Diood: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
==Elektronlampdiood==
Lampdiood koosneb õhutühjas klaaskestas asetsevast kahest elektroodist: anoodist ja
Töötamisel lastakse vool läbi [[nikroom]]<nowiki/>ist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800–1000 °C-ni. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse [[termoemissioon]]<nowiki/>iks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt. [[baarium]] või [[strontsium]]) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline – katoodilt anoodile. Selliseid lampdioode mida kasutati alalispinge saamiseks nimetati ka [[kenotron]]iks.▼
▲Töötamisel lastakse vool läbi [[nikroom]]<nowiki/>ist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800–1000 °C-ni. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse [[termoemissioon]]<nowiki/>iks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt. [[baarium]] või [[strontsium]]) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline – katoodilt anoodile.
{|class="wikitable" style="float: right"
|[[Pilt:Symbol Diode.svg|100px]]||[[Pilt:Diode symbol.svg|130px]]
| |||