Saksamaa ultimaatum Leedule: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:East Prussia 1939.JPG|pisi|Ida-Preisimaa pärast ultimaatumi vastuvõtmist. Klaipeda piirkond on märgitud sinisega.]]
'''Saksamaa ultimaatum Leedule''' oli [[20. märts]]il [[1939]]. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaa]] välisministri [[Joachim von Ribbentrop]]i poolt [[Leedu]] välisministrile [[Juozas Urbšys]]ele esitatud suuline [[ultimaatum]]. [[Wehrmacht]]i sissetungiga ähvardades nõudis Saksa valitsus, et Leedu loobuks oma [[Klaipėda piirkond|Klaipėda (Memeli) piirkonnast]], mis oli enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] kuulunud Saksamaale. Arvestades Leedu ja Saksamaa vaheliste suhete aastaid kestnud pingestumist, kasvavat [[natsism|natsimeelset]] propagandat piirkonnas ja jätkuvat Saksamaa ekspansiooni Euroopas oli selline nõue oodatud. Ultimaatum esitati vaid viis päeva pärast [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimist Saksamaa poolt. 1924. aasta [[Klaipeda leping]]u osapooled, kes olid lubanud tagada regioonis ''status quo'' püsimise, Leedule mingisugust reaalset abi ei pakkunud. [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] järgisid suhetes Saksamaaga [[lepituspoliitika]]t, [[Itaalia]] ja [[Jaapan]] toetasid avalikult Saksamaad. Leedu nõustus ultimaatumiga 22. märtsil, vastav leping allkirjastati 23. märtsi öösel. Saksamaa jaoks oli tegemist viimase territoriaalse laienemisega enne [[teineTeine maailmasõda|teistTeist maailmasõda]], Leedule tõi see kaasa majanduse ja moraali languse, Euroopale tervikuna tähendas see jätkuvat pingete kasvu.
 
==Klaipeda staatus pärast esimest maailmasõda==