Püha Elmo tuleks nimetatakse helendavat elektrisädet. Oma olemuselt on tegutegemist plasmaga[[plasma]]ga ehk [[ionisatsioon|ioniseeritud]] gaasiga. Tavaline gaas koosneb neutraalsetest molekulidest[[molekul]]idest või aatomitest[[aatom]]itest, aga plasma koosneb ioonidest[[ioon]]idest ja elektronidest[[elektron]]idest. Sellist olekut saab tekitada, kui lüüa tavalistest aatomitest välja elektronid, näiteks elektrijõu toimel. Erinevalt tavalisest gaasist on plasma väga hea [[elektrijuht]] (vabade elektronide tõttu).{{lisa viide}} Püha Elmo tuleks nimetatakse [[Koroonalahendus|koroonalahendust]], kus elektrisäde helendab. Helendus tekib teravate punktide ümber, kuna teravatesse punktidesse kogunevad elektrilaengud. Elektrivälja tugevus teravate punktide ümber võib olla piisavalt suur, et võimaldada ioniseerida õhus olevat neutraalset gaasi ehk lüüa elektronid välja õhus olevatest gaasidest. See avaldub valguslahendusena. Nähtust on ära kasutatud. Näiteks [[luminofoorlamp|luminofoorlambid]] toimivad samal põhimõttel.<ref>{{Netiviide |URL=https://www.scientificamerican.com/article/quotwhat-causes-the-stran/ |Pealkiri=What causes the strange glow known as St. Elmo's Fire? Is this phenomenon related to ball lightning? |Väljaanne=[[Scientific American]] |Kasutatud=16. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide |Autor=Scott |URL=http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/causes-st-elmos-fire/ |Pealkiri=What causes Saint Elmo’s Fire? |Väljaanne=Today I Found Out |Aeg=14. aprill 2014 |Kasutatud=16. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}</ref> [[Elektrivool]] ioniseerib gaasi lambis (argooni[[argoon]]i) ja see põhjustab [[elektromagnetlaine]], mille pikkus jääb meile nähtavasse vahemikku. Lahenduse värvus sõltub gaasidest. Õhus on peamiselt [[lämmastik]] ja [[hapnik]] ning seetõttu paistab selline lahendus õhus meile sinaka, lillana. Selleks, et üldse oleks võimalik gaasi ioniseerida, peab olema tugev [[elektriväli]], see peab ületama 30 kV/cm teravike ümber.{{lisa viide}} Sellised tugevad elektriväljad tekivad peamiselt äikese[[äike]]se ajal, kus maa ja pilvede vahel on suur potentsiaalipotentsiaalide erinevus. Seda nähtust seostatakse enim just laevade tippudega, kuna need olid vanasti ühed vähesed ehitised, mis olid küllaltki kõrged, aga mis põhiline, teravad. Keegi ei teadnud elektrist suurt midagi ja rauast teravaid tippe niisama keegi hoovi peale püsti ei pannud. Koroonalahendus põhjustab ka suurtes elektriliinides voolukadusid. Tegelikult see sõltub palju ka õhurõhust ja õhuniiskusest – õhurõhu vähenemisel ja niiskuse suurenemisel tekib rohkem koroonalahendust. Peamine asi, mille järgi teha vahet välgul ja koroonalahendusel, on just helendamine: koroonalahendus helendab, välk aga on konstante elektrisäde.
