Dendrokronoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Puud salvestavad endasse mitmesuguste [[keskkonnafaktori]]te mõjusid, mis otseselt või kaudselt limiteerivad aastarõnga moodustumise protsesse. Seetõttu on puude aastarõngad väga heaks informatsiooniallikaks mineviku [[kliima]] ja keskkonna uurimisel.<ref>Speer, J.H.name="B0qE4" 2010. ''Fundamentals of Tree-Ring Research.'' The University of Arizona Press. lk 324jj</ref> Vanade puude pikkade aastarõngaridade uurimisel saadakse teavet mineviku [[temperatuur]]i, [[Sademed|sademete]], [[Tulekahju|põlengute]], putukarüüstete, [[maalihe]]te, [[orkaan]]ide jpm nähtuste kohta.

A. E. Douglass oli esimene uurija, kes kasutas oma töös laiaulatuslikult [[Ristdateerimine|ristdateerimise]] meetodit. Astronoomina oli tema peamine huvi rekonstrueerida [[Päikese aktiivsus]]e tsükleid võimalikult pika aja vältel. See viis ta puude aastarõngaste uurimiseni, kuna ta oletas, et need võivad anda [[kliimamuutus]]te kohta informatsiooni. Ta kogus tuhandeid puiduproove, millest koostas skelettjoonised ja dateeris nende abil vanu arheoloogilisi ehitisi <ref>{{netiviide | URL name="F9zwG" http://www.botany.ut.ee/lectures/dendro.html | Pealkiri = Dendrokronoloogia| Autor = Alar Läänelaid | Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti }}</ref>. Douglass rajas maailma esimese aastarõngaste uurimise laboratooriumi [[Tucson]]is Arizonas (1937) ja asutas Aastarõngaste Seltsi 1934. Tema õpilane oli paljude ülivanade puude avastaja [[Edmund Schulman]]. Hiljem töötas Tucsonis dendroklimatoloog [[Harold C. Fritts]]. H.C. Frittsi panus dendrokronoloogiasse on väga suur: ta asutas 1974. aastal Tucsonis Rahvusvahelise Aastarõngaste Andmepanga (International Tree-Ring Data Bank, ITRDB) ja kirjutas põhjaliku dendroklimatoloogia käsiraamatu <ref>Fritts, H.C.name="blwR2" 1967. Tree rings and climate. Nature. 567 pp</ref>. Euroopa dendrokronoloogiat on tänapäeval kõige enam mõjutanud [[F. H. Schweingruber]].

Puu [[tüvi|tüve]] pikenemine ja paksenemine ehk [[sekundaarkasv]] toimub puidu juurdekasvukihi ehk [[kambium]]i tegevuse tulemusena. Kevadisel kasvuajal moodustab kambium puukoes rohkem õhukeste seintega [[rakk]]e ehk [[trahhee]]sid ja [[trahheiid]]e (okaspuudel ainult trahheiide), mis võimaldavad puu juurdekasvuks vajaminevat vedelike transporti. Suve teisel poolel aeglustub puu kasv ning siis moodustuvad lehtpuudel väiksemad paksuseinalised [[parenhüüm]]irakud, mis annavad tüvele tugevuse. Tekkivat eriilmelist puitu nimetatakse [[Kevadpuit|kevad- ehk varapuiduks]] ja [[Sügispuit|sügis- ehk hilispuiduks]]. Talvel ei toimu puidu juurdekasvu. Järgmisel kevadel hakkab puu kasvatama uut suurte rakkudega aastarõnga kevadosa.<ref>Saarman, E.;name="6KhbY" Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu</ref>

Sellise tsüklilise kasvu tulemusena on puu tüve või [[oks]]a [[Ristlõige|ristlõikes]] nähtavad [[Kontsentrilised objektid|kontsentrilised]] ringid, mida nimetatakse [[Aastarõngad|aastarõngasteks]]. Aastarõngaste laius võib olenevalt puuliigist varieeruda, sõltudes ka kliimaoludest, [[mullastik]]ust jm faktoritest. Aastarõngad tekivad ainult neil puudel, mis kasvavad [[Aastaajad|aastaajalise]] kliimaga piirkondades, st aladel, kus on tuntavad sesoonsed meteoroloogilised muutused. Selgelt eristatavaid aastarõngaid ei leidu näiteks [[vihmamets]]a puudel, mis kasvavad enam-vähem ühtlases kliimas, kus talvist [[Puhkeseisund|puhkeperioodi]] ei ole. Väga selgete ja loetavate aastarõngastega seevastu on [[okaspuud]], näiteks [[ebatsuuga]], [[nulg]], [[mänd]]; [[lehtpuud]]est rõngassoonelise puiduga liigid, näiteks [[tamm]], [[jalakas]], [[pöök]]; hästiloetavat informatsiooni saab ka [[Kuusk|kuuse]] rõngastest<ref>{{netiviide | URL name="btkEN" http://www.ltrr.arizona.edu/lorim/good.html| Pealkiri = Useful Tree Species for Tree-Ring Dating| Autor = Lori Martinez| Aeg = 1996 | Väljaandja = Laboratory of Tree-Ring Research, and The University of Arizona| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref> <ref>{{netiviide | URL name="p1zFk" http://www.dendrochronology.net/basic_dendrochronology.asp| Pealkiri = Basic Dendrochronology| Autor = Michael Worthington| Aeg = 2011| Väljaandja = Oxford Tree-Ring Laboratory| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = inglise}}</ref>.<br />

Dendrokronoloogilisel dateerimisel nihutatakse mitme uuritava puiduproovi aastarõngaste ridu üksteise suhtes ning otsitakse laiuste järjestuse kokkulangevust. Kui rõngamustrid on sama puuliigi puudel sarnased, st ühtivad suurel määral, on nad ilmselt kasvanud ühel ajal. Dendrokronoloogiline materjal mingi kindla regiooni puude kohta formuleerub paljudest sealt võetud proovidest, mis liidetakse omavahel [[kronoloogia]]ks. Kronoloogiaid omavahel kõrvutades ja liites saab neist moodustada pikki aegridu, mis ulatuvad tuhandete aastate taha. [[Kesk-Euroopa]]s on koostatud [[Hohenheim]]i männi- ja tammekronoloogiad algusajaga 8480 eKr. <ref>Friedrich, M.name="3PYmO" et al. 2004. The 12,460-year Hohenheim oak and pine tree-ring chronology from Central Europe – a unique annual record for radiocarbon calibration and paleoenvironment reconstructions. Radiocarbon vol 46, nr 3, p 1111-1122</ref> USA-s [[Nevada]] osariigis on koostatud [[Igimänd|igimänni]] ''(Pinus longaeva)'' aastarõngaste kronoloogia, mis algab aastast 8681 eKr <ref>Ferguson, C.W.name="haa3v" and Graybill, D.A. 1983. Dendrochronology of Bristlecone pine - a progress report. Radiocarbon vol. 25 no. 2, p. 287-288</ref>. Kui nihutada teadmata vanusega aastarõngaste kronoloogiat mööda teadaoleva vanusega kronoloogiat ehk „lõputa puud“, leitakse viimasel lõik, kus mustrid langevad kokku. Uuritava kronoloogia viimane ehk hiliseim aasta on puu viimaseks kasvuaastaks enne langetamist.

Tänapäeval kasutatakse dendrokronoloogiliseks dateerimiseks arvutiprogramme.<ref>Micha Beuting.''Thename="NPb4N" dendrochronological method applied to musical instruments'', 2011.</ref>

Puude aastarõngastega sarnaselt esinevad iga-aastased mustrid ka [[igijää]] ja pinnase puursüdamikes ning veekogu aastastes põhjasetetes ehk [[varv]]ides. <ref>{{netiviide | URL name="KtIDC" http://arhiiv.err.ee/vaata/puramiidi-tipus-eesti-polaaruurijad| Pealkiri = Püramiidi tipus: Eesti polaaruurijad| Aeg = 2011| Väljaandja = Testfilm| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL name=http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/miks-ja-mida-antarktikas-uuritakse/"QfyCd" | Pealkiri = Miks ja mida Antarktikas uuritakse?| Väljaandja = Veebiakadeemia| Kasutatud = jaanuar 2014| Keel = eesti}}</ref><ref>{{netiviide | URL name="Kv3pa" http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Geoloogilised-andmed/Puursudamikud-p191.html| Pealkiri = Puursüdamikud| Väljaandja = Maa-amet| Kasutatud = jaanuar 2014 | Keel = eesti}}</ref><br />

Dendrokronoloogilise dateerimise täpsuse ja usaldatavuse määrab ristdateerimine. [[Ristdateerimine]] (crossdating) on dendrokronoloogia üks peamine [[meetod]] ja printsiip. Kasutatakse visuaalset, statistilist ja graafilist ristdateerimist . Statistiliseks ja graafiliseks ristdateerimiseks on olemas arvutiprogrammid, näiteks [[COFECHA]]. COFECHA aitab leida aastarõngaste vanuseid. Samuti aitab COFECHA diagnoosida ja hinnata dendrokronoloogiliste mõõtmiste [[täpsus]]t ning võimaldab oluliselt tõsta aastarõngaste mõõtmiste [[kvaliteet]]i. Tuleb rõhutada, et see programm panustab just dendrokronoloogiliste mõõtmiste täpsusele ja usaldatavusele.<ref>[http://arizona.openrepository.com/arizona/bitstream/10150/251654/1/trr-57-02-205-221.pdf Evaluatingname="v3wn6" crossdating accuracy], <small>Kasutatud 14.10.2013.</small></ref>

Dendrokronoloogilise dateerimise täpsus on üks aasta. Võrreldavate aastarõngaste graafikud peavad ühtima. Nihutades üht graafikut ükskõik kummale poole kas või ühe aasta võrra, viib see sarnasuse rütmist välja. Järelikult, kui ridade sarnasus on piisavalt usaldatav, siis on täpsus absoluutne. Mõnel juhul võib täpsus olla pool aastat. Kui koorealune aastarõngas on täisaastarõngas, on dendrokronoloogilise dateerimise täpsuseks üks aasta, kui aga koorealune aastarõngas on poolik (lõppedes varapuiduga), siis on täpsuseks pool aastat. Dateerimisel esineb mõlemaid juhtumeid.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1243_1225.html Midaname="hrxR9" kasulikku annab aastarõngaste uurimine?], <small>Kasutatud 29.09.2013.</small></ref> Dendrokronoloogilise dateeringu usaldatavus oleneb ka uurija kogemusest. Kuigi võrreldavate ridade sarnasuse määra mõõdetakse vastavate statistiliste näitajatega, ütleb lõpliku sõna dateerija. Kõrge sarnasuse korral on dateeringu usaldatavus absoluutne (100%).

* [[Kunstiajalugu]]: Dendrokronoloogiat kasutatakse üha laiemalt ka [[tahvelmaal]]ide dateerimisel. Tihti leitakse signatuurita tahvelmaale, mille kohta puudub info. Sel juhul saab mõõta aastarõngaste laiusi maalialuseks kasutatud puittahvlilt, ning dendrokronoloogilise dateerimise abil selgitada välja tahvli vanuse. Lisaks tahvli vanuse selgitamisele saab nii tuvastada ka [[Võltsimine|võltsitud]] maale. Kui dendrokronoloogilisel analüüsil leitud puu maharaiumise aeg ja originaalmaali tegemise aeg ei ühti, on tegemist kas varasema maali ülemaalinguga või võltsinguga <ref>{{netiviide | URL = http://novaator.ee/ET/idee/looduslikud_triipkoodid_teenivad_kunstiajalugu/| Pealkiri = Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu| Autor = Alar Läänelaid | Väljaanne = Novaator| Aeg = 26.03.2012| Kasutatud = märts 2014| Keel name="mBAWB" eesti}}</ref>. Võltsingute tuvastamine muutub eriti päevakajaliseks, kui leitakse mitu täpselt samasugust maali ja originaali selgekstegemine visuaalselt ei õnnestu.

Saksamaal dateerib muusikainstrumente dendrokronoloogiliselt puiduteadlane Micha Beuting. Praeguseks on Micha Beuting dateerinud umbes neli tuhat keelpilli. Pillide aastarõngalaiuste kronoloogiad aitavad määratleda puidu päritolu, s.t. piirkonda, kus kuulsad viiulimeistrid hankisid enamiku puidust instrumentide valmistamiseks. Reeglina ei transporditud puitu kaugelt, vaid lähipiirkondadest. Keelpillide dendrokronoloogilisel analüüsimisel mõõdetakse aastarõngaste laiused instrumendi kõlakasti kaanelt, mis on valmistatud tavaliselt hariliku kuuse ''(Picea abies)'' kahest või harvem ühest radiaallauast. Instrumentide puidust valmistatud osade uurimisel ja statistilisel analüüsimisel selgus, et viiulite kõlakastide aastarõngaste keskmine laius oli 1,07 mm, mida peetakse hea tekstuuriga puiduks (Beuting 2004, 2009).<ref name="Slovenia">[http://les.bf.uni-lj.si/fileadmin/datoteke_asistentov/kcufar/Bibliografija_Cufar/89_Cufar_et_al_ZbGL2010__Violin.pdf Dendrochronological dating of two violins from private collections in Slovenia], <small>Kasutatud 27.09.2013</small></ref>

{{viited}}|allikad=