Vikipeedia

Liivimaa ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Vikindasin ja toimetasin
1. rida:
 
{{Vikinda}}
{{Toimeta}}
{{Organisatsioon
|Nimi = Liivimaa ordu<br> '''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal'''<br> ([[ladina keel]]es) ''Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia''<br> ([[saksa keel]]es) ''Brüder der Ritterschaft Christi von Livland''
28. rida ⟶ 27. rida:
|veebileht =
}}
 
'''Liivimaa ordu''' (ka '''Liivi ordu'''), eestikeelse täieliku nimega '''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal''' ([[ladina keel|ladina]] ''Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia'', [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Dutscher orden to Lyffland'', ka [[saksa keel|saksa]] ''Deutscher Orden in Livland'') oli katoliku [[rüütliordu]], [[Saksa ordu]] Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel [[1237]]–[[1562]].
 
==Ajalugu==
===Moodustamine ja esimesed kümnendid===
[[1236]]. aastal sai [[Mõõgavendade ordu]] [[Saule lahing]]us hävitava kaotuse osaliseks - hukkus umbes pool orduvendadest, nende hulgas ka ordumeister [[Volquin]]. Seejärel algatati ordu liitumine Saksa orduga. Liitumisplaanid olid õhus olnud juba varem, sest Mõõgavennad olid vastuollu sattunud nii [[paavst]]i [[legaat|legaadi]] [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]i kui ka kohalike piiskoppidega.
 
Algatati ordu liitumine Saksa orduga misOrdu oli loodud saksa ristisõdalastestristisõdijate ja palverändurite hospidalina [[1190]]. aastal Palestiinas. OrduJärgnevalt kutsutisai Euroopassesellest vaimulik rüütliordu ning see omandas mitmeid valduseid Kesk-Euroopas. Läänemere-äärsed valdused sai ordu [[Masoovia]] hertsoghertsogilt Konradi[[Konrad pooltI (Masoovia)|Konradilt]], kes andis ordule [[1223]]. aastal orduleKulmimaa Kulmi(saksa linnaKulmerland, (poolapäraseltpoola Chełmno)koos Kulmerlandi maakonnaga, et ristirüütlidordu Masooviale vaenulikud paganlikud [[preislased]] alistaks.
 
Peale1237. paavstaasta Gregorius[[12. IXmai]]l kinnitustkinnitas 1237paavst aastal[[Gregorius ViterbosIX]] 12.mail[[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu ühendatiliitmise Saksa orduga. ning selSel viisil tekkinud orduharu saiesimeseks nimeksjuhiks Jeruusalemmamäärati Saksasenine Maja[[Preisi Pühamaameister|Preisi Maarjaorduharu hospidalmaameister]] Liivimaal[[Hermann ehk Liivimaa ordu (saksavon kBalk]]. BrüderToona derasus RitterschaftSaksa Christiordu vonkeskus Livlandveel )[[Palestiina]]s.
 
Läbiviidud lahenduse tõttu oli Liivi Ordu Saksa Ordu haru, mitte selle osa.
 
1237. aastal kinnitas paavst [[Gregorius IX]] [[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu liitmise Saksa orduga. Sama aasta [[12. mai]]l liidetigi ordu riismed Saksa orduga ning sel viisil tekkinud orduharu sai nimeks ''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal'' ehk Liivimaa ordu (ka Liivimaa ordu või Saksa ordu haru Liivimaal) ja mille esimeseks juhiks määrati senine [[Preisi maameister|Preisi orduharu maameister]] [[Hermann von Balk]]. Toona asus Saksa ordu keskus veel [[Palestiina]]s.
 
Esimestel aastatel olid Liivimaa orduharus ülekaalus endised mõõgavennad, kuid on arvatud, et pärast [[1240. aastad|1240. aastate]] alguse [[Ristisõjad Venemaal|Ristisõdu Venemaal]] kaldus orduharus ülekaal uustulnukate poole. Esialgu oli Liivimaa orduharu väga tugevalt Saksa ordu [[kõrgmeister|kõrgmeistriga]] seotud, too määras [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il kohaliku meistri oma äranägemise järgi. Sel perioodil ühendas orduharusid ka ühine peavaenlane, [[Leedu suurvürstiriik]], kellega peeti mitmeid edutuid lahinguid: näiteks [[1270]]. aastal langes [[Karuse lahing]]us [[Liivimaa ordu maameister|maameister]] [[Otto von Lutterberg]], [[1279]]. aastal aga [[Aizkraukle lahing]]us meister [[Ernst von Ratzeburg]]. Alates 13. sajandi lõpust algasid ka pidevad sisetülid [[Vana-Liivimaa]]l, mis peamiselt käisid ordu ja [[Riia peapiiskop]]i või [[Riia]] linna vahel.
47. rida ⟶ 43. rida:
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|thumb|400px|Liivimaa ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558]]
 
14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Paavstlik kohtunik [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada<ref>[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250.</ref>.
 
[[1346]]. aastal ostis Saksa ordu [[Taani]] käest Põhja-Eesti ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) ja andis selle järgmisel aastal LiiviLiivimaa ordu valitseda. Tänu sellele muutus ordu [[Vana-Liivimaa]] piiskopiriikidestpiiskopkondadest vaieldamatultselgelt tugevamaks ja 14.–[[15. sajand]]il püüdis ta korduvalt Liivimaa tugevuselt teist poliitilist jõudu, Riia peapiiskoppipeapiiskopkonda endasseordusse [[inkorporeerimine|inkorporeerida]] ehk sundida tedaRiia toomkapiitlit vastu võtma Saksa orduOrdu preestervennaksreeglit hakkamaning saavutada ka selle, et tedapeapiiskop on Saksa ordu preesterved. Nõnda loodeti nõndapeapiiskopkonda enda vaimuliku ja poliitilise kontrolli alla saada. [[1393]]. aastal see õnnestuski ning [[1405]]–[[1417]] oli Riia peapiiskopkond ordu otsese võimu all, kuna peapiiskop [[Johann von Wallenrode]] oli selle ordule pantinud.
 
Kuid [[1386]]. aastal kaotas ordu olulise põhjenduse oma eksistentsiks, kui seni paganlik [[Leedu]] sõlmis [[Poola]]ga [[Krevo unioon]]i ning leedukad ristiti. Poola-Leedu liit pöördus peagi Saksa ordu Preisimaa haru vastu, kusmida [[1309]]. aastast valitses kõrgmeister, mistõttu hakkas kiiresti nõrgenema ka selle side LiiviLiivimaa orduga, mida Poola ja Leedu otseselt ei ohustanud. Liivimaa ordu sõltumatuse kasvu näitas ka see, et alates 14. sajandi lõpust valiti koha peal kaks ordumeistri kandidaati ja kõrgmeister sai vaid nende vahel valiku teha. Tegeliku sõltumatuse kõrgmeistrist saavutas Liivimaa ordu 15. sajandi keskel, kui pärast [[maiskondade konflikt]]i esitati kõrgmeistrile kinnitamiseks vaid üks kandidaat. Samal ajal püüti Saksa ordult üle võtta ka Eestimaad, mis [[1459]]. aastal ametlikult toimuski. Tegelikult jäi aga kõrgmeistri nimeline võim Eestimaal kehtima kuni [[1525]]. aastani, mil Saksa ordu Preisimaa haru [[sekulariseerimine|sekulariseeriti]] - Saksa ordu kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] andis 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale [[Zygmunt I]]-le ja nimetati tema vasallina esimeseks [[Preisimaa hertsog]]iks ning kujunes [[Preisimaa hertsogiriik]] (1525–1701). Seejärel muutus Liivimaa ordu tegelikult täiesti sõltumatuks. Ametlikult jäi ta siiski Saksa ordu osaks ja allus nimeliselt kuni aastanioma 1525eksistentsi lõpuni Saksa ordu kõrgmeistrikoha administraatorile Saksamaal.
 
[[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid [[1428]]. aastal peapiiskopipeapiiskopkonna vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti peapiiskopsee ordusse inkorporeerida [[1451]]. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni, tegelikult ei saavutanud ordu aga peapiiskopi üle kontrolli ning vastuolud nende vahel jätkusid ka edaspidi. [[1452]]. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle [[Kirchholmi leping]]uga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning [[1484]]–[[1491]] toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi [[1525]]–[[1547]] oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.▼
Liivi Orduriik muutus täiesti iseseisvaks Saksa ordu poliitilise kadumisega, kui Saksa ordu kõrgmeister Preisimaa valitseja [[Albrecht von Hohenzollern]] 1525. aasta 10. mail andis truudusvande Poola kuningale [[Zygmunt I]]-le ja nimetati tema vasallina esimeseks [[Preisimaa hertsog]]iks ja loodi Poola vasallriik [[Preisimaa hertsogiriik]] (1525–1701).
 
15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui [[Moskva suurvürstiriik]] liitis endaga [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel [[1480]]–[[1481]] ja [[1501]]–[[1503]] peeti Moskva ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkvaga]] kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas [[1520. aastad|1520. aastatel]] [[reformatsioon]], hiljem aga Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]]i katsed Liivimaad sekulariseerida. [[15301526]]. või [[1527]]. aastal sai Liivimaa ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]ist [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vasall ehk [[riigivürst]], kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.▼
▲[[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkisid Liivimaa ordul uued vastuolud Riia peapiiskoppidega, mis viisid [[1428]]. aastal peapiiskopi vabanemise inkorporatsioonist. Uuesti suudeti peapiiskop ordusse inkorporeerida [[1451]]. aastal ning ametlikult jäi see kord kehtima kuni Vana-Liivimaa lõpuni. [[1452]]. aastal lõpetati ka peapiiskopi ja ordu tüli Riia linna üle [[Kirchholmi leping]]uga, millega jagati võim linna üle. Linnale see ei sobinud ning [[1484]]–[[1491]] toimunud kodusõjas püüdis linn orduvõimust vabaneda. Viimaks õnnestus ordul Kirchholmi leping taastada, mis ametlikult kehtis samuti Liivi sõjani, kuigi [[1525]]–[[1547]] oli Riia tegelikult ordu ainuvõimu all.
 
▲15. sajandi teisel poolel muutus aga oluliselt kogu Liivimaa välispoliitiline olukord, kui [[Moskva suurvürstiriik]] liitis endaga [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja ulatus nii ka Liivimaa ja ordualade piirideni. Aastatel [[1480]]–[[1481]] ja [[1501]]–[[1503]] peeti Moskva ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkvaga]] kaks sõda, mis ordu välispoliitilist positsiooni aga ei parandanud. Liivimaa-siseselt suudeti küll senisest edukamalt rahu hoida, kuid uusi vapustusi tekitas [[1520. aastad|1520. aastatel]] [[reformatsioon]], hiljem aga Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]]i katsed Liivimaad sekulariseerida. [[1530]]. aastal sai Liivimaa ordumeister [[Wolter von Plettenberg]]ist [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] vasall ehk [[riigivürst]], kuid tegelikku keisripoolset tuge see ordule ei toonud.
 
===Likvideerimine===
 
[[1558]]. aastal puhkenud [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ei osutunud ordu enam maakaitseks võimeliseks ja andis end [[1559]]. aastal [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end [[1561]]. aastal andnud [[Rootsi]] võimu alla, ei jäänud viimasel ordumeistril [[Gotthard Kettler]]il muud üle, kui alistuda Poola kuningale. 1561. aasta novembris liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga, [[1562]]. aasta [[5. märts]]il likvideeriti orduharu lõplikult, kui Kettlerist sai [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] [[Kuramaa hertsog|hertsog]].
 
Nimeliselt jäi orduvõim kehtima veel [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonnas]], mis oli tegelikult [[hertsog Magnus]]e võimu all ja liideti tema valdustega ametlikult [[1564]]. aastal. Veelgi kauem püsis orduametniku võim [[Dobele komtuurkond|Dobele komtuurkonnas]], kus viimane komtuur [[Mathias von der Recke]] keeldus kuni [[1576]]. aastani oma valduseid Kettlerile loovutamast, olemata siiski [[1562]]. aasta järel enam ordu liige.
67. rida ⟶ 61. rida:
==Liikmeskond==
 
Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli [[ordumeister]], kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu [[Akko]]s, aastatel [[1291]]–[[1309]] [[Veneetsia]]s, [[1309]]–[[1457]] [[Malbork|Marienburgis]], seejärel kuni 1525. aastani [[Königsberg]]is, hiljem ([[Saksa meister]] Saksa ordu administraatorina) [[Mergentheim]]is. LiikmeskondLiivimaa orduharu liikmeskond pärines enamasti [[Vestfaal]]list või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi– ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks [[liivlased|liivlane]], [[Ykemele]].

Orduliikmed jagati kolmeks:
* Rüütelvennad
* Preestervennad
* Seersantvennad (''Sarjantbrüder'') ehk hallmantlid
 
Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva.<ref>Bernhart Jähnig,. Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens, lk 227127.</ref>
 
===Orduvalitsus===
 
Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseksmaameister valitsejaks valitudehk ordumeister ehk maameister. OrdumeistriMeistri valis alates [[14. sajand]]ist komtuuridest ja foogtidest koosnev [[ordukapiitel]] ja kinnitas [[1525]]. aastani [[Saksa ordu]] kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. [[16. sajand]]il valiti orumeistrileordumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk [[koadjuutor]].
 
Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli [[Liivimaa ordu maamarssal|maamarssal]], kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu [[Cēsis|Võnnu]]s, [[14. sajand]]il [[Aizkraukle]]s ning 14. sajandi lõpust [[Sigulda]]s.
84. rida ⟶ 80. rida:
===Rüütelvennad===
 
Rüütelvennad olid Liivimaa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. [[1230. aastad|1230. aastatel]] kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad.<ref>Bernhart Jähnig. Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens, lk 127.</ref> [[13. sajand]]il kuulus Liivimaa ordusse kuni 200 rüütelvenda, [[14. sajand]]il oletatavasti kuni 400. [[1451]]. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni.<ref>Jähnig. Verfassung, lk 132–133. 15. sajandi lõpu kohta on mõnikord arvatud, et siis võis ordus olla umbes 500 rüütelvenda või isegi enam, kuid see on ilmne liialdus (samas, lk 134).</ref> 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, [[1550. aastad|1550. aastatel]] polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100.<ref>Jähnig, Verfassung, lk 135.</ref> Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka [[palgasõdur]]eid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.
 
Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka [[liivlased|liivlane]] Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates [[14. sajand]]i teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines [[Vestfaal]]ist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal [[15. sajand]]il, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt [[Rein]]i jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.
209. rida ⟶ 205. rida:
==Kirjandus==
*[[Niels von Holst]]. ''Der Deutsche Ritterorden und seine Bauten von Jerusalem bis Sevilla, von Thorn bis Narwa''. [[Berliin]]: Mann, [[1981]].
*[[Bernhart Jähnig]]. ''Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens und seiner Herrschaft in Livland''. Schriften der Baltischen Historischen KommisionKommission, 16. Berliin: LIT, [[2011]].
*[[Juhan Kreem]]. ''The town and its lord: Reval and the Teutonic Order (in the fifteenth century)''. Doktoritöö. [[Tallinn]]: Ilo, [[2002]].
*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. Toimetajad ning väljaandjad [[Lutz Fenske]] ja [[Klaus Militzer]]. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]].
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ordu"