Amfetamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Abi: en:Amphetamine |
||
1. rida:
{{toimeta}}
{{Ravim
| IUPAC =
'''Amfetamiin''' (alfa-metüül-[[fenetüülamiin]]) on [[sünteetiline]] [[stimulant]]. Varem on amfetamiini [[ravim]]ina kasutatud [[narkolepsia]], [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] ([[RHK-10]] kood F90.0) raviks ning [[söögiisu]] vähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Seda kasutatakse ka [[mõnuaine]]na ning [[doping]]una (need kasutusviisid on illegaalsed).▼
| pilt = Racemic amphetamine 2.svg
| laius = 300px
| pilt2 = D-Amphetamine-3D-balls.png
| laius2 = 200px
| tekst =
| CAS = 300-62-9
| ATCvet = QN06BA01
| ATC_prefix = N06
| ATC_suffix = BA01
| PubChem = 3007
| DrugBank = DB00182
| valem = {{Valem||C|9|H|1|3|N|}}
| mass = 135.20622 g/mol
| biosaadavus =
| seondumine =
| metabolism =
| p-aeg =
| eritus =
| rasedus US =
| manustamine =
}}
'''Amfetamiin''' (''amphetaminum'') (alfa-metüül-[[fenetüülamiin]]) on tsentraalse stimuleeriva toimega ravi- ja narkootiline aine (sümpatikomimeetikum).<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 35:204</ref>
Amfetamiin on ka oma struktuurklassi aine, kuhu kuuluvad mitmed psühhoaktiivsed variandid, nagu [[MDMA]] (Ecstasy) ja [[metamfetamiin]]. Amfetamiin on [[Fenetüülamiin|fenetüülamiini]] homoloog.
Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema [[isomeer]]id ning [[soolad]] [[ÜRO]] vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all.<ref>[http://www.incb.org/pdf/e/conv/convention_1971_en.pdf Convention on Psychotropic Substances, 1971. United Nations]</ref>▼
==Nimetused ja tähised==
[[CAS-i registreerimisnumber]] on 300-62-9. [[PubChem]]i number on 3007.
Valem: C<sub>9</sub>H<sub>13</sub>N
Farmakoterapeutiline grupp: psühhoanaleptikumid.
[[ATC-kood]]: '''N06BA01'''.
== Ravimina ==
{{ravi}}
▲
Esimene nn raviotstarbeline amfetamiin oli [[bensedriin]].
1937. aastal manustas psühhiaater [[Charles Bradley]] ''[[Emma Pendleton Bradley Home in Providence]]'' 'is, [[Rhode Island]]il, mille [[direktor]] ta oli, probleemseks peetavatele lastele [[peavalu]] leevendamiseks bensedriini. Juba nädala pärast märkas Bradley bensedriini saanud laste käitumises muutuseid, paranesid nende õppeedukus, sotsiaalsed interaktsioonid ja emotsionaalne vastus.
Bradley avaldas kaks uuringut. Esimese uuringu tarbeks valis ta 30 haiglas olevat last ja teise uuringu tarbeks, mis kestis 3. aastat, 100 haiglas olevat last. Uuringutes osalenud lapsed olid vanuses 5 kuni 14 aastat, enamalt jaolt poisid ja normaalse [[intelligents]]iga. Uuringute sisuks oli tabletivormis bensedriini saanute reaktsioonide uurimine.<ref>Madeleine P. Strohl, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3064242/ Bradley’s Benzedrine Studies on Children with Behavioral Disorders], Yale J Biol Med. 2011 märts; 84(1): 27–33. PMCID: PMC3064242, [2017, veebruar 5]</ref><ref>C. Bradley, ‘The Behavior of Children Receiving Benzedrine’, American Journal of Psychiatry, 94, (1937) 577-585</ref>
==Legislatsioon==
▲Alates 1971. aastast on amfetamiin ja tema [[isomeer]]id ning [[soolad]] [[ÜRO]] vastava konventsiooni alusel liigitatud ainete hulka, mille kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on väga range kontrolli all.<ref>[http://www.incb.org/pdf/e/conv/convention_1971_en.pdf Convention on Psychotropic Substances, 1971. United Nations]</ref>
Neid aineid kasutatakse ka [[mõnuaine]]na ning [[doping]]una (need kasutusviisid on illegaalsed).
[[File:Amphetamine Synthesis V.1.svg|750px|Synthesis]]
Amfetamiini sünteesis esmakordselt aastal [[1887]] [[Rumeenia]] keemik [[Lazar Edeleanu]] [[Berliini ülikool]]is. Ta nimetas selle fenüülisopropüülamiiniks.
; Amfetamiini loomkatsed
Hiirtel, kellele regulaarselt amfetamiinisüste (0,4 mg/kg/päevas) tehti, vähenes [[tüümus]]e, [[põrn]]a ja perifeersete [[T-rakk]]ude populatsioon. Hinnanud põrna lümfoidrakkude blastogeenset vastust, tuvastati, et amfetamiin inhibeerib T-rakkude paljunemist.<ref>Freire-Garabal M, Balboa JL, Núñez MJ jt, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1910138 Effects of amphetamine on T-cell immune response in mice.], Life Sci. 1991;49(16):PL107-12., PMID: 1910138, ''[2017, veebruar 6]''</ref>
{{pooleli}}
==Viited==
{{viited}}
==Veebikirjandus==
{{Portaal|Meditsiin}}
* Pin-I Chen, Aiqin Cao, Kazuya Miyagawa, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5256132/ Amphetamines promote mitochondrial dysfunction and DNA damage in pulmonary hypertension]'', JCI Insight. 26. jaanuar 2017; 2(2): e90427. doi: 10.1172/jci.insight.90427, PMCID: PMC5256132
* Chelsea Harvey, ''[https://www.washingtonpost.com/news/energy-environment/wp/2016/08/26/how-amphetamine-use-may-be-affecting-our-waterways/?utm_term=.dcb597cd6f8e How amphetamine use may be affecting our waterways]'', 26. august 2016
* Talus J. McCowan, Archana Dhasarathy ja Lucia Carvelli, ''[http://www.avensonline.org/fulltextarticles/jap-2330-2178-s1-0001.html The Epigenetic Mechanisms of Amphetamine]'', J Addiction Prevention. 2015;S(1): 7.
* Nicolas Rasmussen, PhD, MPhil, MPH, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2377281/ America’s First Amphetamine Epidemic 1929–1971 A Quantitative and Qualitative Retrospective With Implications for the Present]'', Am J Public Health. juuni 2008 ; 98(6): 974–985, doi: 10.2105/AJPH.2007.110593, PMCID: PMC2377281
[[Kategooria:Narkootilised ained]]
[[Kategooria:Areenid]]
[[Kategooria:Ravimid]]
| |||