Vikipeedia

Kiirabi: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
3. rida:
[[File:Põltsamaa kiirabi.jpg|pisi|[[Tartu Kiirabi]] sõiduk.]]
'''Kiirabi''' ehk '''haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi''' on [[Erakorraline meditsiiniabi|erakorralise meditsiiniabi]] liik, mille puhul antakse erakorralist abi sündmuskohal, kus inimene eluohtlikult haigestus või haigusseisund eluohtlikult süvenes.
 
==Kiirabi ajalugu==
[[Pilt:Edwin Smith Papyrus v2.jpg|pisi|Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst]]
Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni [[20. sajand eKr|20. sajandi]] eKr keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles [[1960. aastad|1960. aastatest]]. Erakorraline meditsiin on lähedalt seotud sõjameditsiiniga ning sellest valdkonnast kandunud tsiviiltervishoidu.<br>
 
<br>Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada [[Vana-Egiptus|vanaegiptlastele]]<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_medicine Ingliskeelse Vikipeedia artikkel History of medicine]</ref>. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahuni [[günekoloogia|günekoloogiline]] [[papüürus]], on pärit Vana-Egiptusest<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Kahun_Gynaecological_Papyrus Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Kahun Gynaecological Papyrus ]</ref>. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 [[eKr|e.m.a]] pärineva [[Meditsiin|meditsiinilise]] [[traktaat|traktaadiga]]. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb samuti Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüürus<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Edwin_Smith_Papyrus Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Edwin Smith Papyrus]</ref>, mis on dateeritude aastasse 1500 e.m.a. Edwin Smithi papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist [[lahing]]us [[trauma|vigastatute]] ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi<ref>[http://hkcem.hkjem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf The evolution of emergency medicine Hong Kong j.emerg.med. 2001;8:84-89]</ref>. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani. <br>
Tervishoiu aluspõhimõtete (diagnoos, haiguse ennetamine jmt) kasutuselevõtu saab omistada [[Vana-Egiptus|vanaegiptlastele]]<ref name="h5RXy" />. Ka on vanim teadaolev meditsiiniabi käsitlev dokument, Kahuni [[günekoloogia|günekoloogiline]] [[papüürus]], on pärit Vana-Egiptusest<ref name="SW5pM" />. Tegemist on ligikaudu aastast 1800 [[eKr|e.m.a]] pärineva [[Meditsiin|meditsiinilise]] [[traktaat|traktaadiga]]. Kaasaegses tähenduses erakorralist arstiabi käsitleb samuti Vana-Egiptusest pärit Edwin Smithi papüürus<ref name="Npvo7" />, mis on dateeritude aastasse 1500 e.m.a. Edwin Smithi papüüruse puhul on tõenäolisel tegemist [[lahing]]us [[trauma|vigastatute]] ravisoovitustega. Nimetatud traktaadis on näiteks käsitletud alalõualiigese nihestuse ravi<ref name="4ZAvp" />. Kirjeldatud meetodit kasutatakse tänapäevani.
<br>Ligikaudu aastal 100 e.m.a ehitati [[Rooma riik|Rooma riigis]] valetudinariumi-nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana-Rooma kindluste varemeist<ref>http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/techniques/valetudinaria.aspx</ref>. Valetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et [[Julius Caesar|J. Caesar]] nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. Sündmuskohal abi andmise järel tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema<ref>http://books.google.ee/books?id=1D8QAQAAMAAJ&dq=eyewitness+guide-+medicine&focus=searchwithinvolume&q=caesar</ref>.<br>
 
<br>1767 moodustati [[Amsterdam]]is kodanike aktiiv, kes abistas uppunuid ja levitas infot abistamise kohta.
Ligikaudu aastal 100 e.m.a ehitati [[Rooma riik|Rooma riigis]] valetudinariumi-nimelised asutused. Mitmed neist on osaks Vana-Rooma kindluste varemeist<ref name="mCIMN" />. Valetudinariumi kogu olemusest ei ole selget ülevaadet, sest vähemalt osaliselt võis tegemist olla laoga. Samas on teada, et [[Julius Caesar|J. Caesar]] nõudis meedikute viibimist lahinguväljal, et abi andmine oleks võimalikult kiire. Sündmuskohal abi andmise järel tuli kannatanud viia just valetudinariumisse paranema<ref name="Q9UUT" />.
 
1767 moodustati [[Amsterdam]]is kodanike aktiiv, kes abistas uppunuid ja levitas infot abistamise kohta.
 
[[Napoleon I]] juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique-Jean Larrey (1766–1842). Tema initsiatiivil loodi 1792. aastal nn liikuvad ambulatooriumid ([[Prantsuse keel|prantsuse]] ''ambulances volantes'')<ref name="KA0hM" />. Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka [[triaaž]] aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval [[Auastmed|auastme]], mis senini oli abiandmise järjekorra määranud.
 
1800. aastate alguses käivitus sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 loodi [[London]]is koolerahaigete transpordiks mõeldud [[Vanker (male)|hobuvankriga]] kiirabibrigaad. Meditsiini arengule vastavalt oli tegu puhtalt transpordivahendiga. [[19. sajand]]i lõpuks paigutati kiirabibrigaadid haiglasse, kust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19. sajandi jooksul toimus erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini, on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama.
<br>[[Napoleon I]] juhitud Itaalia sõjakäigu ajal tõi erakorralisse meditsiini murrangu prantsuse arst Dominique-Jean Larrey (1766–1842). Tema initsiatiivil loodi 1792. aastal nn liikuvad ambulatooriumid ([[Prantsuse keel|prantsuse]] ''ambulances volantes'')<ref>http://www.trauma.org/archive/history/prehospital.html#larrey01</ref>. Nende eesmärgiks oli kiire haavatute evakueerimine sõjaväljalt alguses sidumispunkti ja edasi haiglasse. Temale omistatakse ka [[triaaž]] aluspõhimõtete loomist. Lahinguväljal aitas ta esmalt raskemini haavatuid, jättes kõrval [[Auastmed|auastme]], mis senini oli abiandmise järjekorra määranud.
 
1853. aastal puhkenud [[Krimmi_sõda|Krimmi sõjas]] haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid [[koolera]] ja [[tüüfus]]e puhangud. 1854. aastal sõitis [[meditsiiniõde]] [[Florence_Nightingale]] koos 38 enda väljaõpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi<ref name="71rVn" />. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times kaudu üles täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkesiga suudeti luua raviks vajalikud tingimused ja töökorraldus. Ehkki bakterite [[Domeen_(bioloogia)|domeen]] oli teada vähemalt 1763. aastal,<ref name="vVQHD" /> ei pidanud meedikud saavutatud [[suremus]]e langust hea [[hügieen]]i tulemuseks. Rõhutati värske [[Õhk|õhu]], töötava [[kanalisatsioon]]i ja piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud [[Laatsaret|laatsaretti]] ja The Timesi artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat<ref name="VLh4V" /> saab lugeda esimesteks sõjaväe välihaiglateks.
1800. aastate alguses käivitus sõjameditsiinikogemuste rakendamine tsiviiltervishoius. 1832 loodi [[London]]is koolerahaigete transpordiks mõeldud [[Vanker (male)|hobuvankriga]] kiirabibrigaad. Meditsiini arengule vastavalt oli tegu puhtalt transpordivahendiga. [[19. sajand]]i lõpuks paigutati kiirabibrigaadid haiglasse, kust neid sai välja kutsuda haigete haiglasse viimiseks. 19. sajandi jooksul toimus erakorralise meditsiini sõjaväelise ja tsiviilharu lõimumine. Ehkki tänapäevani eristatakse tsiviil- ja sõjameditsiini, on tegemist pigem kontekstipõhise jaotusega. Ravimetoodika on mõlemas pooles sama.<br>
<br>1853. aastal puhkenud [[Krimmi_sõda|Krimmi sõjas]] haavatute evakuatsiooni juba kasutati, kuid haavatute ravi toimus antisanitaarsetes tingimustes. Puudu oli nii meedikutest kui töövahenditest. Sagedased olid [[koolera]] ja [[tüüfus]]e puhangud. 1854. aastal sõitis [[meditsiiniõde]] [[Florence_Nightingale]] koos 38 enda väljaõpetatud õega tööle Selimiye sõjaväebaasi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Barracks</ref>. Nähes meditsiiniabi halba olukorda, kutsus F Nightingale ajalehe The Times kaudu üles täiustama sõjameditsiini. Koostöös haigla ülema dr Edmund Alexander Parkesiga suudeti luua raviks vajalikud tingimused ja töökorraldus. Ehkki bakterite [[Domeen_(bioloogia)|domeen]] oli teada vähemalt 1763. aastal,<ref>http://explorable.com/discovery-of-bacteria</ref> ei pidanud meedikud saavutatud [[suremus]]e langust hea [[hügieen]]i tulemuseks. Rõhutati värske [[Õhk|õhu]], töötava [[kanalisatsioon]]i ja piisava toitmise tähtsust, mis vastasid ajastu arusaamadele raviprotsessist. Algselt Slimiye baasis paiknenud [[Laatsaret|laatsaretti]] ja The Timesi artikli järel ehitatud Renkioi välihaiglat<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Renkioi_Hospital</ref> saab lugeda esimesteks sõjaväe välihaiglateks.<br>
 
[[Pilt:CivilWarambulancecrew.jpg|pisi|Kiirabi USA kodusõjas.]]
[[USA_kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] puhkemise ajaks 1861. aastal oli erakorralises meditsiiniabis üheks peamiseks edasiminekuks [[kloroform]]i avastamine. Esimene anesteesia tehti kloroformiga 1847. aastal, mis 14 aastat hiljem alanud kodusõja alguseks oli laiemalt levinud. Algselt mitterahuldavalt organiseeritud meditsiiniteenistuse parandamises saavutas enam edu Unioon. Kasutusele võeti haavatute ravi lahinguväljal, [[amputatsioon|amputeerimine]] kloroformi ning [[etanool]]i kombinatsioonnarkoosis ning jõelaevadele paigutatud välihospidalid<ref>https: name="a2sTN" //en.wikipedia.org/wiki/Medicine_in_the_American_Civil_War</ref>. Ameerika Ühendriikide kodusõda saab lugeda esimeseks [[tehnoloogia|tehnoloogiliselt]] modernseks sõjaks<ref>http: name="Zmb0S" //www.uwgb.edu/dutchs/westtech/x1stmodw.htm</ref>. Kasutusse võeti tõhusam sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis sai aga esmakordselt rääkida tervet sõjaväge haaranud sõjameditsiinisüsteemist.<br>
<br>Märgilise tähendusega oli 1908. aastal toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini [[kongress]] Frankfurdis<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14508701</ref>. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935. aastal avaldas Saksa kirurg M Kirchner seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema. Seisukoht oli risti vastupidine tolleaegsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda<ref>http://www.hkcem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf</ref>. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko-germaani kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.<br>
 
Märgilise tähendusega oli 1908. aastal toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini [[kongress]] Frankfurdis<ref name="faBCT" />. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935. aastal avaldas Saksa kirurg M Kirchner seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema. Seisukoht oli risti vastupidine tolleaegsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda<ref name="edClr" />. Antud seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko-germaani kiirabikorraldusele, mille järgi eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.
[[Esimene_maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest [[Teine_maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas [[innovatsioon]]. Esimeses maailmasõjas muutus tavaliseks [[Autotööstus|autodega]] teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte.<ref>http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/themes/war/warzone.aspx</ref> Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakordselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.<br>
 
<br>1949. aastal näitas initsiatiivi dr K. Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema<ref>http://www.basics.org.uk/about_us/a_brief_history_of_basics</ref>. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriigilisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänaseks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon<ref>http://www.basics.org.uk/</ref>. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad<ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9437353</ref>. Plaan oli esialgselt viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ning opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950. aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma. Haiglaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakati vaatlema kui haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet.<br>
[[Esimene_maailmasõda|Esimese maailmasõja]] algusest [[Teine_maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni jätkus erakorralise meditsiini valdkonnas [[innovatsioon]]. Esimeses maailmasõjas muutus tavaliseks [[Autotööstus|autodega]] teostatav kiirabitransport. Samuti võeti Esimeses maailmasõjas kasutusele kuldse tunni põhimõte.<ref name="ZMBAX" /> Teises maailmasõjas kasutati haavatute transpordiks esmakordselt õhukeid. Tsiviilvaldkonna erakorraline meditsiin jäi aga vaatamata sõjakogemustele ajast maha.
<br>1954. aastal demonstreeris J. Elam esmakordselt, et [[elustamine|elustamisvõtted]] on efektiivsed<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/James_Elam</ref>. Elustamisvõtted olid tuntud ka varem, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus [[vereringe]]t. Peatselt järgnes teine läbimurre. 1956. aastal avaldati [[artikkel]], kus P. Zoll tõestas, et inimkehale mõjuva [[elekter|elektrienergiaga]] on võimalik muuta südame rütmi. Sündis defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused said 1980. aastateks kiirabi põhioskuseks.<br>
 
<br>Kiirabi organiseerimisel saadi suuri kogemusi [[Korea sõda|Korea]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. Alguse sai süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutus haigete transport [[helikopter]]itega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis oli terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest<ref>http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052748703298004574455011023363866?mod=WSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052748703298004574455011023363866.html%3Fmod%3DWSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond</ref> on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi jahutamine ehk terapeutiline hüpotermia vähendab vereringe taastumise järel üldist hapnikutarvet, seeläbi ka hapniku suhtelist puudujääki.
1949. aastal näitas initsiatiivi dr K. Easton. Nähes haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi nõrka organiseeritust, kutsus ta arste vabatahtlikult liiklusõnnetustele kohale minema<ref name="dIStH" />. Algatust nähakse ühe peamise lähtepunktina Inglismaal loodud üleriigilisele kiirabisüsteemile. Dr Eastoni algatusest on tänaseks saanud operatiivteenistusi vabatahtlikult abistavate meedikute organisatsioon<ref name="Zcs2N" />. 1957 loodi Saksamaal esimene arsti juhtimisel töötanud kiirabibrigaad<ref name="awXlE" />. Plaan oli esialgselt viia sõjakogemused tsiviilmeditsiini ning opereerida haigeid sündmuskohal. Kontseptsioon kandepinda siiski ei leidnud. Küll aga võib alates 1950. aastate algusest näha tendentsi, kus haiglasisene ja haiglaeelne erakorraline meditsiin hakkavad üksteisest nähtavalt eralduma. Haiglaeelsele erakorralisele meditsiinile (kiirabile) hakati vaatlema kui haiglasisesele erakorralisele abile eelnevat astet.
 
1954. aastal demonstreeris J. Elam esmakordselt, et [[elustamine|elustamisvõtted]] on efektiivsed<ref name="q4FAi" />. Elustamisvõtted olid tuntud ka varem, kuid ei olnud tõestatud, et need aitavad hoida käigus [[vereringe]]t. Peatselt järgnes teine läbimurre. 1956. aastal avaldati [[artikkel]], kus P. Zoll tõestas, et inimkehale mõjuva [[elekter|elektrienergiaga]] on võimalik muuta südame rütmi. Sündis defibrillatsioon kui meetod. Elustamisoskused said 1980. aastateks kiirabi põhioskuseks.
 
Kiirabi organiseerimisel saadi suuri kogemusi [[Korea sõda|Korea]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. Alguse sai süsteemne traumahaige käsitlemine haiglaeelses- ja haiglaravietapis. Rutiinseks muutus haigete transport [[helikopter]]itega. Viimaseks suuremaks edusammuks erakorralises meditsiinis oli terapeutilise hüpotermia teostamine. Alates 2001 avaldatud teedrajavatest uuringutest<ref name="TtTlQ" /> on elustamisjärgsest jahutamisest kujunenud standardmeetod. Elustamisjärgne organismi jahutamine ehk terapeutiline hüpotermia vähendab vereringe taastumise järel üldist hapnikutarvet, seeläbi ka hapniku suhtelist puudujääki.
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi üldpõhimõte==
[[Pilt:Elukett png.png|pisi|Haiglaeelse erakorralised meditsiiniabi üldpõhimõte joonise kujul.]]
Tervishoiusüsteemis liigitatakse meditsiiniabi [[skaala|ajaskaalal]] üldjoontes kaheks. Esimest nimetatakse [[plaan]]iliseks abiks, mille tunnuseks on meediku ja patsiendi vahel eelnevalt kokkulepitud kohtumine. Plaanilist abi osutatakse [[Inimene|inimestele]], kes küll põevad mingit [[haigus]]t, kuid kes ei ole otseselt eluohtlikus seisundis. Teist meditsiiniabi liiki nimetatakse erakorraliseks abiks. Erakorralist abi antakse patsiendile, kelle ravi ei ole võimalik edasi lükata. Säärane käsitlus on kasutusel nii sõjaväemeditsiinis kui tsiviiltervishoius.<br>
 
<br>Laiemas mõttes nähakse kogu maailmas erakorralist meditsiiniabi ahelana, milles iga järgmise lüli tulemuslikus sõltub eelmise lüli töö [[Kvaliteet|kvaliteedist]]. Põhimõtteliselt võib erakorralise abi ahelas näha palju eraldi lülisid, kuid tavaliselt piirdutakse 4–5 osa nimetamisega. Tavaliselt tuuakse välja järgmised punktid.
Laiemas mõttes nähakse kogu maailmas erakorralist meditsiiniabi ahelana, milles iga järgmise lüli tulemuslikus sõltub eelmise lüli töö [[Kvaliteet|kvaliteedist]]. Põhimõtteliselt võib erakorralise abi ahelas näha palju eraldi lülisid, kuid tavaliselt piirdutakse 4–5 osa nimetamisega. Tavaliselt tuuakse välja järgmised punktid.
# Sündmuskohal viibijate kiire tegutsemine eluohtliku seisundi tuvastamisel ja professionaalse abi kutsumine.
# Häirekeskuse või muu samaste ülesannetega institutsiooni kiire tegutsemine hädaabikutse töötlemisel ja piisavate abijõudude appi saatmine.
43. rida ⟶ 53. rida:
 
==Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) organiseerimine==
Haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi (kiirabi) selle sõna kitsas ja kaasaegses tähenduses on võrdlemisi uus nähtus. Selles tähenduses meditsiiniabist saame rääkida [[1960. aastad|1960 aastatest]]. Vaidlusi kiirabi organiseerimise parima viisi üle on peetud pikemat aega<ref>[http://images.journals.lww.com/jtrauma/PdfPageImage.00005373-198308000-00005.0.jpeg Border,name="f9HlW" John R. M.D.; Lewis, Frank R. M.D.; Aprahamian, Charles M.D.; Haller, J. Alex M.D.; Jacobs, Lenworth M. M.D.; Luterman, Arnold M.D. (1987). Panel: Prehospital Trauma Care-Stabilize or Scoop and Run]</ref>. Vaidluste objektiks on olnud kõik kiirabi organiseerimise aspektid. Kiirabi on tugevas sõltuvuses [[riik]]ide sisemisest tervishoiupoliitikast ning seetõttu on näeme erinevate riikides erinevatel alustel kiirabikorraldust. Parima [[meetod]]i väljaselgitamist takistab asjaolu, et iga kiirabisüsteem opereerib haiglavälises, korratus olukorras, kus detailsete reeglite kehtestamine (ja ühtlasi tulemuste hilisem uurimine) on haigete mitmekesisuse tõttu tugevalt raskendatud. Uuringuid on tehtud rohkesti, kuid universaalselt head kiirabisüsteemimudelit senini ei ole. Näiteks käivad tänini vaidlused [[trauma]]haige haiglavälise käsitlemise üle. Osa [[Arstide loend|arstidest]] leiab, et parimaks abiks on viivitusteta transport haiglasse, teised pooldavad ravi alustamist sündmuskohal<ref>[http://ccforum.com/content/12/5/224 Pro/conname="yrw5a" debate: Is the scoop and run approach the best approach to trauma services organization?]</ref>. Toetust on leidnud arusaam, et iga haiguse ravi tuleb kiire transport vs ravi kohapeal vaidluses vaadata eraldi<ref>[http://www.sjtrem.com/content/18/1/62 Isname="9V9CW" advanced life support better than basic life support in prehospital care? A systematic review]</ref>. Kuivõrd kiirabi põhitegevuseks on meditsiiniabi andmine, siis abiandmise kontseptsioonist sõltub organisatsioonis kõik muu. Maailma riikide kiirabiorganisatsioonide vahel esineb märgatavad erinevusi juhtimisahelas, meditsiinipersonali kvalifikatsioonis, kiirabiorganisatsiooni [[õigus]]likes alustes jne. Sellegipoolest saab üldistatult nimetada mõned juhtivad organisatoorsed suunad, mis teataval määral maailmas domineerivad.
===Kiirabikorralduse franko-germaani ja angloameerikalik suund===
Franko-germaani suuna iseloomulikuks jooneks on märgatavalt suurema mahuga meditsiiniabi andmine sündmuskohal. Kontseptsiooni nimetatakse kiirabiorganisatsioonides üldnimega "stay and play" (eesti k jää kohale ja püüa ravida). Tegemist on lähenemisega, kus eluohtlikus seisundis patsient püütakse sündmuskohal kõigepealt stabiliseerida. Antud kontekstis tähendab stabiliseerimine patsiendi viimist seisundisse, kus eluohtlik seisund on kompenseeritud ja tema seisund eeldatavasti haiglasse transportimise ajal ei halvene. Mõningatel juhtudel rakendatakse sündmuskohal tervistavat ravimetoodikat. Lihtsama iseloomuga abi osutavad erakorralise meditsiini tehnikud ja meditsiiniõed. Keerulisemat abi osutab sündmuskohal arst. Talle alluvad meditsiiniõed ning erakorralise meditsiini tehnikud. Franko-germaani suunda iseloomustab asjaolu, et mehitatud on arsti juhtimise all olevad kiirabibrigaadid. Alternatiivina on arstiga mehitatud väikeauto (nn kiirreageerimisauto), mis läheb appi ühele või teisele õendusbrigaadile. Tulenevalt kõrgemast kvalifikatsioonist ravitakse paljusid haiged kohapeal ning neid ei viida haiglasse ning haiglaid koormatakse vähem. Franko-germaani suund on ennast õigustanud ka eluohtlikust seisundis haigete pikaajalisel (so 20 min ja rohkem) transpordil. Senini ei ole leidnud tõestust, et see on parem organisatoorne praktika lähedal asuva haigla korral. Teatavate variatsioonidega rakendavad sellist kiirabisüsteemi peaaegu kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid. Samuti kasutas sellist lähenemist kogu [[NSVL|NSV Liit]] ning kasutavad selle endised liikmesriigid.
 
<br>
<br>Angloameerikaliku kiirabikorralduse juhtmõtet tuntakse kiirabiasutustes väljendi "scoop and run" (eesti k tõsta peale ja kiirusta haiglasse) all. Selle süsteemi aluste põhjal ei peaks kiirabi sündmuskohal [[aeg]]a kulutama. Haige tuleb kiiresti asetada kiirabiautosse ja viia lähimasse haiglasse. Angloameerikaliku suuna pooldajad ütlevad, et keeruliste protseduuride tegemine lükkab edasi põhjusliku ravi alguse ja halvendab seeläbi ravitulemusi. Kuivõrd suurt vilumust nõudvaid [[protseduur]]e peetakse sündmuskohal tarbetuteks, siis ei kuulu selle suuna kiirabibrigaadide koosseisudesse akadeemilise meditsiiniharidusega arstid ja õed. Personal koosneb [[parameedik]]utest ja erakorralise meditsiini tehnikutest. Haigeid ei püüta sündmuskohal stabiliseerida, vaid rõhk on sõltumata seisundist kiirel transpordil erakorralise meditsiini osakonda. Sündmuskohal piirdutakse vaid absoluutselt vältimatu tegevusega nagu seda on elustamine. Parameditsiiniline kiirabi viib haiglasse peaaegu kõik haiged, kes kiirabi kutsuvad. "Scoop and run" põhimõte tundub ennast õigustavat olukorras, kus haiglasse jõudmine võtab vähe aega. Siiski vajatakse sellise süsteemi käigushoidmiseks suhteliselt rohkem kiirabibrigaade ja tihedamat haiglavõrku. Angloameerika suunda rakendavad kiirabikorralduses näiteks [[USA]], [[Austraalia]] ja [[Kanada]]. Parameditsiinilise kiirabi korral on laialt levinud korraldus, kus sündmuskohal olijad konsulteerivad haiglas olevate arstidega.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Franko-germaani ja angloameerika kiirabisüsteemi põhimõtete võrdlus<ref>[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3191661/#r35 Oman Med J. 2010 October; 25(4):name="leDaa" 320–323.]</ref>
|-
!
79. rida ⟶ 89. rida:
===Kiirabikorralduse BLS- ja ALS-suund===
''Advanced life support'' (ALS) ja ''basic life support'' (BLS) on kiirabikorralduse juhtmõtetena pärit [[USA]]-st ning on teataval määral angloameerikaliku kiirabikorralduse alamsuunad. Seda küll vaid osaliselt. BLS-i ja ALS-i kontseptsioonide aluseks ei ole niivõrd personali kvalifikatsioon, kui just osutatava meditsiiniabi ampluaa. BLS-i tõlgitakse eesti keelde sageli kui 'põhilised elustamisvõtted' ning ALS-i kui 'elustamise spetsiifilised ravivõtted'. Maailmas käsitletakse neid mõisteid siiski mõnevõrra laiemalt kui seda on vaid keskendumine elustamisele. ALS ja BLS leiavad kasutust ka muude seisundite ravis. Seetõttu võiks neid mõisteid käsitleda kui eluohtliku seisundi põhilisi ja spetsiaalseid ravivõtteid. ALS laiendatakse vahel ka fraasiks ''advanced caridac life support'' (ACLS) või ka ''advance trauma life support'' (ATLS). Esimesel juhul mõeldakse eluohtliku südamehaiguse spetsiaalseid ravivõtteid ning teisele juhul traumaravi spetsiaalseid ravivõtteid. ACLS ja ATLS on ALS-i täiendused ning neid eraldi organisatoorsete suundadena ei käsitleta.
 
<br>
<br>BLS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. BLS-i puhul piirduvad need vaid kõige elementaarsema osaga patsientide abistamisel (näiteks lahastamine), misjärel patsient transporditakse kiiresti lähimasse haiglasse.
 
<br>
<br>ALS-i kasutamisel lepitakse kokku kiirabis kasutatavad abistamismeetodid. ALS-i puhul kasutatakse keerukamaid ravivõtteid kui BLS-i puhul. Näiteks ravitakse ALS-süsteemis osasid rütmihäired, mida BLS-i põhimõtete järgi ei tehta. BLS-i angloameerika variandi puhul transporditakse patsient samuti kiiresti haiglasse. Franko-germaani suund ALS-i käsitlusest ei propageeri küll sündmuskohal viivitamist, kuid õigeks peetakse transpordile eelnevat stabiliseerimist ja raviprotseduure.
===Põhiliste korralduslike suundade kombinatsioonid===
[[Pilt:Ambulance in Tomsk.jpg|pisi|vasakul|Venemaal asuva [[Tomsk]]i linna kiirabi kitsalt spetsialiseeritud elustamisbrigaadi auto on äratuntav kirja "реанимация" järgi.]]
89. rida ⟶ 99. rida:
===Kiirabikorraldus väljaspool tavalist olukorda===
[[Pilt:German Medevac.jpg|pisi|Saksamaa sõjaväemeedikud varustust korrastamas.]]
Haiglaeelne erakorraline meditsiini areng on selle viinud valdkondadesse, kus meditsiiniabi piirdus varem [[esmaabi]]ga. Sellisteks valdkondadeks on näiteks korrakaitse aga ka abikauged piirkonnad ookeanilaevadel ning naftaplatvormidel. Erakorraline meditsiiniabi on sel juhul n-ö peamise tegevuse kõrvaleriala. Selliseks käsitluseks sobib hästi angloameerika mudel, mis eeldabki piiratud, algoritmidel põhinevat tegutsemist. Näiteks omandavad USA-s osa [[SWAT]]-üksuse võitlejatest kiirabitehniku oskused, mis võimaldab neil anda abi seal, kus abiandja ise on ohtlikus olukorras<ref>http://www.leaguecity.com/index.aspx?NID name=896<"3Ek9G" /ref>."Scoop and run" põhimõte on kasutusel ka lahingukannatanute abistamisel sõjaväljal ja laiemalt kogu [[sõjameditsiin]]is. Haiglaeelse erakorralise meditsiini põhimõtted on kasutusel ka [[polaarjaam]]ades<ref>http://antarcticsun.usap.gov/features/contenthandler.cfm?id name=2066<"sxx45" /ref>.
 
==Kiirabi rahastamine==
106. rida ⟶ 116. rida:
===Kiirabi tööriietus ja isikukaitsevahendid===
[[Pilt:US Navy 120203-N-CD652-004 U.S. Naval Hospital Guantanamo Bay emergency technician (EMT) trainees work with Naval Station Guantanamo Bay firemen to.jpg|pisi|Sõjaväemeedikud kannavad tööülesannete täitmisel vormi.]]
Tööriietuse kasutamise eesmärgiks on isikliku riietuse säästmine tööülesannete täitmisel. Samuti võimaldab tööriietuse kasutamine meedikute eristamist sündmuskohal. Kiirabi tööriietus kujundatakse igas riigis eraldi. Kiirabiorganisatsiooni seotuse korral päästeteenistuse või politseiga kannavad kiirabitöötajad sageli detailselt reglementeeritud vormi. Vormi kannavad tavaliselt ka sõjaväemeedikud. Riikides, kus haiglaeelne erakorraline meditsiin on rohkem tsiviilvaldkonna osa, kehtestatakse enamasti üldised nõuded, kuid iga asutus tellib ja kujundab tööriietuse iseseisvalt. Näiteks Eesti Vabariigis nõutakse kiirabi tööriietuselt vaid punast värvi kanga kasutamist, kõikides suundades paistvaid helkurribasid ning kiirabiasutuse nime töötaja seljal. Jalanõude valik tehakse kliimast lähtuvalt. Tööriietus pakub reeglina kaitset vaid ilmastiku eest.<br>
 
<br>
Esmaste isikukaitsevahenditena kasutatakse näomaske, kummikindaid ning kergeid kaitseülikondi. Sellise varustusega saab ennast kaitsta patsiendilt saadava nakkuse eest. Sõltuvalt vajadusest, kasutatakse vahel ka kiivreid. Tsiviilkiirabitöötajad tavaliselt keerukamat kaitsevarustust ei kasuta. Patsient puhastatakse saastest enne kui ta meedikuteni jõuab. Sõjaväe- ja politseimeedikud osutavad lahingus abi täies lahinguvarustuses.
===Ravimid ja ravimite manustamise vahendid===
Maailma kiirabibrigaadide varustuses on erinevad ravimid. Väiksema väljaõppega brigaadide käsutuses on piiratum kogus ravimeid, mis vahel piirdub vaid kahe elustamiseks mõeldud ravimiga. Mõningatel juhtudel kasutatakse ka eeldoseeritud süstlaid. See tähendab, et meedik ei pea võtma süstlasse õige doosi jagu ravimit, vaid süstib ühe süstla jagu ravimit. Teise äärmuse moodustavad sisuliselt liikuvad intensiivravipalatid, kus ravimite valik ei erine haiglast. Ravimgruppidest kasutatakse valuvaigisteid, südamerütmi kiirendavaid ja aeglustavaid aineid, vererõhku tõstvaid ja langetavaid aineid ning hingamisteid avavaid ravimeid.<br>
 
<br>
Ravimite doseerimiseks kasutatakse [[süstal|süstlaid]] ja nebulisaatoreid. Automaatsüstalde abil saab ravimeid manustada pideva joana. Automaatsüstalde ühendamiseks patsiendiga kasutatakse voolikuid ning mitmesuguseid ühekordse kasutusega kraane.
 
117. rida ⟶ 127. rida:
[[Pilt:Bnaw asb komplett.jpeg|pisi|vasakul|Kuvöösiga kiirabiraam vastsündinute transpordiks.]]
Sündmuskohal ega ka haiglas ei ole võimalik suuremõõtmelise sõidukiga patsiendi juurde sõita. Probleemi lahendamiseks kasutatakse patsiendi transpordivahenditena mitmesuguseid kanderaame ja kandetekke. Esimese eeliseks on suurem kandevõime ning [[ratas]]te olemasolul saab kannatanut liigutada ka üks meedik. Tekk on seevastu kompaktsem ja omab eelist kitsastes tingimustes. Patsient asetatakse lamavas asendis raamile/tekile ning ohu korral viiakse sündmuskohast kaugemale. Ohu puudumisel on kanderaam heaks stabiilseks aluseks haigega tegelemisel. Vastsündinute transpordiks kasutatakse kuvöösidega kiirabiraame.
 
===Vahendid haavade ja luumurdude (traumade) raviks===
[[Pilt:Omaha Beach wounded soldiers, 1944-06-06 SC 189910-S.jpg|pisi|Seotud haavadega sõdurid [[Mulberry_sadam|Omaha Beachil]]]]
138. rida ⟶ 149. rida:
 
==Kiirabi sümboolika==
Kiirabi ehk erakorraline haiglaeelne meditsiiniabi on osa tervishoiusüsteemist. Seetõttu kasutatakse kiirabisümboolikas palju mujal [[meditsiin]]is levinud [[sümbol]]eid. Omavahel tuleb eristada [[traditsioon]]ilisi sümboleid, kiirabiasutuste sümboolikat ning operatiivsõidukite tähistust. Levinud on sümbolid, mille keskseks osaks on [[Asklepios]]e ork. Samuti kasutatakse kiirabi sümboline elu tähte. Elu täht on [[USA]] maanteede ohutuse eest vastutava ametkonna väljatöötatud sümbol<ref>http: name="e2uEr" //www.ems.gov/star.htm</ref>. Kujutatakse kolme ristuvat maanteed koos Asklepiose kepiga. Sagedaseks segaduse allikaks on punase risti kasutamine kiirabiautodel. Punane rist on [[Punane_Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] sümbol. Reeglid punase risti sümboolika kandmiseks on ranged<ref>http: name="1M7iG" //www.redcross.ee/et/embleem.html</ref> ning reeglina ei lubata sümbolit kanda ühelgi muul asutusel peale punase risti enda. Vaidluseid punase risti kasutuse üle on peetud ka Eestis<ref>http: name="pbRyj" //www.postimees.ee/660888/tallinna-kiirabi-muutis-oma-risti-kollaseks</ref>. Sõjaväemeedikutel ja sõjaväemeditsiinitehnikal on punase risti sümboli kasutamine lubatud. Vaatama sellele on kaasajal tavaline, et sõjaväemeedikud ei kanna punase risti märki. Punane rist vormil on demaskeeriv ning tõmbab kergesti vaenlase tähelepanu. Tavaliselt kannavadki punast risti vaid Punase Risti kui organisatsiooni enda mehitatavad kiirabibrigaadid.
 
Sageli kantakse kiirabiautole kiirabiasutuse enda sümboolika, milleks on sageli kaubamärk, kiirabiasutuse aadress jmt.
 
Igas riigis on tavaliselt mingi regulatsioon, mis selle riigi piires reguleerib operatiivsõidukite tähistamist. Sarnane regulatsioon on olemas ka Eestis<ref>http: name="0P1ze" //www.riigiteataja.ee/akt/129122011162</ref>. Eestis on kiirabisõidukid põhivärvilt valged või kollased. Punase värviga värvitakse tagaluuk, kapott ning esiuksed. Külgedele kantakse horisontaalne triip.
<center><gallery>
Pilt:AmbulanzTallin.jpg|[[Mustamäe haigla]] [[reanimobiil]] [[Tallinna lennuväli|Tallinna lennuväljal]]. Kiirabi on värvitud Eestis nõutud operatiivvärvidesse.
148. rida ⟶ 159. rida:
Pilt:Unimog Sanitaeter.jpg|Saksamaa Liitvabariigi sõjaväe kiirabiauto punase risti sümboliga.
Pilt:Zdravotnická záchranná služba - Praha.JPG|Asklepiose ork [[Praha]] kiirabi sümboolikas.
Pilt:Yildiz_Viki.gif|"Elu täht" -– parameditsiinilise kiirabi sümbol.
Pilt:DNK Falck Ambulance Region Syddanmark.jpg|Äriühingu Falck<ref>http: name="g4dNU" //en.wikipedia.org/wiki/Falck_(Denmark)</ref> omandis olevale kiirabiautole on kantud Falck kaubamärk.
</gallery></center>
 
== Kiirabi Eestis ==
===Kiirabikorraldus Eesti Vabariigis===
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus kasutab mõistet kiirabi. Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuse korraldamisename="D9Mdk" seadus]</ref>. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui [[polikliinik]]. Ambulatoorse abi saamiseks läheb [[patsient]] ise kohale ajal kui kiirabi osutamiseks lähevad tervishoiutöötajad patsiendi juurde väljakutse peale. Ühtlasi on igal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[territoorium]]il viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada [[Plaaniline meditsiiniabi|plaanilist abi]] [[haigla]]s, [[polikliinik]]us või ambulatooriumis.
 
Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) andmist korraldab [[Terviseamet]], mis on [[Sotsiaalministeerium]]i valitsemisalas olev [[valitsusasutus]]. Ameti enda struktuuri osaks on tervishoiuosakond, mille ametisiseseks ülesandeks on kiirabi korraldamine.<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/tervishoidO.pdf|Terviseameti Tervishoiuosakonnaname="BcsH4" põhimäärus p 2.1.3]</ref> Tervishoiuosakonna siseselt on moodustatud haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi küsimustega tegelev erakorralise meditsiini büroo<ref>[http://www.terviseamet.ee/info/struktuur.html|Terviseameti Tervishoiuosakonnaname="Ifac3" struktuur]</ref>. Terviseameti peadirektor on aruandekohuslane sotsiaalministri ees<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13233888?leiaKehtiv Terviseametiname="In77J" põhimäärus §4]</ref>, kes on [[Eesti_Vabariigi_Valitsus|valitsuse]] liige. Eestis ei ole riigi kiirabi ehk kiirabiasutust, mis seaduse mõtte kohaselt<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/965583?leiaKehtiv Vabariiginame="o5ZAX" Valitsuse seadus]</ref> oleks valitsusasutus. Selle asemel sõlmib Terviseamet [[juriidiline_isik|juriidiliste isikutega]] [[haldusleping]]ud<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenustename="9iAM9" korraldamise seadus §17 lg 4]</ref> ning tasudes maksumaksja rahaga ostab kiirabi sisse. Seega riigistruktuur ise otseselt kiirabi andmisega ei tegele, vaid ostab selle kiirabiteenusepakkujatelt, kellel on Eesti Vabariigis vastav tegevusluba. Eestis on 32 kiirabiteenuse pakkujat<ref>[http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tegevusload/index/?kust name=1&number=&omanik=&teenus=3778&haigla_liik=&maakond=&kehtivus=1&liigid=4&otsi=Otsi|"6Xzqc" Kehtivad kiirabiteenuse load seisuga 31.08.2013]</ref>. Kiirabiteenuse osutajad valitakse riigihankekonkursil iga 5 aasta järel. Esmakordsel lepingusõlmimisel sõlmitakse leping 3 aastaks<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenustename="ijNRA" korraldamise seadus §17 lg 4 p 1]</ref>. Sotsiaalministri otsusega on üle Eesti paigutatud 95 kiirabibrigaadi<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/107012014002 Riigieelarvestname="xujW2" rahastatavate kiirabibrigaadide arv]</ref>. Kiirabibrigaadide asukohad on näha kaardil<ref>http://kaart.estrescue.eu/index2.html kaardil<name="2eIaD" /ref>.
 
Eesti kiirabi täiendavate ülesannete hulka kuulub haigete meditsiiniline [[transport|maismaatransport]], mida teostatakse kiirabikutsete vahelisel ajal. Eesti Vabariik pole seda küll otsesõnu kiirabiteenusepakkujate kohustuseks seadnud, kuid põhimõtteliselt on need asutused peaaegu ainsad, kes suudavad organiseerida meditsiiniabiga transpordi. Meditsiiniline transport on [[patsient]]ide transportimise viis, kus kogu transpordi vältel tagatakse meditsiiniabi. Meditsiiniabi maht varieerub lihtsamatest protseduuridest nagu täiendava [[hapnik]]u manustamine, kuni juhitava hingamise metoodika kasutamiseni välja. Tavaliselt lepivad transpordi ajaks tagatava ravimahu kokku transpordi tellija (näiteks haigla, eraisik, hoolekandeasutus jt) ning kiirabiteenusepakkuja. Haigeid transporditakse näiteks ühest [[haigla]]st teise, haiglast koju jne. Sageli on kiirabiteenusepakkujad mehitanud spetsiaalse meeskonna, kelle ülesandeks ongi haigete transportimine. Selliseid meeskondi nimetatakse mitteametlikult transportbrigaadideks. Meeskond on enamasti kaheliikmeline, kellest vähemalt üks on kiirabitehniku kvalifikatsiooniga. Siiski ei piisa alati transportbrigaadi liikmete oskustest ning haiged transpordivad vajadusel kõik kiirabibrigaadid. Meditsiiniline transport on Eesti Vabariigist seadusandlikul tasandil nõrgalt reguleeritud ning seetõttu on eelnevas kirjeldatu pigem väljakujunenud kombestik kui standardil põhinev organiseeritus. Meditsiinilise transpordi eest maksab selle tellija. Riigieelarves ei ole eraldi vahendeid meditsiinilise transpordi kuludeks. Meditsiiniline transport ei ole seesama, mis [[puue|puudega]] inimeste transport ehkki ka puudega inimene võib vajada meditsiinilist transporti.
 
Kiirabi osaleb sageli ka suurürituste meditsiinilisel julgestamisel. Eestis ei ole kindlapiirilist regulatsiooni, millisel üritusel peab sündmuskohal viibima meditsiiniline julgestus ja millisel mitte. Spordiüritusel tuleb tagada turvalisus<ref>http://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaKehtiv Spordiseadus §23 lgname="3MtBx" 1</ref> Rahvaürituste (spordiüritused, kontserdid jmt) organiseerimine tuleb kooskõlastada päästeteenistuse, politsei kui ka kohaliku omavalitsusega. Nimetatud ametkonnad vaatavad korraldaja plaani läbi ja vajadusel nõuavad meditsiinilise julgestuse olemasolu. Ürituse korralda tellib vastavalt soovitule meditsiinilise julgestuse. Suure ohuga üritustel (näiteks [[motokross]]i võistlus) tellitakse sündmuskohale terve kiirabibrigaad koos varustusega. Meditsiinilise julgestuse eest tasub ürituse korralda.
 
===Kiirabi rahastamine===
Haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi rahastatakse solidaarselt. See tähendab, et iga inimene, kes viibib Eesti Vabariigi [[Eesti#Territoorium_ja_haldusjaotus|territooriumil]], saab vajadusel erakorralist meditsiiniabi<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/110032011009?leiaKehtiv Tervishoiuteenustename="UQmvf" korraldamise seadus §6]</ref>. Võimalus saada erakorralist meditsiiniabi ei sõltu inimese sissetulekust, [[kodakondsus]]est ega õigusest [[elamisluba|elamisloa]] alusel Eestis elada. Samuti omavad kiirabi saamise õigust [[asüül]]itaotlejad. Eesti Vabariigis rahastatakse kiirabi [[riigieelarve]] [[raha]]listest vahenditest, mitte [[sotsiaalmaks]]u abil. Sotsiaalmaksuga kogutud raha kulub [[ravikindlustus]]ega inimeste ravimiseks. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi saamine ei ole seotud ravikindlustuse olemasoluga ning seda rahastatalse riigieelarve teistest vahenditest<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/13252682 Kiirabiname="zJmhO" rahastamise kord]</ref>. Samuti ei võta kiirabi visiiditasu. Visiiditasu võib küsida (ja tavaliselt küsibki) haigla, kuhu kiirabi patsiendi viib. Visiiditasu ei võeta kiirabiga haiglasse viidud patsiendilt siis, kui [[patsient]] jääb haiglaravile<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013023?leiaKehtiv Ravikindlustusename="n1wPy" seadus §70 lg 5]</ref>. Kui patsient suunatakse pärast kiirabiga haiglasse viimist koju, võib haigla visiiditasu küsida. [[Eesti]]s ei või küsida kõrgemat visiiditasu kui 5 [[euro]]t<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/102072013023?leiaKehtiv Ravikindlustusename="8vPMV" seadus § 72 lg 1]</ref>. Haigete transpordi ja meditsiinilise julgestuse eest tasub selle tellija. Riigieelarves selleks vahendeid ei ole.
 
===Kiirabipersonal Eesti Vabariigis===
Eesti meditsiinitöötajaid nimetatakse tervishoiutöötajateks. Tervishoiutöötajad (so [[arst]]id, hambaarstid, [[meditsiiniõde|õed]] ja [[ämmaemand]]ad) peavad olema Terviseametis registreeritud<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/110032011009?leiaKehtiv Tervishoiuteenusename="F583f" korraldamise seadus §3 lg 1]</ref>. Registreerimine tähendab, et [[Amet_(asutus)|amet]] kontrollib nende omandatud haridust ning kannab töötajad seejärel vastavasse [[register|registrisse]]. Kiirabis saab töötada ainult see meedik, kes on Terviseameti registris. Erandi moodustavad kiirabitehnikud, kelle registreerimist seadus siiani ei nõua. Terviseameti registrid on vabalt kättesaadavad<ref>http: name="7dnBP" //mveeb.sm.ee/</ref>.
 
Eestis osutavad erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi kolme erineva kvalifikatsiooniga [[meedik]]ud. Nendeks on õed, arstid ning kiirabitehnikud. Sagedaseks segadust tekitavaks asjaoluks on [[Eesti NSV]] kiirabisüsteemist pärit ametinimetuste, rahvalike ametinimetuste ning kaasaegsete ametinimetuste samaaegne kasutamine, mis ei ole korrektne.
176. rida ⟶ 187. rida:
Sarnaselt arstidega saab ka kiirabis töötavad õed jaotada laiemalt kaheks. Esimesed on omandanud [[Intensiivõenduse_õde-spetsialist|intensiivõenduse eriala]] ja võivad töötada nii õendusbrigaadi juhtidena kui brigaadi teise liikmena. Teine grupp õdesid omab muud õenduseriala või ei ole spetsialiseerumise täiendõpet läbinud. Nemad võivad töötada vaid kiirabibrigaadi teise liikmena. Nõukogude kiirabisüsteemis töötasid õdede kõrval keskeriharidusega meditsiinitöötajad, keda nimetati kiirabivelskriteks. Eestis kiirabivelskrid enam ei tööta. Kiirabivelskri ja tänapäevase haridusega kiirabiõe töö ei ole võrreldavad.
 
Kiirabitehnikut (uuema nimetusega erakorralise meditsiini tehnikut<ref>[http://www.nooruse.ee/est/sisseastumine/oppekavad/kutseope/erakorralise-meditsiini-tehnik/ Erakorrlisename="0E6ng" meditsiini tehniku ametikirjeldus.]</ref>) nimetatakse vahel mitteametlikult ka kiirabitehnikuks-autojuhiks. Viimast eelkõige seepärast, et kiirabibrigaadi kolmanda liikme algne ülesanne oli vaid kiirabiauto juhtimine. Kuivõrd selline personalikasutus on ebaefektiivne, siis hakati autojuhtidest koolitama kiirabitehnikuid. Kiirabitehniku kursused saab läbida keskharidust omav isik, mille järel ta saab kutsehariduse. Kursuse läbinuna võib ta töötada kiirabibrigaadi teise või kolmanda liikmena. Tänapäeval moodustab autojuhtimine ainult osa kiirabitehniku ülesannetest. Sellegipoolest nimetatakse kiirabitehnikut või erakorralise meditsiini tehnikut sageli ka kiirabisüsteemi sees sageli autojuhiks. See on lühem ja suupärasem, ühtlasi on see tingitud ka sellest, et tehnikud täidavad peamiselt brigaadi kolmanda liikme kohuseid, millest märgatava osa moodustab kiirabiauto juhtimine.
==== Kiirabipersonali organiseerimine brigaadideks====
Kiirabis töötatakse kolmeliikmelistes gruppides, mida nimetatakse brigaadideks. Igal brigaadil on juhtivliige, kes juhib brigaadi tööd. Ülejäänud liikmeid nimetatakse teiseks ja kolmandaks liikmeks. Erandkorras ning Terviseameti spetsiaalse, 20 päeva kehtiva<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhendname="IhQlm" §3]</ref>, loa alusel võib kiirabibrigaad olla ka kaheliikmeline. Igapäevases reageerimisvalmiduses kiirabibrigaadid on kaheliikmelised vaid väga erakorralisel põhjusel. Brigaadi juhtivliikme kvalifikatsiooni järgi jaotatakse brigaadid kolmeks.
* Arstibrigaad – brigaadijuhiks on [[arst]]. Arstil võib olla ükskõik milline [[Meditsiin#Kliinilised_erialad_2|kliiniline eriala]]. Juhul kui ta ei ole [[erakorralise meditsiini arst]] või [[anestesioloog]], on nõutav enne tööle asumist kiirabilise täiendõppe läbimine. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on [[kiirabitehnik]], kes võib juhtida [[alarmsõiduk]]eid.
* Õendusbrigaad – brigaadijuhiks on [[meditsiiniõde]]. Juhtivliikmena töötaval õel peab olema [[Intensiivõenduse_õde-spetsialist|intensiivõenduse õe-spetsialisti]] kvalifikatsioon. Teiseks liikmeks on õde või kiirabitehnik. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid.
* Reanimobiilibrigaad – brigaadijuhiks on [[erakorralise meditsiini arst]] või anestesioloog. Teiseks liikmeks on kiirabitehnik või meditsiiniõde. Kolmandaks liikmeks on kiirabitehnik, kes võib juhtida alarmsõidukeid. Traditsiooniliselt on reanimobiili teiseks liikmeks õde, kuigi [[de_jure|''de jure'']] võib olla ka kiirabitehnik.
 
Brigaadi liikmete üldsõnalised kohustused on määratud ministri määrusega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhendname="SGHdR" §5...7]</ref>. Kokkuvõtlikult toimub brigaadi töökorraldus järgnevalt. Juhtivliige juhib brigaadi tööd, pidades sidet [[Häirekeskus]]ega ning andes liikmetele ravikorraldusi. Teine ja kolmas liige täidavad brigaadijuhi korraldusi.
 
===Kiirabivarustus Eesti Vabariigis===
Kiirabivarustuse käsitlemisel räägitakse traditsiooni kohaselt eraldi ravimitest ning muust materjalosast (meditsiiniseadmetest). Kiirabivarustus on [[Euroopa_Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikides iga [[riik|riigi]] enda komplekteerida ning Eesti Vabariigi kiirabivarustusenõuded on kehtestatud sotsiaalministri määrusega<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudedname="SD5JH" §15]</ref>. Nimetatud määruses on ära toodud kõige põhilisemad varustuse nõuded, mille järgmine on kiirabibrigaadipidajale kohustuslik. Varustusenõuded ei võta arvesse piirkondlikke eripärasid (näiteks pikk transpordiaeg haiglasse). Sellest ja tehnika progressist lähtuvalt on kiirabiasutused lisanud autodesse uuemat varustust. Eesti kasutav varustust, mis on laialdaselt kasutusel kõikjal Euroopa Liidus. Seetõttu vastab kogu varustus [[Euroopa standardiorganisatsioon]]i ning [[Rahvusvaheline_Standardiorganisatsioon|ISO]] kehtestatud nõuetele. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Eesti järgi kiirabivarustuse ostmisel standarditest tulenevaid nõuded, kuid Eesti tüüpi varustusekomplektid on kasutusel vaid Eestis.
====Kiirabis kasutatavad meditsiiniseadmed====
Nähtavaim osa kiirabivarustusest on kiirabiauto. [[Euroopa standardiorganisatsioon]] on kehtestanud [[standard]]i CEN 1789 alusel nõuded kiirabiautodele, kuid nende järgimine on vabatahtlik. CEN 1789 alusel on olemas nelja tüüpi kiirabiautosid (A<sub>1</sub>, A<sub>2</sub>, B ja C).
206. rida ⟶ 218. rida:
|Patsiendi transpordivahendid
|Kiirabiautosse paigutatakse põhikanderaam, kühvelraam, vaakummadrats, kandelina(kandetekk) ning kompaktne abikanderaam.
|Tänapäeval nõutakse varustust, mis põhineb standardil EVS-EN 1865:2000, kuid see standard on aegunud<ref>http: name="18ik8" //www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-2000</ref>. Ajakohane standard on EVS-EN 1865-1:2010<ref>http: name="lJz0v" //www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-1-2010</ref>.<center><gallery>
File:MS1_on_stretcher.jpg| Esiplaanil kiirabi põhikanderaam.
File:Schaufeltrage.jpg|Kühvelraam on kerge ja kompaktne. Raam käib kaheks pooleks lahti, mistõttu ei pea patsienti raamile tõstma.
219. rida ⟶ 231. rida:
|Seadmed hapniku manustamiseks ning [[hingamine|hingamise]] abistamiseks
|Kiirabiautosse paigutatakse vähemalt 2000 l hapnikku statsionaarses anumas ning kokku vähemalt 400 l hapnikku mobiilsetes anumates. Lisaks eelnevalt peab autos olema hingamiskott (e nn ambukott), näomaskid lastele ja täiskasvanutele, PEEP- klapp, [[aspiraator]] ning narkoosiaparaat.
|Statsionaarne ja mobiilne hapnikumanustamissüsteem peab vastama standardile EVS-EN 737-1:1999, kuid see standard on aegunud<ref>http: name="p5es7" //www.evs.ee/tooted/evs-en-737-1-1999</ref>. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 9170-1:2008.
Vaatamata nõudele ei kasutata kiirabis kalliduse ja keerukuse tõttu narkoosiaparaate. Kasutatakse intravenoosseid narkoosimeetodeid, kus anesteetikum manustatakse automaatsüstla abil [[veen]]i. Aspiraator peab vastama standardile EVS-EN ISO 10079-1:1999. See standard on aegunud<ref>http: name="RBbsG" //www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-10079-1-1999</ref> Ajakohane standard on EVS-EN ISO 10079-1:2009.
<center><gallery>
File:Ambulance_Volkswagen_T5_interior_(täiendatud_selgitustega).png|Kiirabihapnikusüsteem selgitustega pildil.
229. rida ⟶ 241. rida:
|Diagnostikaseadmed
|Diagnostikaseadmetest paigutatakse kiirabiautosse sfügmomanomeeter, termomeeter, pulssoksümeeter, kardiograaf ning [[glükomeeter]].
|Nõuete järgi peab sfügmomanomeeter vastama standardile EVS-EN 1060-2:1999, kuid see standard on aegunud<ref>http: name="ocgCa" //www.evs.ee/tooted/evs-en-1060-2-1995+a1-2009</ref>. Ajakohane standard on EVS-EN ISO 81060-1:2012.
<center><gallery>
File:Esfigmomanômetro.jpg| Sfügmomanomeeter ehk nn vererõhuaparaat.
269. rida ⟶ 281. rida:
|Enesekaitse- ning väikepäästevahendid
|Enesekaitsevahenditest on kiirabiautos [[pipragaas]]. Päästevahenditest kasutatakse turvavöölõikurit, ohukoonuseid ning pulberkustutit.
|[[Pulberkustuti]] peab nõuete järgi vastama standardile EVS-EN 3-63–6:1998. Antud standard on aegunud<ref>http: name="QyEf8" //www.evs.ee/tooted/evs-en-3-6-1998-a1-1999</ref>. Ajakohane standard on EVS-EN 3-103–10:2010.
|-
|Sidevahendid
277. rida ⟶ 289. rida:
</gallery></center>
|}
Suvehooajal on kiirabivarustuse komplekt moodustatud ka jalgratta baasil. [[Tallinna_vanalinn|Tallinna vanalinnas]] on mehitatud [[jalgratas]]tel liikuv kiirabibrigaad<ref>http: name="gELO3" //www.tems.ee/rattakiirabi.html</ref>.
 
====Kiirabis kasutatavad ravimid====
Kiirabis kasutatavad ravimid sobivad ennekõike eluohtlike seisundite raviks. Kasutatakse peaaegu kõiki ravimvorme, kuid eluohtliku seisundi puhul on suurema biosaadavuse tõttu eelistatud veenisisene manustamine. Kohustuslikud ravimid määratleb sotsiaalminister oma määrusega<ref>http: name="ps2Kx" //www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/3201/2002/lisa4.pdf#</ref>. [[Maailm]]as ei ole ühtset arusaama, millised ravimid peaksid kiirabis kasutusel olema ja millised mitte. Iga riik kehtestab nõuded iseseisvalt.
 
Esmakordselt võeti Eestis üleriigiline kiirabi ravimformular kasutusele aastal 2001<ref>[http://www.kiirabi.ee/index.php?tid name=xHZdh7k8za9lHY097XoJihxYpk8Yj8OZZLJjUaU&ylemus_id=20040719145335064370 Dr A Irs' i ettekanne"4oB75" 2001]</ref>. Enne seda komplekteerisid kiirabiteenusepakkujad kiirabiautod omal äranägemisel. Eesti kiirabi jaoks kehtestatud ravimite nimekiri (ravimformular) nimetab [[ravim]]id, mis peavad kindlasti kiirabiautos olema. Kiirabiasutus võib omal äranägemisel ravimeid ka lisada. Kasutada võib vaid selliseid ravimeid, mis on [[Ravimiamet]]is registreeritud. Registreerimine ravimiametis tähendab, et Ravimiamet on andnud vastavale ravimile Eesti territooriumil kehtiva kasutusloa.
 
Järgnevas tabelis on toodud kiirabis kasutatavad kohustusliku ja täiendavad ravimid. Ravimid on paigutatud ATC klassifikatsiooni alusel. Seetõttu erineb ravimite rühmitamine märgatavalt ministri määruses esitatust. Allpool nimetatud kohustuslikud ravimid peavad olema igas kiirabiautos. Jalgrattale ja teistele väiksema kandevõimega liiklusvahenditele paigutatud ravimkomplekti ükski nõue ei reguleeri.
655. rida ⟶ 667. rida:
===Kiirabi operatiivjuhtimine Eesti Vabariigis===
[[File:Lõuna- ja Kagu- Eest kiirabibrigaadid kaardil..png|thumb|Käesolev foto näitab AS Metrotec positsioneerimistarkvara abil Kagu- ja [[Lõuna-Eesti]] kiirabibrigaadide asukohti. Antud pildil on kõik brigaadid oma [[kiirabibaas]]ides. Roheline värv näitab valmidust uueks väljakutseks.]]
Kiirabi haldusküsimustega tegelevad igapäevaselt Terviseameti töötajad. Seevastu hädaabi teadete vastuvõtmise ja kiirabi operatiivjuhtimisega tegeleb [[Häirekeskus]], mis kasutab selleks [[telefonside]]t ja [[raadioside]]t. Hädaabi teated elanikkonnalt võetakse vastu telefoninumbril 112. [[Päästeteenistus]]e, [[politsei]] ja muude operatiivteenistuste poolt teostatud kiirabikutsed võetakse vastu raadioside või ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud telefoniside vahendusel. Häirekeskuse ülesandeks kiirabikutsete töötlemisel on nende vastuvõtmine, abivajaduse iseloomu määramine, lähima kiirabibrigaadi leidmine, teejuhatuse andmine, kiirabi haige seisundist informeerimine jmt. Samuti otsustab [[päästekorraldaja]], kas sündmuse iseloom nõuab teiste operatiivteenistuste reageerimist. Elektritraumaga seotud kiirabikutsele saadetakse kohale elektriliinide mehaanikud jne. Samuti võib kiirabibrigaad nõuda teiste teenistuste kohalesaatmist, kui häirekeskus seda ise ei teinud ei ole. Mõned kiirabiasutused on omaalgatuslikult paigaldanud sõidukitele asukoha määramise seadmed. Üleriigiliselt plaanitakse transpordivahenditele paigaldada positsioneerimisseadmed 2014. aasta lõpuks<ref>[http://www.rescue.ee/hairekeskus/projekt-gis112 Projektname="5KCZI" GIS-112]</ref>. Kiirabibrigaadid on paigutatud Terviseameti määratud teeninduspiirkondadesse<ref>[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/kiirabi/Lisa_2.xls Teeninduspiirkondadename="j55Ll" paiknemine, arv ja brigaadide jaotus alates 01.01.2014]</ref>. Teeninduspiirkonna olemus on pigem halduslik ega ole kiirabi reageerimispiirkonna aluseks. Põhimõtteliselt võivad kõik kiirabibrigaadid reageerida kogu Eesti riigi ulatuses. Abi kiiremaks jõudmiseks on Häirekeskuses sidunud omavahel [[asula]]d ja kiirabibrigaadid. Nimekirjas on näha igale asulale lähim kiirabibrigaad. Lähima brigaadi hõivatuse korral leiab kiiruselt järgmise brigaadi jne.
====Kiirabikutsete prioriseerimine====
Kiirabikutsete prioriseerimine on kutsete tähtsuse järjekorda seadmine. Häirekeskus jaotab kõik saabunud kiirabikutsed 4 gruppi, mida tähistatakse tähtedega A, B, C ja D<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011196 Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kordname="qXUia" §5]</ref>. Madalaima prioriteediga kutse saab tähise A ja kõrgeima prioriteediga kutse tähise D. Kiirabibrigaadi sündmuskohale saatmine toimub järgmiselt.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Kiirabikutsete prioriteedid ja reageerimine
682. rida ⟶ 694. rida:
|}
Praktikas toimib brigaadide ümbersuunamine järgmiselt. Juhul kui kiirabibrigaad ei ole veel sündmuskohale jõudnud, siis suunab Häirekeskus brigaadi ümber iseseisvalt. Juhul kui kiirabibrigaad on sündmuskohal, konsulteerib Häirekeskus enne brigaadijuhiga ning koostöös otsustatakse kõrgema prioriteediga kutsele reageerimine.
 
====Kiirabibrigaadide valmisolek====
[[File:Sõnum kodus kiirabi.JPG|thumb|Häirekeskuse annab teada, et staatussõnum "Kodus" on vastu võetud.]]
Kiirabibrigaadid on väljasõiduks valmis [[Ööpäev|ööpäevaringselt]]. Arvestades asjaolu, et erakorralise meditsiiniabi vajadus ei ole etteennustatav, töötab kiirabi ka [[nädal]]avahetustel ja [[riigipüha]]del. Eesti Vabariigis töötab üks kiirabibrigaad üldjuhul terve ööpäeva. Seejärel meeskond vahetub. Ööpäeva pikkune töövahetus ei ole kohustuslik. Töövahetuste skeemi otsustab iga kiirabiasutus iseseisvalt. Meeskondade vahetus toimub üle Eesti tavaliselt 08:00. Juhul kui uus meeskond mingil põhjusel ei saa tööle asuda, jätkab eelmise ööpäeva brigaad tööd kuni uue meeskonna saabumiseni. <br>
 
<br>Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua. <br>
Valmisoleku osaks on pidev varustuse hooldus. Hooldus varieerub igapäevasest ravimite ja muude tarvikute asendamisest kuni aparatuuri lahti monteerimiseni kiirabiautost ja selle remonditöökotta saatmiseni. Hooldust ja remonti teostatakse viisil, mis võimalikult vähe halvendab valmisolekut. Näiteks asendatakse rikkis töövahend teise aparaadiga ning rikkis aparaat viiakse remonti. Transpordivahendi suuremahulise hoolduse ja remondi korral võetakse kasutusele varuauto. Üldreeglina ei tohi ühegi kiirabibrigaadi väljasõit olla takistatud kauem kui 1 [[tund]]. Igas kiirabiasutuses peab olema varusid (so ravimid ja teised tarvikud) vähemalt viieks ööpäevaks. Iga kolme kiirabibrigaadi kohta peab asutuses olema üks täielik varustuse reservkomplekt. Kui asutuses on vähem kui kolm brigaadi, tuleb reservvarustuse komplekt ikkagi luua.
<br> Eestis operatiivvalmiduses olevad kiirabibrigaadid omavad kõik nn valmisoleku seisundit ehk staatust. Staatus kirjeldab kiirabibrigaadi tegevust ja valmidust kiirabikutsele reageerida. Oma staatuse muutusest on kiirabibrigaad kohustatud Häirekeskusele teatama. Teade saadetakse [[SMS|tekstsõnumina]], vajutades raadiosaatja vastavale nupule. Kiirabibrigaadi seisundid on kirjeldatud tabelis.
 
Eestis operatiivvalmiduses olevad kiirabibrigaadid omavad kõik nn valmisoleku seisundit ehk staatust. Staatus kirjeldab kiirabibrigaadi tegevust ja valmidust kiirabikutsele reageerida. Oma staatuse muutusest on kiirabibrigaad kohustatud Häirekeskusele teatama. Teade saadetakse [[SMS|tekstsõnumina]], vajutades raadiosaatja vastavale nupule. Kiirabibrigaadi seisundid on kirjeldatud tabelis.
{| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;"
|+ Kiirabibrigaadide seisund operatiivarvestuses ja selle edastamine häirekeskusele
756. rida ⟶ 771. rida:
 
===Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi dokumenteerimine===
Eesti Vabariigi seadusandluse terminoloogiat kasutades on kiirabi tervishoiuteenus. Võlaõigusseadusest tulenevalt peab meedik patsiendiga toimunu dokumendina vormistama<ref>[http://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para769 Võlaõigusseadusname="09k9F" §769]</ref>. Kuivõrd kiirabi tuleb anda sageli kiiresti, mitmeid tegevusi omavahel kombineerides, siis on dokumenteerimise hõlbustamiseks kasutusele võetud kiirabikaart. Sisuliselt on tegemist on haigusloo blanketiga, mis oma lühiduse ja konkreetsuse poolest sobib haige seisundi dokumenteerimiseks piiratud aja jooksul. Unustamise vältimiseks ja selguse säilitamiseks on kaardil suunavad küsimused. Kaart on nähtav internetis<ref>[http://www.kiirabi.ee/index.php?tid name=adsIXY8HO9j0dzaR6XXu7LiO6HxR6lRggdLJjUsR"uBbSu" Eesti Kiirabi Liidu poolt soovitatav kiirabikaart]</ref>. Kaardi paberversiooni koopia sisestatakse kiirabibaasi saabumise järel [[programm]]i Kiira abil [[andmebaas]]i.
===Eesti kiirabi toimimine eriolukorras ja erakorralises seisukorras===
[[eriolukord|Eriolukorras]] ja [[erakorraline seisukord|erakorralises seisukorras]] kiirabi toimimiseks plaane kehtestatud pole.
764. rida ⟶ 779. rida:
 
== Viited ==
{{viited|1=3}}|allikad=
<ref name="h5RXy">[http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_medicine Ingliskeelse Vikipeedia artikkel History of medicine]</ref>
<ref name="SW5pM">[http://en.wikipedia.org/wiki/Kahun_Gynaecological_Papyrus Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Kahun Gynaecological Papyrus ]</ref>
<ref name="Npvo7">[http://en.wikipedia.org/wiki/Edwin_Smith_Papyrus Ingliskeelse Vikipeedia artikkel Edwin Smith Papyrus]</ref>
<ref name="4ZAvp">[http://hkcem.hkjem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf The evolution of emergency medicine Hong Kong j.emerg.med. 2001;8:84–89]</ref>
<ref name="mCIMN">http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/techniques/valetudinaria.aspx</ref>
<ref name="Q9UUT">http://books.google.ee/books?id=1D8QAQAAMAAJ&dq=eyewitness+guide-+medicine&focus=searchwithinvolume&q=caesar</ref>
<ref name="KA0hM">http://www.trauma.org/archive/history/prehospital.html#larrey01</ref>
<ref name="71rVn">https://en.wikipedia.org/wiki/Selimiye_Barracks</ref>
<ref name="vVQHD">http://explorable.com/discovery-of-bacteria</ref>
<ref name="VLh4V">https://en.wikipedia.org/wiki/Renkioi_Hospital</ref>
<ref name="a2sTN">https://en.wikipedia.org/wiki/Medicine_in_the_American_Civil_War</ref>
<ref name="Zmb0S">http://www.uwgb.edu/dutchs/westtech/x1stmodw.htm</ref>
<ref name="faBCT">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14508701</ref>
<ref name="edClr">http://www.hkcem.com/html/publications/Journal/2001-2/84-89.pdf</ref>
<ref name="ZMBAX">http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/themes/war/warzone.aspx</ref>
<ref name="dIStH">http://www.basics.org.uk/about_us/a_brief_history_of_basics</ref>
<ref name="Zcs2N">http://www.basics.org.uk/</ref>
<ref name="awXlE">http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9437353</ref>
<ref name="q4FAi">https://en.wikipedia.org/wiki/James_Elam</ref>
<ref name="TtTlQ">http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052748703298004574455011023363866?mod=WSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond&mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052748703298004574455011023363866.html%3Fmod%3DWSJ_hpp_MIDDLENexttoWhatsNewsSecond</ref>
<ref name="f9HlW">[http://images.journals.lww.com/jtrauma/PdfPageImage.00005373-198308000-00005.0.jpeg Border, John R. M.D.; Lewis, Frank R. M.D.; Aprahamian, Charles M.D.; Haller, J. Alex M.D.; Jacobs, Lenworth M. M.D.; Luterman, Arnold M.D. (1987). Panel: Prehospital Trauma Care-Stabilize or Scoop and Run]</ref>
<ref name="yrw5a">[http://ccforum.com/content/12/5/224 Pro/con debate: Is the scoop and run approach the best approach to trauma services organization?]</ref>
<ref name="9V9CW">[http://www.sjtrem.com/content/18/1/62 Is advanced life support better than basic life support in prehospital care? A systematic review]</ref>
<ref name="leDaa">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3191661/#r35 Oman Med J. 2010 October; 25(4): 320–323.]</ref>
<ref name="3Ek9G">http://www.leaguecity.com/index.aspx?NID=896</ref>
<ref name="sxx45">http://antarcticsun.usap.gov/features/contenthandler.cfm?id=2066</ref>
<ref name="e2uEr">http://www.ems.gov/star.htm</ref>
<ref name="1M7iG">http://www.redcross.ee/et/embleem.html</ref>
<ref name="pbRyj">http://www.postimees.ee/660888/tallinna-kiirabi-muutis-oma-risti-kollaseks</ref>
<ref name="0P1ze">http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011162</ref>
<ref name="g4dNU">http://en.wikipedia.org/wiki/Falck_(Denmark)</ref>
<ref name="D9Mdk">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuse korraldamise seadus]</ref>
<ref name="BcsH4">[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/tervishoidO.pdf|Terviseameti Tervishoiuosakonna põhimäärus p 2.1.3]</ref>
<ref name="Ifac3">[http://www.terviseamet.ee/info/struktuur.html|Terviseameti Tervishoiuosakonna struktuur]</ref>
<ref name="In77J">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13233888?leiaKehtiv Terviseameti põhimäärus §4]</ref>
<ref name="o5ZAX">[https://www.riigiteataja.ee/akt/965583?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse seadus]</ref>
<ref name="9iAM9">[http://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4]</ref>
<ref name="6Xzqc">[http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tegevusload/index/?kust=1&number=&omanik=&teenus=3778&haigla_liik=&maakond=&kehtivus=1&liigid=4&otsi=Otsi| Kehtivad kiirabiteenuse load seisuga 31.08.2013]</ref>
<ref name="ijNRA">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12766722?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §17 lg 4 p 1]</ref>
<ref name="xujW2">[http://www.riigiteataja.ee/akt/107012014002 Riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arv]</ref>
<ref name="2eIaD">http://kaart.estrescue.eu/index2.html kaardil</ref>
<ref name="3MtBx">http://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaKehtiv Spordiseadus §23 lg 1</ref>
<ref name="UQmvf">[http://www.riigiteataja.ee/akt/110032011009?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §6]</ref>
<ref name="zJmhO">[http://www.riigiteataja.ee/akt/13252682 Kiirabi rahastamise kord]</ref>
<ref name="n1wPy">[https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013023?leiaKehtiv Ravikindlustuse seadus §70 lg 5]</ref>
<ref name="8vPMV">[http://www.riigiteataja.ee/akt/102072013023?leiaKehtiv Ravikindlustuse seadus § 72 lg 1]</ref>
<ref name="F583f">[http://www.riigiteataja.ee/akt/110032011009?leiaKehtiv Tervishoiuteenuse korraldamise seadus §3 lg 1]</ref>
<ref name="7dnBP">http://mveeb.sm.ee/</ref>
<ref name="0E6ng">[http://www.nooruse.ee/est/sisseastumine/oppekavad/kutseope/erakorralise-meditsiini-tehnik/ Erakorrlise meditsiini tehniku ametikirjeldus.]</ref>
<ref name="IhQlm">[http://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §3]</ref>
<ref name="SGHdR">[https://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend §5...7]</ref>
<ref name="SD5JH">[http://www.riigiteataja.ee/akt/27493?leiaKehtiv Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded §15]</ref>
<ref name="18ik8">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-2000</ref>
<ref name="lJz0v">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1865-1-2010</ref>
<ref name="p5es7">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-737-1-1999</ref>
<ref name="RBbsG">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-10079-1-1999</ref>
<ref name="ocgCa">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-1060-2-1995+a1-2009</ref>
<ref name="QyEf8">http://www.evs.ee/tooted/evs-en-3-6-1998-a1-1999</ref>
<ref name="gELO3">http://www.tems.ee/rattakiirabi.html</ref>
<ref name="ps2Kx">http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/3201/2002/lisa4.pdf#</ref>
<ref name="4oB75">[http://www.kiirabi.ee/index.php?tid=xHZdh7k8za9lHY097XoJihxYpk8Yj8OZZLJjUaU&ylemus_id=20040719145335064370 Dr A Irs' i ettekanne 2001]</ref>
<ref name="5KCZI">[http://www.rescue.ee/hairekeskus/projekt-gis112 Projekt GIS-112]</ref>
<ref name="j55Ll">[http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/kiirabi/Lisa_2.xls Teeninduspiirkondade paiknemine, arv ja brigaadide jaotus alates 01.01.2014]</ref>
<ref name="qXUia">[http://www.riigiteataja.ee/akt/129122011196 Kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö kord §5]</ref>
<ref name="09k9F">[http://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para769 Võlaõigusseadus §769]</ref>
<ref name="uBbSu">[http://www.kiirabi.ee/index.php?tid=adsIXY8HO9j0dzaR6XXu7LiO6HxR6lRggdLJjUsR Eesti Kiirabi Liidu poolt soovitatav kiirabikaart]</ref>
}}
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kiirabi"