Vikipeedia

Inglise vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
16. rida:
}}
 
'''Inglise vabariik''' ([[inglise keel]]es ''Commonwealth of England'') oli [[1649]]–[[1660]] [[Briti saared|Briti saartel]] eksisteerinud [[vabariik]], millesse kuulus algul [[Inglismaa]] (koos [[Wales]]iga) ning hiljem ka [[Iirimaa]] ja [[Šotimaa]]. Aastatel 1653–1659 nimetati seda '''Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa Vabariigiks''' (''Commonwealth of England, Scotland and Ireland'').<ref>[http://www.archontology.org/nations/scotland/01_laws.php Scotland and the Commonwealth: 1651–1660]. Archontology.org, 14. märts 2010. Vaadatudname="yEtPm" 20.04.2010.</ref>
 
Pärast [[Inglise kodusõda]] ja [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Charles I]] hukkamist kuulutas [[Päraparlament]] [[19. mai]]l 1649 välja vabariigi "Seadusega, mis kuulutab Inglismaa vabariigiks" ("An Act declaring England to be a Commonwealth")<ref>[[:en:s:An Actname="UG7Ww" declaring England to be a Commonwealth|An Act declaring England to be a Commonwealth]]</ref>. Täidesaatev võim oli juba varem antud [[Inglismaa riiginõukogu]]le. Aastatel 1653–1659 kehtinud valitsusvormi korrektne nimetus on [[protektoraat]]; sellal valitses isiklikult ja otseselt [[lordprotektor]] [[Oliver Cromwell]] ja pärast tema surma ta poeg [[Richard Cromwell]]. Terminit ''vabariik'' (''commonwealth'') kasutatakse siiski laiemas tähenduses valitsemissüsteemi kohta 1649–1660, mil Inglismaa oli ''[[de facto]]'' ja mõnedel hinnangutel ka ''[[de jure]]'' vabariik (monarhistide seisukohalt oli see periood [[Inglise interregnum]]).
 
== 1649–1653 ==
42. rida:
Ehkki [[Inglismaa Kirik]] säilis, kaotati [[piiskoplik kirikukorraldus]] ning 1650. aastal tühistati 1559. aastal vastu võetud [[ühtsusseadus (1559)|ühtsusseadus]] ("Act of Uniformity"). Peamiselt armee nõudmisel oli lubatud mitme sõltumatu kiriku olemasolu, ehkki [[kümnis]] riigikirikule oli endiselt kohustuslik.
 
Kohtumenetluses tehti väiksemaid muudatusi. Näiteks toimusid kõik kohtuistungid nüüd inglise, mitte [[kohtuprantsuse keel|kohtuprantsuse]] (''Law French'') ega [[ladina keel]]es.<ref>[http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid name=56426 Act for turning the Books of the Law and all Process and Proceedings in Courts of Justice into the English"2KdPC" Tongue]</ref> Anglosaksi [[tavaõigus]]t ulatuslikult ei reformitud, kuna see oleks ärritanud maa-aadlit, kelle meelest toetas tavaõigus nende staatust ja omandiõigusi.
 
Päraparlament kehtestas mitmeid piiranguid, mis pidid inimesi suunama moraalselt käituma, näiteks sulges [[teater|teatrid]] ja nõudis [[Sinine seadus|pühapäeva ranget pühitsemist]]. See ärritas suuremat osa maa-aadlist.
77. rida:
Sellises õhustikus alustas kindral [[George Monck]], Cromwelli-aegne Šotimaa kuberner, Šotimaalt marssi lõunasse. Lamberti armee hakkas deserteeruma ning ta naasis Londonisse peaaegu üksi. 21. veebruaril 1660 seadis Monck taas ametisse Pika parlamendi presbüterlastest liikmed, kelle Pride oli "eraldanud", et nad saaksid valmistada ette seadused uue parlamendi tarbeks. Fleetwood eemaldati juhipostilt ning tal kästi parlamendi ees oma tegevusest aru anda. 3. märtsil saadeti Lambert [[Tower]]isse, kust ta kuu hiljem põgenes. Lambert püüdis õhutada vabariigi kaitseks taas kodusõda, avaldades üleskutse kõigile "vana hea aate" ("[[Good Old Cause]]") pooldajatele, et need koguneksid Edgehilli lahinguväljal. Kuningatapjate hulka kuulunud kolonel [[Richard Ingoldsby]] aga vangistas Lamberti, lootes anda vangi üle uuele võimule ning andestuse saada. 16. märtsil läks pikk parlament vabatahtlikult laiali.
 
4. aprillil 1660 avaldas kuningas [[Charles II]] vastuseks Moncki salateatele [[Breda deklaratsioon]]i, milles teatas oma tingimused Inglise kuningatroonile asumiseks. Monck kutsus kokku [[1660. aasta konventsiooniparlament|1660. aasta konventsiooniparlamendi]], mis kogunes esmakordselt 25. aprillil. 8. mail kuulutas see, et Charles II oli olnud seaduslik monarh Charles I hukkamisest saati 1649. aasta jaanuaris.<ref>[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid name=26183#s2"xwbhp" House of Commons Journal Volume 8, 8 May 1660]</ref> Charles naasis pagendusest 23. mail.<ref name="pepysdiary23">[http://www.pepysdiary.com/archive/1661/04/23/index.php Pepys Diary 23 April 1661]</ref> Oma sünnipäeval 29. mail sisenes ta [[London]]isse. Tähistamaks "Tema Majesteedi naasmist oma parlamendi juurde", tehti 29. mai riigipühaks, mida rahvasuus tunti [[Tammepahapäev]]ana (Oak Apple Day).<ref>[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid name=26202#s3"hUlQP" House of Commons Journal Volume 8, 30 May 1660]</ref> 23. aprillil 1661 krooniti ta [[Westminster Abbey]]s kuningaks.<ref name="pepysdiary23" />
 
== Radikaalid ja konservatiivid ==
104. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="pepysdiary23">[http://www.pepysdiary.com/archive/1661/04/23/index.php Pepys Diary 23 April 1661]</ref>
<ref name="yEtPm">[http://www.archontology.org/nations/scotland/01_laws.php Scotland and the Commonwealth: 1651–1660]. Archontology.org, 14. märts 2010. Vaadatud 20.04.2010.</ref>
<ref name="UG7Ww">[[:en:s:An Act declaring England to be a Commonwealth|An Act declaring England to be a Commonwealth]]</ref>
<ref name="2KdPC">[http://www.british-history.ac.uk/report.aspx?compid=56426 Act for turning the Books of the Law and all Process and Proceedings in Courts of Justice into the English Tongue]</ref>
<ref name="xwbhp">[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid=26183#s2 House of Commons Journal Volume 8, 8 May 1660]</ref>
<ref name="hUlQP">[http://www.british-history.ac.uk/report.asp?compid=26202#s3 House of Commons Journal Volume 8, 30 May 1660]</ref>
}}
 
== Välislingid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_vabariik"