Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P ETISe id on Vikiandmetes
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
1. rida:
[[Pilt:Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|thumb|Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011.]]
[[Pilt:Rein Vihalemm.jpg|pisi|Rein Vihalemm, 2012]]
'''Rein Vihalemm''' ([[9. detsember]] [[1938]] [[Pärnu]] – [[18. juuli]] [[2015]], [[Tammiste (Sauga)|Tammiste]] küla, [[Sauga vald]], [[Pärnumaa]]<ref name="Delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-joel-surma-saanud-kalamees-oli-tuntud-tartu-ulikooli-professor-rein-vihalemm?id=71947137 "Pärnu jõel surma saanud kalamees oli tuntud Tartu Ülikooli professor Rein Vihalemm"] Delfi, 19. juuli 2015</ref><ref>[http://www.parnupostimees.ee/3265341/parnu-joel-uppus-paadiga-umber-lainud-kalamees name="Pärnu jõel uppus paadiga ümber läinud kalameesUGcwK"] Pärnu Postimees, 18.07.2015</ref>) oli eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]], filosoofiakandidaat. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[keemia]] ajalugu ja [[keemiafilosoofia]], Eesti teadusfilosoofia ajalugu ning [[Thomas Kuhn]]i retseptsioon.
 
== Biograafia ==
Rein Vihalemm lõpetas [[1957]]. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu 2. L. Koidula nimelise Keskkooli]]. [[1963]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemia erialal, [[1966]]. aastal [[aspirantuur]]i filosoofias. (Ülikoolis oli ta kursusekaaslaste seas [[Jüri Kukk]], kellest ta on avaldanud mälestusi ajakirjas [[Looming (ajakiri)|Looming]].<ref>Jekki (Jevgeni) Rjazin, Rein Vanja [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATEname=20090121&ID=195439 Kodanikud soovivad Jüri Kukele 70. sünniaastapäevaks mälestussammast] Postimees/Sõltumatu Infokeskuse pressiteade,"aivft" 21.01.2009</ref>) [[1969]]. aastal kaitses Vihalemm [[NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituut|NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis]] kandidaadiväitekirja "Стадии развития учения о химическом сродстве с точки зрения основных ступеней познания" (juhendaja B. M. Kedrov). [[1974]] atesteeris [[VAK]] ta dotsendiks.
 
Aastail [[1966]]–[[2015]] oli Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli (hiljem Tartu Ülikooli) filosoofiaõppejõud (1974–1992 ja 1997–2002 [[dotsent]], 1992–1997 ja 2002–2004 teadusfilosoofia korraline professor, 1996–1998 sealsamas filosoofiaosakonna juhataja; 2005. aastast surmani erakorraline professor)<ref name="Delfi" />. Aastal [[1992]] rajas ta Tartu ülikooli teadusfilosoofia õppetooli. 2008. aastal, mil ta valiti emeriitprofessoriks, oli tema publikatsioonide koguarv 107.<ref name="emeriit">[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080530&ID=179599 TÜ NÕUKOGU VALIS KOLM PROFESSORIT, NIMETAS KOLM EMERIITPROFESSORIT JA EMERIITDOTSENDI] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 30.05.2008</ref> Vihalemm juhendas tervet rida magistri- ja doktoriväitekirju; tema juhendatavate seas olid näiteks [[Bruno Mölder]], [[Jüri Eintalu]], [[Leo Näpinen]], [[Anto Unt]] ning [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]].
 
[[1979]]. aastast oli Vihalemm [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e liige<ref name="Delfi" />, [[1996]]. aastast selle juhatuse ja [[2001]]. aastast volikogu liige, seejärel teadusfilosoofia ja -metodoloogia sektsiooni esimees. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukokku kuulus ta alates selle asutamisest [[1992]]. aastal, 1995–1998 oli ta nõukogu aseesimees ja 1998–2004 esimees{{lisa viide}}. Rein Vihalemm oli ka [[Rahvusvaheline Keemiafilosoofia Selts|Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi]] asutajaliige ([[1997]])<ref name="Delfi" />. [[2005]]. aastast oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus]]e nõukogu liige.
17. rida:
===F-teadus ja teaduste liigitus===
{{vaata|f-teadus}}
Rein Vihalemma liigituse järgi jagunevad teadused kol­meks: [[F-teadus|f-teadused]] (näiteks [[füüsika]]), [[loodusloolised teadused]] ning [[humanitaar-sotsiaaluuringud]].<ref>Tiit Kändler [http://www.epl.ee/news/melu/eesti-filosoofi-mitme-plaaniline-teadusmaailm.d?idname=51165659 "Eesti filosoofi mitme-plaaniline teadusmaailmpAdLW"] EPL, 16. aprill 2009 (vaadatud 29. augustil 2011)</ref>
 
"Vihalemma loodud F-teaduse mudel aitas mõista, miks on just füüsika kujunenud etalonteaduseks ja kuivõrd see etalon on rakendatav kõigile teadustele," iseloomustati F-teadust kui teadusmudelit Rein Vihalemma järelehüüdes TÜ kodulehel.<ref>http: name="Fd0LX" //www.flfi.ut.ee/et/uudised/memoriam-professor-rein-vihalemm</ref>
 
===Praktiline realism===
33. rida:
4) teadus kui [[praktika]] on ka ühiskondlik-ajalooline tegevus, mis muu hulgas tähendab, et teaduslik praktika sisaldab ka normatiivset aspekti, ja see omakorda tähendab, et maailm, nii nagu ta on teadusele ligipääsetav, pole samuti [[norm]]idest vaba;
 
5) kuigi mitte naiivne ega metafüüsiline, on see kindlasti [[realism (teadus)|realism]], sest see väidab, et see, mis on teadusliku praktika kujul antud, on reaalse maailma aspekt."<ref>Vihalemm 2011:48<name="2uWpP" /ref>
 
Vihalemma lähenemise taustal on [[Karl Marx]]i [[praktika]] ([[ühiskondlik-ajalooline praktika|ühiskondlik-ajaloolise praktika]] kontseptsioon, mida Vihalemm peab realistlikuks, täpsemalt [[materialism|materialistlikuks]]<ref>Vihalemm 2011:52<name="ajL0f" /ref>.
 
Vihalemma praktilisele realismile on lähedane [[Sami Pihlström]]i [[pragmatism]]ist lähtuv [[pragmaatiline realism]]<ref>Vihalemm 2011:49–51<name="DFPwM" /ref>, kuigi erinevalt Marxi lähenemisest lähtub see indiviidist isegi ühiskondliku tegevuse puhul (Marx rõhutab ka indiviidi tegevuse ühiskondlikku ja ajaloolist iseloomu)<ref>Vihalemm 2011:52<name="ajL0f" /ref>. Pragmatistlikku teadusfilosoofiat võib tõlgendada teadusliku realismi vormina, milles rõhutatakse teaduse praktilist loomust<ref>Vihalemm 2011:49–50<name="IBPGz" /ref>. [[Hilary Putnam]]i [[sisemine realism]], mille Pihlström on paigutanud pragmaatilise realismi alla, ei ole Vihalemma järgi realism, sest realism nõuab eeldust, et maailm eksisteerib objektiivselt, vaimust sõltumatult; lisaks nõuab Vihalemm realismilt [[materialism]]i, mis välistab [[objektiivne idealism|objektiivse idealismi]], [[subjektiivne idealism|subjektiivse idealismi]] ja [[dualism]]i<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. "Praktilise realismi (ehk praktilise materialismi) järgi ei saa [[teadvus]], [[vaim (mens)|vaim (''mind'')]] ega [[vaim (spiritus)|vaim (''spirit'')]] ei saa eksisteerida enne ühiskondlik-ajaloolist praktikat ega sõltumatult sellest ning see praktika ei saa olla "väljaspool" objektiivset reaalsust."<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref> Seevastu naiivne ehk mittekriitiline realism ja metafüüsiline realism väidavad, et maailma on kuidagi võimalik "näha" "väljaspool" praktikat<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. Erinevalt praktilisest realismist ei seleta traditsiooniline arusaam teadmisest, keelest ja tõest, mis on teadmine (mida nähakse vaid mõistete ja keeles väljendatud tõeste väidete sisuna), kuidas see leitakse ning kuidas või kas see on seotud reaalsusega (keel ja teadmine, mis keeles kuidagi sisaldub, on just nagu väljaspool reaalset maailma); praktilise realismi järgi kujunevad teadmine ja keel ning ka tunnetuse subjekt ja tunnetatav maailm praktikas<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. Teadmine ei ole tunnetuse subjektist sõltumatu maailma representatsioon ja tunnetuse subjekt ei ole mõistetav sõltumatult tunnetatavast maailmast<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. Objektiivne maailm eksisteerib inimeste jaoks reaalselt ainult praktika kaudu<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. Teadmist tuleb pidada mõistmiseks, kuidas maailm kujuneb praktikas, kuidas ta saab määratletud<ref>Vihalemm 2011:50<name="IYe3e" /ref>. "Lähtumine praktikast aitab selgitada, et realsuses ei saa objektiivne maailm olla teadmise jaoks haaramatu "[[asi iseeneses]]", vaid nähtub "[[asi meie jaoks|asjana meie jaoks]]". Mõiste "asi iseeneses" on tühi abstraktsioon, kus ammendamatu objektiivne maailm on tehtud määratlematuks, välistades igasuguse kokkupuute subjektiga."<ref>Vihalemm 2011:51<name="QLk25" /ref>
 
Praktilist realismi võib vaadelda [[naturalism (filosoofia)|naturalism]]i liigina. See lähenemine lükkab tagasi mis tahes [[metafüüsika|metafüüsilised]] alused. Vihalemm peab põhimõtteliselt praktilisele realismile vastavaks [[Joseph Rouse]]'i praktikapõhist teadusfilosoofiat ja radikaalset naturalismi.<ref>Vihalemm 2011:53–54<name="VDyTS" /ref>
 
Vihalemm nõustus paljus ka [[Ilkka Niiniluoto]] [[kriitiline teaduslik realism|kriitilise teadusliku realismiga]]. Et teaduslikku maailmaseletust vahendab meie praktiline ja teoreetiline tegevus, on meie maailmakirjeldused ehk "maailmaversioonid" alati suhtelised (meie suhtes). Ent maailm ise ei ole suhteline: maailmaversioonid ongi maailma enese versioonid. Kuigi nad kujutavad maailma mõistestike, [[paradigma (Kuhn)|Kuhni mõttes paradigma]]de, mis tõlgenduvad praktikatena, kaudu, ütlevad nad midagi maailma enese kohta, nii nagu meie konstrueeritud teooriad, mis oma teoreetilistes mudelites sisaldavad eksperimentaalselt põhjendatud [[idealisatsioon]]e, sest teoreetilised mudelid on sarnased reaalsete süsteemidega. Niiniluoto keele- ja loogikakeskne lähenemine on Vihalemma meelest siiski liiga abstraktne, sest see ei põhine praktika kontseptsioonil. Niiniluoto pooldab [[tõe vastavusteooria]]t, praktiline realism võimaldab aktsepteerida [[deflatsiooniline tõeteooria|deflatsioonilist tõeteooriat]]<ref>Joseph Rouse põhjendab seda nii: name="Ma arvan, et seda, mis on olemas, ei saa täielikult lahutada sellest, kes me oleme ja mida me teeme.R8JhC" (''Knowledge and Power: Toward a Political Philosophy of Science'', Cornell University Press 1987, lk 148)</ref>. Niiniluoto rõhutab ka, et on tähtis eristada identifitseerimata ja identifitseeritud objekte. Maailm ise sisaldab identifitseeritavaid mitteidentifitseeritud objekte, kuid mitte "ennastidentifitseerivaid" objekte; nad on potentsiaalselt identifitseeritavad meie poolt.<ref>Vihalemm 2011:54–55<name="X8bNx" /ref>
 
Vihalemm leidis kokkulangemisi praktilise realismiga ka [[Nicholas Maxwell]]i vaadetes, kuigi Maxwell ei lähtu sõnaselgelt praktikast. Praktiline realism kiidab heaks [[standardne empirism|standardse empirismi]] kriitika, kuid praktilises realismis ei teki vajadust valida standardse empirismi ja metafüüsikat sisaldava teaduse vahel.<ref>Vihalemm 2011:56–58<name="9l1Tb" /ref>
 
==Poliitiline tegevus==
Rein Vihalemm oli [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] asutajaliige 1990. aastal. 8. septembril 1990 toimunud kongressil, kus ühinesid neli sotsiaaldemokraatlikku parteid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]], [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]], [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]], [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]), valiti Rein Vihalemm programmi- ja põhikirjakomitee liikmeks.<ref name="juske">[http://jaakjuske.blogspot.com/2010/09/20-aastat-eesti-sotside-taassunnist.html 20 aastat Eesti sotside taassünnist20 aastat Eesti sotside taassünnist] Jaak Juske blogi, 8. september 2010</ref> Sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks jäi ta surmani.
 
== Tunnustused ==
54. rida:
 
== Isiklikku ==
Rein Vihalemm oli luuletaja ja kunstniku [[Arno Vihalemm]]a poeg, ajakirjandusteadlane [[Peeter Vihalemm]] on tema noorem vend. Rein Vihalemma abikaasa oli biokeemik [[Tiiu Vihalemm]], sotsioloog [[Triin Vihalemm]] on nende tütar.<ref>[https://books.google.ee/books?id=vOVRY6rBiz0C&pg=PA193&lpg=PA193&dq=tiiu+vihalemm+rein+vihalemm&source=bl&ots=SVyNR-jjqq&sig=OCciT8_1aprc6-J4sYLBhJgQfR4&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=tiiu%20vihalemm%20rein%20vihalemm&f name=false]<"1cpuo" /ref>
 
2007. aastal aitas ta korraldada isa maali- ja graafikanäituse kodulinnas Pärnus, mida nad olid Arno Vihalemma eluajal ka kirjavahetuses arutanud<ref>[http://www.vaal.ee/est/uudised/uudiste_arhiiv/uudis_2007/article_id-790 VIHALEMMname="TapqN" JÕUDIS KODULINNA] Vaal Galerii, 11.09.2007</ref>. 2011. aastal toimunud konverentsil "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100" kõneles Rein Vihalemm perekonna nimel, kinnitades, et "koju tagasi tulemise mõte ei kadunud nende perekonnas lõpuni".<ref>Külliki Kuusk [http://keeljakirjandus.eki.ee/Vihalemm%20880.pdf Konverents name="Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100SBgH2"] Keel ja Kirjandus 2011, lk 880-882</ref>
 
Vihalemma hobiks oli kalapüük<ref name="Delfi" />.
69. rida:
 
=== Artikleid ===
* Rein Vihalemm "Kas teaduse piirid või tegelik algus?: Ilya Prigogine'i teadusekäsitusest" Akadeemia 12/1995, lk 2527-25402527–2540
* Rein Vihalemm [https://books.google.ee/books?id=MRErBgAAQBAJ&pg=PA185&lpg=PA185&dq=rein+vihalemm&source=bl&ots=jGWTwEfZxG&sig=3Xb5zjGFjXXk5cC03XwY-mhK2Zo&hl=en&sa=X&ved=0CB4Q6AEwADgKahUKEwi626DepPHGAhUF3SwKHUc8BgU#v=onepage&q=rein%20vihalemm&f=false "Chemistry as an interesting subject for the philosophy of science"] Rmt: "Estonian Studies in the History and Philosophy of Science" Kluwer, [[2001]], lk 185-200185–200
* Vihalemm, R. (2007). Philosophy of chemistry and the image of science. Foundations of Science, 12(3), 223 – 234.
* Vihalemm, R. (2007). A. Whitehead's Metaphysical Ontology and I. Prigogine's Scientific Ontology: From a Point of View of a Theoretical Conception of Science. Problemos, 71, 78 – 90.
81. rida:
 
==Viited==
{{viited|1=2}}|allikad=
<ref name="Delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-joel-surma-saanud-kalamees-oli-tuntud-tartu-ulikooli-professor-rein-vihalemm?id=71947137 "Pärnu jõel surma saanud kalamees oli tuntud Tartu Ülikooli professor Rein Vihalemm"] Delfi, 19. juuli 2015</ref>
<ref name="emeriit">[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080530&ID=179599 TÜ NÕUKOGU VALIS KOLM PROFESSORIT, NIMETAS KOLM EMERIITPROFESSORIT JA EMERIITDOTSENDI] Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 30.05.2008</ref>
<ref name="juske">[http://jaakjuske.blogspot.com/2010/09/20-aastat-eesti-sotside-taassunnist.html 20 aastat Eesti sotside taassünnist20 aastat Eesti sotside taassünnist] Jaak Juske blogi, 8. september 2010</ref>
<ref name="UGcwK">[http://www.parnupostimees.ee/3265341/parnu-joel-uppus-paadiga-umber-lainud-kalamees "Pärnu jõel uppus paadiga ümber läinud kalamees"] Pärnu Postimees, 18.07.2015</ref>
<ref name="aivft">Jekki (Jevgeni) Rjazin, Rein Vanja [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20090121&ID=195439 Kodanikud soovivad Jüri Kukele 70. sünniaastapäevaks mälestussammast] Postimees/Sõltumatu Infokeskuse pressiteade, 21.01.2009</ref>
<ref name="pAdLW">Tiit Kändler [http://www.epl.ee/news/melu/eesti-filosoofi-mitme-plaaniline-teadusmaailm.d?id=51165659 "Eesti filosoofi mitme-plaaniline teadusmaailm"] EPL, 16. aprill 2009 (vaadatud 29. augustil 2011)</ref>
<ref name="Fd0LX">http://www.flfi.ut.ee/et/uudised/memoriam-professor-rein-vihalemm</ref>
<ref name="2uWpP">Vihalemm 2011:48</ref>
<ref name="ajL0f">Vihalemm 2011:52</ref>
<ref name="DFPwM">Vihalemm 2011:49–51</ref>
<ref name="IBPGz">Vihalemm 2011:49–50</ref>
<ref name="IYe3e">Vihalemm 2011:50</ref>
<ref name="QLk25">Vihalemm 2011:51</ref>
<ref name="VDyTS">Vihalemm 2011:53–54</ref>
<ref name="R8JhC">Joseph Rouse põhjendab seda nii: "Ma arvan, et seda, mis on olemas, ei saa täielikult lahutada sellest, kes me oleme ja mida me teeme." (''Knowledge and Power: Toward a Political Philosophy of Science'', Cornell University Press 1987, lk 148)</ref>
<ref name="X8bNx">Vihalemm 2011:54–55</ref>
<ref name="9l1Tb">Vihalemm 2011:56–58</ref>
<ref name="1cpuo">[https://books.google.ee/books?id=vOVRY6rBiz0C&pg=PA193&lpg=PA193&dq=tiiu+vihalemm+rein+vihalemm&source=bl&ots=SVyNR-jjqq&sig=OCciT8_1aprc6-J4sYLBhJgQfR4&hl=et&sa=X&redir_esc=y#v=onepage&q=tiiu%20vihalemm%20rein%20vihalemm&f=false]</ref>
<ref name="TapqN">[http://www.vaal.ee/est/uudised/uudiste_arhiiv/uudis_2007/article_id-790 VIHALEMM JÕUDIS KODULINNA] Vaal Galerii, 11.09.2007</ref>
<ref name="SBgH2">Külliki Kuusk [http://keeljakirjandus.eki.ee/Vihalemm%20880.pdf Konverents "Muusad ja marionetid. Arno Vihalemm 100"] Keel ja Kirjandus 2011, lk 880–882</ref>
}}
 
==Välislingid==