Vikipeedia

Globaalne soojenemine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P Koondasin skripti abil viited
4. rida:
'''Globaalne soojenemine''' on maapinnalähedase [[atmosfäär]]i ja [[ookean]]ide [[keskmine temperatuur|keskmise temperatuuri]] tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.
 
1906. ja 2005. aasta vahel on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C)<ref name="ipcc.ch">[http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar4/wg1/ar4-wg1-spm.pdf IPCC Fourth Assessment Report – Working Group I Report on "The Physical Science Basis", 2007], välja otsitud 15.11.10, 19.05.11.</ref>.
Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad<ref name="Noughties">[http://www.metoffice.gov.uk/corporate/pressoffice/2009/pr20091208b.html Metoffice: “Noughties’ confirmed as the warmest decade on record], pressiteade 7. detsembrist 2009.</ref>.
 
Hetkel valitseva [[teaduslik maailmapilt|teadusliku maailmapildi]] järgi on „väga tõenäoliselt“<ref name="ipcc.ch" /> selle fenomeni põhjuseks loodusliku [[kasvuhooneefekt]]i tugevnemine inimtegevuse tulemusena<ref name="ipcc.ch" /><ref name="climateforcings">[http://www.agu.org/pubs/crossref/2005/2005JD005776.shtml Hansen, J., Mki. Sato, R. Ruedy et al. (2005): ''Efficacy of climate forcing''s, in: Journal of Geophysical Research], 110, D18104.</ref>. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] põletamisest, globaalsest [[metsatustumine|metsatustumisest]] ja [[põllumajandus|põllumajandusest]] ning [[karjandus|karjandusest]]. Nende tegevuste läbi kogunevad [[atmosfäär]]i [[kasvuhoonegaasid]] [[süsihappegaas]] (CO<sub>2</sub>), [[metaan]] ja [[dilämmastikoksiid]] ning nii peegeldub vähem [[soojuskiirgus]]t maapinnalt tagasi [[kosmos]]esse.
 
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
22. rida:
Aastal 1824 avastas [[Jean Baptiste Joseph Fourier]] kasvuhooneefekti, millele tuginedes [[John Tyndall]]’il õnnestus aastal 1862 mõned selle protsessiga seotud gaasid identifitseerida: eelkõige olid selleks [[veeaur]] ning süsinikdioksiid <ref name="ipcc.ch" />.
 
Aastal 1896 avaldas [[Svante Arrhenius]]<ref name="arrhenius"> Jaime Wisniak: ''Svante Arrhenius and the Greenhouse Effect'', Indian Journal of Chem Technology 9 (2002) S. 165–173.</ref> omakorda esimesena hüpoteesi, mille kohaselt inimkonna tegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud süsinikdioksiid võiks tõsta maakera atmosfääri temperatuuri<ref name="arrhenius2">[http://www.globalwarmingart.com/images/1/18/Arrhenius.pdf Svante Arrhenius (1896): ''On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground'', in: Philosophical Magazine and Journal of Science], vol. 41, lk 239–276.</ref>. Sellega sai alguse „teadus globaalsest soojenemisest“ oma kitsamas mõttes.
 
1950. aastate lõpus tõestati esmakordselt, et süsinikdioksiidi määr atmosfääris tõuseb. [[Roger Revelle]]’i initsiatiivil alustas [[Charles Darwin Keeling]] 1958. aastal [[Mauna Loa]] mäel ([[Hawaii saared]], [[Hawaii saar|Hawaii]]) korrapäraseid süsinikdioksiidi mõõtmisi atmosfääris ([[Keelingi kõver]]). [[Gilbert Plass]] kasutas 1956. aastal esmakordselt arvuteid ja märkimisväärselt täpsemaid süsinikdioksiidi [[neeldumisspekter|neeldumisspektreid]], arvutamaks eeldatavat soojenemist. Ta sai kliimatundlikkuse tulemuseks 3,6 °C.
<ref name="plass" />
<ref name="plass">[http://pale.nsdl.org/cac/global_warming/Plass_1956.pdf G.N. Plass (1956) ''The Carbon Dioxide Theory of Climatic Change'', Tellus 8], lk 140–154.</ref>▼
 
1979. aastal avalikustas [[USA Riiklik Teaduste Akadeemia]] nn [[Charney-raport]]is tulemused, mille kohaselt süsinikdioksiidi kontsentratsioon on ilma kahtlusteta seotud märkimisväärse kliima soojenemisega. Märgatavaid muutusi võidavat aga alles paari aastakümne pärast oodata, kuna arengud kliimasüsteemis toimivad aeglaselt.<ref name="charneyraport">[http://www.atmos.ucla.edu/~brianpm/download/charney_report.pdf Charney raport], 1979.</ref> Esimesed arvutiprogrammid maailmakliima modelleerimiseks kirjutati 1980. aastate algul.
 
== Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ==
40. rida:
Alates 1970. aastatest on kindlaks tehtud süvenev ja katkematu kliima soojenemine. Sellest ajast saati on mõõteinstrumendid järjest täpsemaks muutunud ning ollakse kindlad, et peamiseks soojenemise põhjuseks ei saa olla päike või muud looduslikud põhjused, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Kui kolmandas IPCC aruandes peeti „tõenäoliseks“, et täheldatud soojenemine on inimeste põhjustatud, siis neljandas aruandes aastast 2007 on sõna „tõenäoline“ parandatud „väga tõenäoliseks“. IPCC hindab teaduslikku arusaama astet kasvuhoonegaaside mõjust „kõrgeks“. <ref name="ipcc.ch" />
 
IPCC aruannetes väljatoodud teadusmaailma konsensust toetavad selgesõnaliselt olulised rahvuslikud teadusakadeemiad, muuhulgas G8-riikide teadusakadeemiad. <ref name="royalsociety">[ http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=13619 Royal Society (2001):] The Science of Climate Change.</ref>
<ref name="royalkoos" />
<ref name="royalkoos">[ http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=20742 Gemeinsame Stellungnahme der nationalen Wissenschaftsakademien der G8-Länder sowie Brasiliens, Indiens und Chinas.], The Royal Society 2005: Joint science academies’ statement: Global response to climate change, Ref 08/05.</ref>▼
<ref name="g8statement" />
<ref name="g8statement">[ http://www.nationalacademies.org/includes/G8Statement_Energy_07_May.pdf The National Academies (2007):] Joint science academies’ statement on growth and responsibility: sustainability, energy efficiency and climate protection.</ref>▼
<ref name="nationalstatement" />
<ref name="nationalstatement">[ http://www.nationalacademies.org/includes/climatechangestatement.pdf The National Academies (2008):] Joint Science Academies’ Statement: Climate Change Adaptation and the Transition to a Low Carbon Society.</ref>▼
<ref name="opinionchange"> Vaata ka inglise keelset artiklit].</ref>
 
Lisaks toetavad põhimõtteliselt IPCC positsiooni vähemalt veel 30 rahvuslikku ja rahvusvahelist teaduslikku ühingut, sealhulgas:
 
* [[Euroopa Teadusnõukogu]] ''(European Science Foundation)'',<ref name="euroteadusnõuk">[ http://www.esf.org/publications/position-papers.html European Science Foundation Position Paper Impacts of Climate Change on the European Marine and Coastal Environment – Ecosystems Approach], lk 7–10.</ref>
* [[Euroopa Geoteaduste Ühing]] ''(European Geosciences Union)'',<ref name="eurogeoteadused">[http://www.copernicus.org/EGU/egustatement.pdf Position Statement of the Division of Atmospheric and Climate Sciences of the European Geosciences Union on Climate Change].</ref>
* [[Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon]],<ref name="maailmameteorol">[http://www.wmo.int/pages/mediacentre/documents/SG21_2006_E.pdf WMO’s Statement at the Twelfth Session of the Conference of the Parties to the U.N. Framework Convention on Climate Change].</ref>
* Ameerika Meteoroloogia Selts ''(American Meteorological Society)'',<ref name="ameerikameteorol">[ http://www.ametsoc.org/policy/climatechangeresearch_2003.html Climate Change Research: Issues for the Atmospheric and Related Sciences].</ref>
* Kuninglik Meteoroloogia Selts, Ühendkuningriik ''(Royal Meteorological Society)'',<ref name="kuninglikmeteorol">[ http://www.rmets.org/news/detail.php?ID=332 Royal Meteorological Society’s statement on the IPCC’s Fourth Assessment Report].</ref>
* Austraalia Meteoroloogia ja Okeanograafia Selts ''(Australian Meteorological and Oceanographic Society)'',<ref name="austraaliameteorol">[ http://www.amos.org.au/publications/cid/3/t/publications AMOS Statement on Climate Change].</ref>
* Kanada Meteoroloogia ja Okeanograafia Selts ''(Canadian Meteorological and Oceanographic Society)'', <ref name="kanadameteorol">[ http://www.cmos.ca/climatechangepole.html Position Statement on Global Warming], – Canadian Meteorological and Oceanographic Society (Updated, 2007).</ref>
* Ameerika Füüsika Selts ''(American Physical Society)''<ref name="usafüüsika">[ http://www.aps.org/policy/statements/07_1.cfm American Physical Society:] National Policy – 07.1: CLIMATE CHANGE.</ref> ja
* Aafrika Teadusakadeemiate Võrgustik ''(Network of African Science Academies)''<ref name="aafrikateadusakad">[ http://www.interacademies.net/Object.File/Master/4/825/NASAC%20G8%20statement%2007%20-%20low%20res.pdf Network of African Science Academies (2007):] Joint statement by the Network of African Science Academies (NASAC) to the G8 on sustainability, energy efficiency and climate change.</ref>.
 
Seda konsensust näitlikustab ka teadusajaloolase Naomi Orkeses’e essee, mille kohaselt 928 artikli kokkuvõtete väljavõte teaduslikust andmepangast märksõnaga „globaalne kliimamuutus“ ei andnud tulemuseks ühtegi artiklit, mis oleks vastu vaielnud IPCC põhiteesidele.
<ref name="oreskes" />
<ref name="oreskes">[http://www.sciencemag.org/cgi/reprint/306/5702/1686.pdf Naomi Oreskes (2004):] The Scientific Consensus on Climate Change, in: Science Vol. 306, 4. detsember (parandatud: 21. jaanuar 2005).</ref>▼
 
Küsitlused teadlaste seas näitavad vähemalt umbkaudselt, kui palju on IPCC aruannetes kajastatud konsensus levinud ekspertide seas. <ref name="kysitluseksperdid">[http://blogs.nature.com/climatefeedback/2007/08/climate_scientists_views_on_cl_1.html Hans von Storch ja Dennis Bray arutelu] või [http://www.realclimate.org/index.php/archives/2008/09/a-new-survey-of-scientists/ Gavin Schmidt’i arutelu], 29. septembrist 2008.</ref>
Aastast 2007 pärineva küsitluse kohaselt jagavad 45–50% kliimauurijatest IPCC positsioone, samal ajal kui 15–20% peavad IPCC aruannetes kajastatut liialdatuks või, vastupidi, liiga tagasihoidlikuks hinnanguks. Vähemalt 97% küsitlusest osa võtnud teadlastest kinnitasid, et inimeste poolt põhjustatud CO² emissioonid on oluliseks kliimasüsteemi osaks ja vähemalt osaliselt viimaste aastakümnete soojenemise põhjuseks. <ref name="jamstec">[http://www.jamstec.go.jp/frsgc/research/d5/jdannan/survey.pdf Brown, Fergus W.M., Roger A. Pielke, Sr., und James D. Annan (2007):] Is there agreement amongst climate scientists on the IPCC AR4 WG1?.</ref>
Samad näitajad sai aastal 2008 läbi viidud sõltumatu küsitlus. Selle kohaselt on 97% küsitletud kliimauurijatest, kes ka aktiivselt oma erialal artikleid avaldasid, nõustunud väitega: „Inimtegevus on oluline tegur, mis mõjutab keskmist globaalset temperatuuri.“
<ref name="test" />
<ref name="test"> Originaalis: „Human activity is a significant contributing factor in changing mean global temperatures.“ [http://tigger.uic.edu/~pdoran/012009_Doran_final.pdf Doran, Peter T.; Kendall Zimmerman, Maggie (2009): Examining the Scientific Consensus on Climate Change.], In: Eos, Vol. 90, No. 3, 20. jaanuaril 2009.</ref>▼
 
==Temperatuuri tõus==
74. rida:
===Kasvuhoonegaaside kogunemine===
[[Pilt:Evidence CO2.jpg|pisi|CO<sub>2</sub> kontsentratsioon atmosfääris viimase 400 000 aasta jooksul.]]
Üks võimalik põhjus on [[kasvuhoonegaas]]ide üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib [[kasvuhooneefekt]]i.<ref>IPCC, Forthname="8MrFM" Assesment Report, Working Group I, February, 2007, http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html</ref>
 
Viimase 200 aasta jooksul on [[süsihappegaas]]i kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 [[ppm]] (0,028%) väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud
88. rida:
 
===Päikesekiirguse tugevnemine===
Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud [[Päikese aktiivsus]]e nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel <ref>Lorne Gunter,name="r67Ep" “Breaking: Warming on Jupiter, Mars, Pluto, Neptune’s Moon & Earth Linked to Increased Solar Activity, Scientists Say,” National Post, March 13, 2007.</ref> (sealhulgas ka [[Neptuun]]i kuul [[Triton]]il<ref >J. L. Elliot, et al., “Global Warming on Triton,” Nature, 393, 765, June 25, 1998.</ref>).
 
===Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg===
Soojenemist on peetud ka osaks holotseenile omasest keskmiselt [[ Bondi sündmused |1500-aastasest kliimatsüklist]], mille tekkepõhjused on ebaselged.<ref>The Physicalname="ebF5n" Evidence of Earth’s Unstoppable 1,500-Year Climate Cycle by S. Fred Singer President Science and Environmental Policy Project Adjunct Scholar National Center for Policy Analysis and Dennis T. Avery Senior Fellow Hudson Institute Adapted from their forthcoming book, Unstoppable Global Warming—Every 1,500 Years; NCPA Policy Report No. 279 September 2005 ISBN #1-56808-149-9 Web site: www.ncpa.org/pub/st/st279.</ref> Kõige enam peetakse selle tsükli võimalikuks põhjuseks [[Päikese aktiivsus]]e kõikumisi. Ometigi ei ammenda peamiselt Põhja Atlandi kliima mõjupiirkonnas täheldatav keskmiselt 1500-aastane rütmika kogu kliimale omast suurt piirkonnitist varieerivust ja dünaamikat.
 
===Ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg===
100. rida:
 
== Praeguse soojenemise võrdlus eelnevate kliimaoptimumidega ==
Praegusele soojenemisele on eelnenud [[Rooma kliimaoptimum]]i ja [[Keskaegne soe periood|Keskaegse sooja perioodi]] nime kandvad [[kliimaoptimum]]id. Mõlemal neil ajal oli Inglismaal harilikuks viinamarjade kasvatamine. Praegu tehtud aerofotode analüüside järgi on leitud Lõuna-Inglismaal seitse rooma ajast pärinevat viinamarjakasvatuse kohta, üks neist eriti suur. 11. sajandil koostatud [[Viimsepäevaraamat]] (''Domesday Book'') loetleb omakorda üles lõuna Inglismaa 46 paika kus sellal viinamarju kasvatati. Keskaegsel soojal ajal olid [[Gröönimaa]]l (Iceland), mis sai oma nime sellase roheluse järgi, põllundusest elatuvad [[Viikingid|viikingite]] asundused. Tegelikult oli Gröönimaa sama roheline kui sellele sinna inimeste meelitamiseks nime pannud [[Erik Punane]] punane. [[Pronksiaja kliimaoptimum]]i ajal umbes 1350–1250 eKr oli [[Alpid]]e mäestiku [[Aletschi liustik]] umbes 1000 m võrra lühem kui tänapäeval.<ref> Tinner,name="NBzFu" W., Lotter, A.F., Ammann, B., Condera, M., Hubschmied, P., van Leeuwan, J.F.N. and Wehrli, M. 2003. Climatic change and contemporaneous land-use phases north and south of the Alps 2300 BC to AD 800. Quaternary Science Reviews 22: 1447–1460.</ref> Kõige kõrgem temperatuur on holotseeni ajal tuvastatud umbes ajavahemikus 9000–5000 aastat tagasi väldanud [[Holotseeni kliimaoptimum]]i nime alla tuntud ajal, mida arvatakse ka [[Sahara kõrb]]e tekke põhjuseks.{{lisa viide}}
 
{{tõlkimine pooleli}}
113. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<references/>
<ref name="ipcc.ch">[http://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar4/wg1/ar4-wg1-spm.pdf IPCC Fourth Assessment Report – Working Group I Report on "The Physical Science Basis", 2007], välja otsitud 15.11.10, 19.05.11.</ref>
<ref name="Noughties">[http://www.metoffice.gov.uk/corporate/pressoffice/2009/pr20091208b.html Metoffice: “Noughties’ confirmed as the warmest decade on record], pressiteade 7. detsembrist 2009.</ref>
<ref name="climateforcings">[http://www.agu.org/pubs/crossref/2005/2005JD005776.shtml Hansen, J., Mki. Sato, R. Ruedy et al. (2005): ''Efficacy of climate forcing''s, in: Journal of Geophysical Research], 110, D18104.</ref>
<ref name="arrhenius">Jaime Wisniak: ''Svante Arrhenius and the Greenhouse Effect'', Indian Journal of Chem Technology 9 (2002) S. 165–173.</ref>
<ref name="arrhenius2">[http://www.globalwarmingart.com/images/1/18/Arrhenius.pdf Svante Arrhenius (1896): ''On the Influence of Carbonic Acid in the Air upon the Temperature of the Ground'', in: Philosophical Magazine and Journal of Science], vol. 41, lk 239–276.</ref>
▲<ref name="plass">[http://pale.nsdl.org/cac/global_warming/Plass_1956.pdf G.N. Plass (1956) ''The Carbon Dioxide Theory of Climatic Change'', Tellus 8], lk 140–154.</ref>
<ref name="charneyraport">[http://www.atmos.ucla.edu/~brianpm/download/charney_report.pdf Charney raport], 1979.</ref>
<ref name="royalsociety">[ http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=13619 Royal Society (2001):] The Science of Climate Change.</ref>
▲<ref name="royalkoos">[ http://royalsociety.org/displaypagedoc.asp?id=20742 Gemeinsame Stellungnahme der nationalen Wissenschaftsakademien der G8-Länder sowie Brasiliens, Indiens und Chinas.], The Royal Society 2005: Joint science academies’ statement: Global response to climate change, Ref 08/05.</ref>
▲<ref name="g8statement">[ http://www.nationalacademies.org/includes/G8Statement_Energy_07_May.pdf The National Academies (2007):] Joint science academies’ statement on growth and responsibility: sustainability, energy efficiency and climate protection.</ref>
▲<ref name="nationalstatement">[ http://www.nationalacademies.org/includes/climatechangestatement.pdf The National Academies (2008):] Joint Science Academies’ Statement: Climate Change Adaptation and the Transition to a Low Carbon Society.</ref>
<ref name="opinionchange">Vaata ka inglise keelset artiklit].</ref>
<ref name="euroteadusnõuk">[ http://www.esf.org/publications/position-papers.html European Science Foundation Position Paper Impacts of Climate Change on the European Marine and Coastal Environment – Ecosystems Approach], lk 7–10.</ref>
<ref name="eurogeoteadused">[http://www.copernicus.org/EGU/egustatement.pdf Position Statement of the Division of Atmospheric and Climate Sciences of the European Geosciences Union on Climate Change].</ref>
<ref name="maailmameteorol">[http://www.wmo.int/pages/mediacentre/documents/SG21_2006_E.pdf WMO’s Statement at the Twelfth Session of the Conference of the Parties to the U.N. Framework Convention on Climate Change].</ref>
<ref name="ameerikameteorol">[ http://www.ametsoc.org/policy/climatechangeresearch_2003.html Climate Change Research: Issues for the Atmospheric and Related Sciences].</ref>
<ref name="kuninglikmeteorol">[ http://www.rmets.org/news/detail.php?ID=332 Royal Meteorological Society’s statement on the IPCC’s Fourth Assessment Report].</ref>
<ref name="austraaliameteorol">[ http://www.amos.org.au/publications/cid/3/t/publications AMOS Statement on Climate Change].</ref>
<ref name="kanadameteorol">[ http://www.cmos.ca/climatechangepole.html Position Statement on Global Warming], – Canadian Meteorological and Oceanographic Society (Updated, 2007).</ref>
<ref name="usafüüsika">[ http://www.aps.org/policy/statements/07_1.cfm American Physical Society:] National Policy – 07.1: CLIMATE CHANGE.</ref>
<ref name="aafrikateadusakad">[ http://www.interacademies.net/Object.File/Master/4/825/NASAC%20G8%20statement%2007%20-%20low%20res.pdf Network of African Science Academies (2007):] Joint statement by the Network of African Science Academies (NASAC) to the G8 on sustainability, energy efficiency and climate change.</ref>
▲<ref name="oreskes">[http://www.sciencemag.org/cgi/reprint/306/5702/1686.pdf Naomi Oreskes (2004):] The Scientific Consensus on Climate Change, in: Science Vol. 306, 4. detsember (parandatud: 21. jaanuar 2005).</ref>
<ref name="kysitluseksperdid">[http://blogs.nature.com/climatefeedback/2007/08/climate_scientists_views_on_cl_1.html Hans von Storch ja Dennis Bray arutelu] või [http://www.realclimate.org/index.php/archives/2008/09/a-new-survey-of-scientists/ Gavin Schmidt’i arutelu], 29. septembrist 2008.</ref>
<ref name="jamstec">[http://www.jamstec.go.jp/frsgc/research/d5/jdannan/survey.pdf Brown, Fergus W.M., Roger A. Pielke, Sr., und James D. Annan (2007):] Is there agreement amongst climate scientists on the IPCC AR4 WG1?.</ref>
▲<ref name="test"> Originaalis: „Human activity is a significant contributing factor in changing mean global temperatures.“ [http://tigger.uic.edu/~pdoran/012009_Doran_final.pdf Doran, Peter T.; Kendall Zimmerman, Maggie (2009): Examining the Scientific Consensus on Climate Change.], In: Eos, Vol. 90, No. 3, 20. jaanuaril 2009.</ref>
<ref name="8MrFM">IPCC, Forth Assesment Report, Working Group I, February, 2007, http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html</ref>
<ref name="r67Ep">Lorne Gunter, “Breaking: Warming on Jupiter, Mars, Pluto, Neptune’s Moon & Earth Linked to Increased Solar Activity, Scientists Say,” National Post, March 13, 2007.</ref>
<ref name="ebF5n">The Physical Evidence of Earth’s Unstoppable 1,500-Year Climate Cycle by S. Fred Singer President Science and Environmental Policy Project Adjunct Scholar National Center for Policy Analysis and Dennis T. Avery Senior Fellow Hudson Institute Adapted from their forthcoming book, Unstoppable Global Warming—Every 1,500 Years; NCPA Policy Report No. 279 September 2005 ISBN #1-56808-149-9 Web site: www.ncpa.org/pub/st/st279.</ref>
<ref name="NBzFu">Tinner, W., Lotter, A.F., Ammann, B., Condera, M., Hubschmied, P., van Leeuwan, J.F.N. and Wehrli, M. 2003. Climatic change and contemporaneous land-use phases north and south of the Alps 2300 BC to AD 800. Quaternary Science Reviews 22: 1447–1460.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine"