Vabadussõjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Viidete kustutamine
19. rida:
== Eesti Vabadussõjalaste Liit ==
{{Vaata|Eesti Vabadussõjalaste Liit}}
[[1933]]. aasta novembris organisatsioon taastati [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] nime all. Vapsid tervitasid algul [[Adolf Hitler|Hitleri]] võimuletulekut [[Saksamaa]]l, mis toimus demokraatlikul viisil, kuid hiljem end temaga ei seostatud. Oktoobris 1933 võeti [[rahvahääletus]]el suure enamusega vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille järgi Eestist pidi saama presidentaalne riik, kus Riigikogule jäänuks pigem nõuandev roll. Rahvahääletusele ning [[1934]]. aasta valimistele eelnenud kampaania oli äge ja rikas süüdistustest eriti väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks.
 
Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii [[Töörahva Ühine Väerind|Töörahva Ühise Väerinna]] võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Valimisjärgsed läbirääkimised võimalike koalitsioonipartneritega kujunesid aga samasuguseks "lehmakauplemiseks", mida oldi varem kritiseerinud.
 
1934. a aprillikuuks määratud [[Riigivanem]]a valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral [[Johan Laidoner]]i, eriti tema majandustegevuse kriitika. Propagandakampaaniaga seati eesmärgiks saada Andres Larkale Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise puhul võimalikult palju hääli (muuhulgas palgati selleks ka töötuid), mis oleks pidanud näitamanäitas ülisuurt toetust vapsidele rahva seas., Seesest oliLarka eritisai olulineüksinda pärastrohkem lüüasaamisthääli, kohalikekui omavalitsustekõik valmistelvastaskandidaadid Päts, Laidoner ja Rei kokku. Samal ajal levisidlevitasid sotsid kuuldusedkuuldusi, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Riigivanemat süüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline looma riigis kodurahu ja pidurdama sisemiste vastuolude kiiret kasvamist. SamalPinevas ajalsisepoliitilises tegidolukorras, vabadussõjalasedkus avalikultPätsil ettevalmistusija riigivõimuLaidoneril ülevõtmisekspuudus vajadusevähimgi korralvõimalus jõuga<ref>Arturvalimistel Mägi.võita, Kuidasvabadussõjalased valitsetiei Eestis.nõustunud Tõrvik,neid Stockholm,enda presidendikandidaatideks 1951võtma, lk.korraldasid 88–89</ref>.nad Pinevasebaseadusliku sisepoliitilisesriigipöörde, olukorras suletisulgesid Eesti Vabadussõjalaste LiitLiidu [[12. märts]]il 1934 ja arreteeriti selle aktiviste. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti alusetute süüduistuste põhjal vanglasse. Päts keelas kõik poliitilised parteid ja saatis laiali ka riigikogu. Kehtestati tsensuur.
 
17. detsembril 1934 jõustunud seadusega keelati tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust, samuti keelati nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust [[Eesti Vabadussõja mälestusmärk|Vabadussõja mälestusmärgi]] kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast<ref>http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-6-8.html Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6, 8)</ref>.
29. rida:
Väidetavalt plaanisid nad jätkuvalt riigipööret kuid praegu on osad ajaloolased seisukohal, et see oli tollaste võimude osav provokatsioon <ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vapside-lahendamata-saladused.d?id=27674905</ref>; 1936 mõisteti vapside juhtidele pärast nurjunud mässukatset juba pikemad vanglakaristused. Sirgul õnnestus 1934 vanglast põgeneda; ta suri [[1937]] [[Luksemburg]]is (seda on tänapäeval peetud poliitmõrvaks, kuigi Luksemburgi võimude korraldatud juurdlus tuvastas enesetapu).
 
[[21. aprill]]il [[1938]] tuli kokku uue põhiseaduse alusel valitud [[I Riigivolikogu]] ja kujundatud [[I Riiginõukogu]], mis võtsid Vabariigi Presidendi ettepanekul esimese seadusena vastu [[Amnestiaseadus (1938)|Amnestiaseaduse]]. Seaduses on öeldud: ''Selle tähtsa hetke puhul tuleb lugeda unustatuiks senised riigikorra vastu sihitud eksimused ning võimaldada ka neil kodanikel, kes senini ühel või teisel põhjusel riigi suhtes eksiteele on sattunud, osa võtta riigi ja ühiskondliku elu ülesehitavast tööst.'' Vabariigi President kuulutas Amnestiaseaduse välja 6. mail 1938. Selle seaduse alusel vabanesid kõik Eesti poliitvangid 7. mail 1938. Vaatamale amnestiale ei ole vabadussõjalasi rehabiliteeritud.
 
== Võrdlus fašismiga ==