Antibiootikumiresistentsus: erinevus redaktsioonide vahel

Haigusttekitav bakter on antibiootikumiresistentne juhul, kui tal on kujunenud vastupanuvõime ühe või mitme antibiootikumi suhtes. Bakterid, millel on kujunenud antibiootikumiresistentsus, jäävad haige inimese [[organism]]is ellu ja jätkavad paljunemist vaatamata sellele, et haige tarvitab temale arsti määratud, kuid „toimetuks osutunud” antibiootikumi.<ref name="Kuulo" />

Antibiootikumiresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, [[Ravimiresistentsus|ravimiresistentsusest]] mõjutatud geograafilised asukohad ja resistentsuse ulatus üksikutes organismides on enneolematu ja hoogustumas.<ref name="Stuart" /> Kuna resistentsus antibiootikumide suhtes on muutumas järjest tavalisemaks, on tekkinud suurem nõudlus alternatiivsete ravimite järele. Vaatamata vajadusele leida uusi antibiootikume raviks, lisandub uusi heakskiidetud ravimeid järjest vähem.<ref name="Costa" />

Ravimiresistentsete bakterite kujunemise põhilised soodustegurid on antibiootikumide korduv, vale ja põhjendamatu tarvitamine.<ref name="Kuulo" />

Antibiootikume kasutatakse maailmas igal aastal miljonites kilogrammides [[haiguste ennetamine|profülaktikas]] ja inimeste ravis, [[loomakasvatus|loomakasvandustes]] ja [[põllumajandus]]es.<ref name="Stuart" /> Antibiootikumide laialdane ja põhjendamatu kasutamine ravimeditsiinis soodustab haigusttekitavate [[bakter]]ite ravimiresistentsuse kujunemist. Iga kord, kui haige võtab temale määratud antibiootikumi, hävivad antibiootikumi suhtes tundlikud bakterid, kuid bakterid, kes on keskkonnast omandanud antibiootikumiresistentse geeni ning on seega tundetud vastava antibiootikumi suhtes, jäävad ellu ja jätkavad paljunemist.

Samuti soodustab ravimiresistentsuse teket antibiootikumide määramine tuvastamata põhjusega haigusjuhtude korral, kus eesmärgiks seatakse bakteriaalse päritoluga tüsistuste tekke ennetamine – kui ei tunta põhjust, ei teata ka seda, mida ennetada.<ref name="Kuulo" />

Antibiootikume kasutatakse suurel määral loomakasvatuses, suurendamaks loomade jõudlust. Mõnes [[riik|riigis]] on võimalik antibiootikume osta käsimüügist ilma [[retsept]]ita, mis aitab antibiootikumide väärkasutamisele kaasa. See kõik viib resistentsete tüvede tekkeni. Eeldatavalt hästi reguleeritud [[meditsiin]]is on suurimaks probleemiks resistentsete bakterite ilmnemise juures antibiootikumide väär- ja ületarbimine nii arstide kui ka [[patsient]]ide poolt.<ref name="WHO" />

Ravimiresistentsed tüved ilmusid algselt haiglates, kus kasutati kõige enam antibiootikume. Sulfoonamiidiresistentne ''[[Streptococcus pyogenes]]'' võeti sõjaväehaiglates kasutusele 1930. aastatel. [[Penitsilliin|Penitsilliini]]<nowiki/>resistentne ''[[Staphylococcus aureus]]'' tekkis [[London]]is tsiviilhaiglates varsti pärast [[penitsilliin]]i kasutuselevõttu. Sarnaselt avastati ''[[Mycobacterium tuberculosis]]'e'' resistentsus [[streptomütsiin|streptomütsiini]] suhtes üsna pea pärast selle antibiootikumi kasutuselevõttu. [[Multiravimiresistentsus]] avastati esmakordselt [[seedetrakt]]ibakterites ''[[Escherichia coli]]'', ''[[Shigella]]'' ja ''[[Salmonella]]'' 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses.<ref name="Stuart" />

Retseptina väljakirjutatud antibiootikumide rohkus on peamine tegur resistentsete bakterite hulga suurenemises.<ref name="PC" />

#arstid pole teadlikud, millal ja mille vastu peaks või ei peaks antibiootikume tarvitama;<ref name="RF" />

#inimesed usuvad, et antibiootikumid on efektiivsed tavaliste külmetushaiguste ravimisel; <ref name="Cliodna" />

#keskmiselt 22% inimestest katkestavad antibiootikumkuuri kohe, kui haigusnähud kaovad; <ref name="Pechere" />

#ebapiisav hügieen haiglapersonali seas võib samuti resistentsete organismide levikut suurendada. <ref name="Girou" />

Põllumajandusloomadel, -lindudel ja kasvatatavatel kaladel kasutatakse antibiootikume kolmel põhjusel: [[nakkushaigus]]te ravimiseks, nakatumise vältimiseks teatud kasvatamisperioodil ja [[kasvufaktor]]itena. Esimesel kahel juhul manustatakse loomadele, lindudele või kaladele lühikese ravikuuri jooksul suures annuses antibiootikume ja kolmandal juhul – pikema aja jooksul väikses annuses antibiootikume. Kuna kõigil nendel juhtudel manustatakse antibiootikume suurele hulgale loomadele, lindudele või kaladele, siis on ka antibiootikumiresistentsete bakterite tekkimise võimalused suured. Loomade, lindude ja kasvatatud kalade organismis tekkinud antibiootikumiresistentsed bakterid võivad levida looma- ja linnupidajate ning -hooldajate vahendusel elanikkonna sekka.<ref name="Kuulo" />

Peaaegu pool antibiootikumide kogusest kirjutatakse [[Euroopa]]s välja loomade tarvis. Resistentsuse tekkimise riskiteguriks peetakse loomadel üldiselt antibiootikumide tavapärast kasutamist. Kuna antibiootikumiresistentsus ohustab tõsiselt eelkõige noorloomi, on see Euroopa loomakasvatussektoris saamas üha tõsisemaks probleemiks. Lemmikloomad ja dekoratiivkalad võivad samuti olla antibiootikumiresistentsuse kandjad ning lihtsustada selle edasiandmist. Samas on mõeldamatu nüüdisaegne loomakasvatus või vesiviljelus, kus puudub võimalus kasutada haiguste raviks antibiootikume. Loomade ja kalade hea tervis ja antibiootikumide mõistlik kasutamine aitavad antibiootikumiresistentsuse levimist ära hoida.<ref name="Maaleht" />

Resistentsus ravimi suhtes võib tekkida spontaanse [[mutatsioon]]i tagajärjel [[mikroob]]i [[kromosoom]]i selles [[lookus]]es, mis määrab mikroobi tundlikkuse mingi konkreetse antibiootikumi suhtes. Kui [[mikroobipopulatsioon]]is on tekkinud resistentsed isendid, levib resistentsus geenide kaudu ka nendele mikroobidele, kellel polegi antibiootikumiga otsest kontakti olnud. Tekkinud ravimiresistentsus antakse mikroobipopulatsioonis edasi vertikaalselt: eellasmikroobidelt järglastele. Mikroobid on võimelised muutma oma [[genoom]]i, eriti plasmiidivormis (väikesed isepaljunevad kromosoomivälised [[DNA]]-molekulid), ja kiiresti levitama resistentsust. Nii levib ravimiresistentsus mikroobipopulatsioonis horisontaalselt: mikroobilt mikroobile. Enamikul juhtudest on omandatud ravimiresistentsus levinud plasmiidide vahendusel. Näiteks [[seakasvatus]]es on laialdase antibiootikumide kasutamise tagajärjel suurenenud mikroobide mobiilsete [[plasmiid]]ide hulk. Sellised plasmiidid on võimelised vahetama peremeesmikroobi ja ületama isegi mikroobisugukonna piire.<ref name="Eesti Loodus" />

# nad võivad omandada resistentsetelt bakteritelt antibiootikumiresistentsed plasmiidid (vastupanuvõimet kodeerivad DNA pakendid).<ref name="Kuulo" />

Kui mikroob laguneb [[keskkond|keskkonnas]], võivad tema naabruses olevad mikroobid korjata üles vabaneva [[DNA]] ja lülitada selle oma struktuuri. Seega muutuvad mikroobipopulatsioonide omadused kokkupuutel antibiootikumide ja teiste antibakteriaalsete vahenditega.<ref name="Eesti Loodus" />

Antibiootikumide suhtes resistentsed organismid satuvad vesikeskkonda inim- ja loomsetest allikatest. Need bakterid on võimelised levitama oma geene vees põliselt elavatesse mikroobidesse, mis ise samuti sisaldavad resistentseid geene. Samas ringlevad just väga paljud [[tööstus]]likku päritolu antibiootikumid vesikeskkondades.<ref name="Baquero" />

Antibiootikumiresistentsuse levik mikromaailmas on tänapäeval globaalne nähtus. Paljud haigused, mille korral on varem edukalt kasutatud antibiootikume, on nüüd muutunud samade vahenditega ravimatuks ravimiresistentsete mikroobitüvede tõttu. Näiteks [[tuberkuloos]] on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks inimesel just seepärast, et on tekkinud antibiootikumide suhtes resistentsed [[tuberkuloosikepike]]se tüved. See loob vajaduse otsida uusi tõhusaid [[ravim]]eid, mille kasutamise iga võib aga juba teada põhjustel osutuda lühikeseks. Samas sunnib see väga ettevaatlikult suhtuma [[antibakteriaalne|antibakteriaalsetesse]] vahenditesse.<ref name="Eesti Loodus" />

Seetõttu on ainuõige ja kõige odavam väljapääs antibiootikumiresistentsuse tekkimise vältimine.<ref name="Kuulo" />

*Kui pere- või raviarst on laboratoorse uuringuga kindlaks teinud, et põetav haigus pole bakter-nakkus, siis mitte nõuda antibiootikumi väljakirjutamist, vaid järgida arsti juhiseid muu päritoluga haiguse ravimiseks.<ref name="Kuulo" />

Antibiootikume võib kasutada ainult löökdoosides optimaalse ravikuuri jooksul, lähtudes seejuures ravile varem tehtud antibiogrammist ([[laboratoorium|labori]]proov mikroobide tundlikkuse määramiseks eri antibiootikumide toime suhtes). [[Söödalisand]]ina loomakasvatuses peaksid antibiootikumid olema lubamatud.<ref name="Eesti Loodus" />

Parlamendi arvates tuleb antibiootilisi aineid kasutada mõistlikult, andes veterinaaridele ja talupidajatele rohkem teavet, kuidas antibiootikumiresistentsuse edasiarenemist vähendada.<ref name="Maaleht" />

{{Viitedviited|allikad=

<ref name = "Kuulo">Kutsar, Kuulo: [http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/ab_paev/Antibiootikumid_ja_resistentsus_2.pdf "Antibiootikumid ja antibiootikum-resistentsus"]</ref>

<ref name="WHO">WHO: "Use of antimicrobials outside human medicine and resultant antimicrobial resistance in humans" World Health Organization January 2002</ref>

<ref name="PC">Pechère JC: "Patients' interviews and misuse of antibiotics". Clinical Infectious Diseases September 2001 33 Suppl 3: S170–3</ref>

<ref name = "Eesti Loodus">Jaagup Ajaots, Arvo Viltrop: [http://www.eestiloodus.ee/artikkel869_4140.html "Antibiootikumidega mikromaailma vastu: tagajärjed"] Eesti Loodus, oktoober 2004</ref>