Joséphine de Beauharnais: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
19. rida:
Alexandre'le pandi süüks Mainzi piiramise vähene finantsiline toetus ning süüdistati aristokraadist revolutsiooni vastase ja kahtlusalusena. Ta mõisteti surma ning giljotiini alla läks ta koos oma nõo, Augustiniga, 23. juulil 1794. aastal Concorde'i väljakul(tollal Revolutsiooni väljakul). Viis päeva hiljem vabastati Joséphine vanglast, kuna Terror oli koos Robespierre'iga langnenud. Vabadusse lasti ta 27. juulil 1794. aastal. 1795. aastal lubas seadus talle Alexandre'lt võetud vara tagasi anda.
== Abielu Napoleoniga ==
Joséphine de Beauharnais'l oli afääre mitmete tolleaegsete poliitiliste juhtidega, kaasa arvatud Paul François Jean Nicolas Barras'ga. 1795.aastal kohtus ta endast kuus aastat noorema Napoleon Bonaparte'ga ja temast sai mehe armuke. Detsembris kirjutas mees talle:"Juba ärgates olen ma sind täis. Kujutis sinust ja eilse öö joovastav nauding pole minu meeltest kadunud." 1796.aasta jaanuaris palus Bonaparte naise kätt ja nad abiellusid 9.märtsil. Enne Napoleoniga kohtumist tunti naist Rose'na, mees aga eelistas kutsuda teda Joséphine'iks ja naine võttis endale selle nime.
Napoleoni perekond ei suhtunud sellesse abielusse hästi. Nad olid vapustatud sellest, et Napoleon abiellus endast vanema lesega, pealegi olid tal lapsed. Eriti tigedad olid naise vastu Napoleoni ema ja õed, kuna nad tundsid end Joséphine'i seltskonnas kohmetult. Kaks päeva pärast pulmi pidi mees lahkuma, et Prantsuse vägesid Itaaliasse viia. Lahusoleku ajal saatis Napoleon Joséphine'ile mitmeid armastuskirju.
Pariisi maha jäetud Joséphine'il oli 1796.aastal afäär kena hussaari, Hippoclyte Charles'iga. Kui kuulujutud Napoleonini jõudsid, oli mees raevunud ja tema armastus Joséphine vastu polnud enam kunagi endine.
1789.aastal viis järjekordne sõjakäik Napoleoni Egiptusesse. Selle sõjakäigu ajal oli Napoleonil endal afäär ühe nooremohvitseri naise, Pauline Fourès'ga, kes sai tuntuks kui "Napoleoni Kleopatra". Pärast seda afääri ei olnud Joséphine'i ja Napoleoni suhted kunagi endised. Mehe kirjades oli vähem armastust. Joséphine enam armukesi ei pidanud, kuid Napoleoni armuseiklused jätkusid. 1804.aastal ütles ta:"Võim on minu armuke."
1800.aasta detsembris oleks Joséphnie peaaegu surma saanud. Napoleoni vastu kavatsetud Saint-Nicaise tee vandenõus oli tänava äärde, käru alla pandud pomm. 24.detsembril otsustasid Joséphine ja Napoleon, koos mitmete sõprade ja perega, minna teatrisse Joseph Haydn'i ooperit vaatama. Seltskond reisis kahes tõllas: Joséphine oli koos oma tütre Hortense, raseda meheõe Caroline Murat ning kindral Jean Rapp'iga teises ning Napoleon oma seltskonnaga esimeses tõllas. Joséphine oli minekuga viivitanud, kuna oli tahtnud oma uut siidisalli õigesti kanda, aga Napoleon oli oma seltskonnaga juba lahkunud. Pomm plahvatas just siis, kui Joséphine'i tõld sellest möödus. Plahvatus tappis mitu kõrvalseisjat, purustas tõlla aknad, mille kild Hortense'i kätt lõikas. Kuna suuremaid vigastusi ei olnud, jätkati sõitu.
{{JÄRJESTA:Beauharnais, Joséphine de}}
| |||