendri kasutusele võtmist nihkunud. Kalendri muutmise asemel lepiti kokku, et kevadine pööripäev ei ole mitte [[24. märts]] või [[25. märts]], nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent [[16. sajand]]iks oli kevadine pööripäev palju rohkem nihkunud.
| |||