Glasgow: erinevus redaktsioonide vahel

Pidev asustus on Glasgow's alates [[6. sajand]]ist. [[12. sajand]]il kirjutas [[piiskop]] [[Jocelyn]], et [[7. sajand]]il tegutsenud [[Pühapühak|püha]] [[Kentigern]] ehk Pühapüha Mungo olevat rajanud Glasgow'sse [[klooster|kloostri]], mille ümber olevat kerkinud küla. Kentigern ehk Mungo ise olevat saanud piirkonna esimeseks piiskopiks. Tema mälestuseks on [[Glasgow' vapp|Glasgow' vapil]] kujutatud lindlindu, puupuud, sõrmust suus hoidevhoidvat kala ja kellkella, mis on Kentigerni nelja imeteo sümbolid.

Piiskopi asupaigana oli Glasgow ümbruskonna usuelu keskus. 1150. aasta paiku peeti Glasgow's ka iga-aastast 8kaheksa päeva kestvat [[laat]]a.

[[1123]]. aastal alustati KentigernKentigerni-Mungo väidetava haua ümber [[Glasgow katedraal|katedraal]]i rajamist. Katedraal õnnistati sisse aastal [[1136]]. Edaspidi asendati see suuremaga ja tehti juurdeehitusi, näiteks aastal [[1233]] nimetatakse katedraali ikka alles ehitusjärgus olevana. Katedraali ehitamise ajal hakkas Glasgow linnaks kujunema ja linnaõigused sai ta [[1178]]. aastal.

[[1285]]. aastal ehitati üle Clyde'i jõe [[Glasgow' sild]].

Keskajal tabas linna mitu [[katk]]u[[epideemia]]t:, aastatel [[1350]], [[1504]], [[1574]] ja [[1584]].

Alates [[1707]]. aastast kuulub Glasgow SuurbritanniasseSuurbritannia koosseisu. See andis Glasgow'le, nagu kogu Šotimaale, juurdepääsu [[Briti impeerium]]i tohutule turule, sealhulgas [[Põhja-Ameerika]]le.

[[Clyde'i jõgi]] oli madal ega võimaldanud suurtel laevadel sadamasse sõita. Sellepärast rajati Firth of Clyde'i kaldale eeslinn [[Port Glasgow]], kuhu laevad sõita said, sest Firth of Clyde on sügav. Glasgow sai kiiresti [[tubakas|tubaka]], [[suhkur|suhkru]] ja [[puuvill]]aga kauplemise keskuseks. Sajandi lõpul käis üle poole Briti tubakakaubandusest Glasgow' kaudu. [[1821]]. aastal möödus Glasgow rahvaarvu poolest Šotimaa pealinnast [[Edinburgh]]ist. [[19. sajand]]i lõpul oli ta [[London]]i järel Suurbritannia suuruselt teine linn.