Terrorism: erinevus redaktsioonide vahel

Sõna ''terrorism'' on tuletatud [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast <em>terror</em> ('ehmatus', 'hirm', 'füüsiline vägivald', 'õud') ning seda kasutati [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suure Prantsuse revolutsioon]]i ajal. Siis mõisteti [[prantsuse keel|prantsuskeelse]] sõna <em>terreur</em> all revolutsioonivastases tegevuses kahtlustatavate suhtes vägivalla- ja repressiooniderohket korda, mille kehtestas Rahvapäästekomitee (<em>Comité de salut public</em>) aastail 1793-1794 ning mille käigus hukkus kuni 40 000 inimest. Siiani ei ole olemas terrorismi ühest definitsiooni, käibel olevaid või piirkonniti aktsepteeritud variante on eri andmeil kahesaja ümber. Terrorismi defineerimise raskused on seotud eelkõige kolme asjaoluga: sõna erineva tähendusega ajaloo jooksul, külma sõja aegse käsitlemisega propagandasõjas ning riikide tahtmatusega saavutada üheselt mõistetav ja siduv õiguslik lahend ÜRO egiidi all.

Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseprovotseerimiseks või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism.

[[Rahvusvaheline terrorism]] ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid [[terroristlik taktika|terroristliku taktika]] kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. [[Terroriorganisatsioonid]], [[äärmusliikumised]] ning nende toetajad püüavad vägivaldseltvägivalda kasutades destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kauduhirmutamisega.

Terror on idee, mida pole võimalik võita sõjaliste vahenditega. Seda näitavad ka terroriaktid, mille põhjused on ühiskonnas.

Tänapäeva terrorismi peamisteks ideoloogilisteks allikateks tuleb pidada 18. sajandi Suurt Prantsuse revolutsioonirevolutsioonii ning 19. sajandi keskel Venemaal tegutsenud revolutsioonilisi ja anarhistlikke liikumisi, kes kasutasid oma ideede levitamiseks ja eesmärkide saavutamiseks terroristlikke meetodeid. Terrorismi areng enne Esimest maailmasõda Euroopas tõi kaasa sellise nähtuse nagu riikliku toetusega terrorism. 20. sajandiga kaasnes aga kõige mastaapsem terroriajastu fašistliku[[bolševism|bolševistliku]] ItaaliaVenemaa, Saksamaa[[kommunism|kommunistliku]] ja[[Nõukogude kommunismiLiit|Nõukogude pooleLiidu]], püüdleva[[fašism|fašistliku]] NItaalia Liiduja [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa kehtestatud totalitaarsete režiimide näol, mis hoidsid hirmus ja hukkasid teisitimõtlemise eest miljoneid inimesi.

Pärast Teist maailmasõda algas [[külm sõda]] ehk varjatud sõjategevus, sest avalik konflikt oleks võinud olla katastroofiliste tagajärgedega. Aastakümneid kestnud varjatud sõjategevuse ajal upitasid mõlemad vaenupooled võimule ja rahastaisidrahastasid mitmeid poliitilisi režiime ja liikumisi, valmistades ette tuhandeid iga masti partisane, vastupanuvõitlejaid, terroriste, separatiste, natsionaliste. Tihti kasutati ühiskondade destabiliseerimiseks palgamõrtsukate teenuseid. Samal ajal kasvas ühiskondades protestilaine ning rahulolematus, mis väljendus erinevate usuliidrite, apokalüptiliste prohvetite, usupuhastajate, sektide, paramilitaarsete organisatsioonide ning teiste tihti vägivaldseid meetodeid kasutavate rühmitisterühmituste ja gruppide poolehoidjate ja liikmete arvu kasvus.

Kui kahe ideoloogia ja süsteemi 74 aastataastakümneid kestnud vastasseis kulmineeruslõppes NNõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal. Siis, ennustati uue ja parema ning turvalisema, liberaalse demokraatia väärtuste ümber koonduva maailma teket. Siiski oli gigantide võitluse varjus ja osalt ka nende endi toetusel juba aastaid arenenud ja muteerunud uus oht - rahvusvaheline terrorism.  Terrorism kui välispoliitiline vahend - riiklik sunniviisiline diplomaatia või riikide ja/või valitsuse ja teisitimõtlejate vaheline (varju)sõja liik - on käesoleval ajal maailmas pigem taandumas. Saabumas on aga globaalse terroristliku võrgustiku käsutuses olevate ning "püha" eesmärgi täitmisele programmeeritud organiseeritud vägivalla ajastu, kelle taga seisavad mitmesugused jõud.